[VOT] Vadja keele sõnaraamat

laulaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li J (R-Lön. R-Reg. Ra Kr) laula J-Tsv. laulaaɢ I (vdjI) Ла́ула Pal₂ K-reg₂ Ii-reg₁, pr laulan Kett. K R L P M Kõ S Lu Ra J laulõn Lu Li laulaa I, 3. p laulab Kr, imperf laulõn Kett. K L P M Kõ Po J laulin Lu Li J laulazin Lu J laulõõ I laulda; kireda; nurru lüüa | vn петь; кукарекать, кукарекнуть; мурлыкать, курлыкать
I laulõmmag i tanttsizimmaɢ laulsime ja tantsisime
M vad́d́assi kase vätši, med́d́ee vätši jo vad́d́aa eb laulattu vadja keeles see rahvas, meie rahvas, juba vadja keeles (enam) ei laulnud
S podruškat siz laulaaᴢ, laulaaz venäi tšeelell pruutneitsid siis laulavad, laulavad vene keeles
Lu laulattii soikkolassi lauldi isuri keeli
Li eeleltä laulõʙ on eeslauljaks (laulab ees)
L linnud laulavaᴅ linnud laulavad
L sizaz laulaʙ, ladva painuʙ ööbik laulab, (puu)latv paindub
S kukk esimein kõrt laulaʙ, on tunni (kui) kukk kireb esimest korda, (siis) on kell üks
K kana laulaʙ, pokoinikka leeʙ kana laulab, keegi sureb
Lu ku kana laulaʙ, siz ep tää üvvää kui kana laulab, siis (see) ei ennusta head
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, siis öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
Lu tämä kimahutab laulaa ta kriiskab laulda
J lõhgob laula, suu kõrviissaa üürgab laulda, suu pärani (kõrvuni)
I õmalla viisii ku tõmpaaʙ laulaaɢ küll tõmbab omal viisil laulda (= ei pea viisi)
Lu kiuru tšikertäb laulaa lõoke lõõritab laulda
M kukõᴅ ratkoass laulaa kuked lõhuvad laulda
Lu katti laulaʙ kass lööb nurru
■
P senie lavvaa takann isuᴅ, senie lauluu laula vs kelle laua taga istud, selle laulu (ka) laula
M tämä laul on laulõttu tema laul on lauldud.
Vt. ka laulastaa, lauloa, laulõlla