[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hursti [< is, sm] Lu J, g hurstii Lu J laud-, voodi-, surilina | vn скатерть, простыня, саван
J harottõga hursti lavvõlõ laotage lina lauale
Lu tõi lauta hurstii kam̆mugaa tõi niisuguse laudlina
Lu tila hursti voodilina
J koollõõ hursti surilina.
Vt. ka lautahursti, tilaa-hursti
Vt. ka ursi¹, urssi

kaasi Kett. K P Pi Ke M J vdjI kaaᴢ J kaani Ra J kaan Ra kansi Lu Li J Ku, g kaanõõ Kett. K M kannõõ (P Lu Li J) kaaõõ vdjI
1. kaas | vn крышка
J kaani on kirstull, astiall, tšainikõll kaas on kirstul, astjal, teekannul
K suur püttü kaanõõ kaa (Al. 22) suur kaanega pütt
Ra paa kaan päälee pane kaas peale
M kaivoo kaasi kaevu kaas
M botškaa lavvaᴅ, varo, põhja, kaasi tünni lauad, vits(ad), põhi, kaas
P grobaa kaasi puusärgi kaas
J kloppa kirstuu kaani tšiin löö kirstu kaas kinni
J lännikoo kaani länniku kaas
J paa kaani (savi)poti kaas
J paperiin tširjaa kaani paberist raamatukaas
J kaanõss kaanõssaa tširjaa lukõma lugema raamatut kaanest kaaneni
■
M silmää kaasi, silmää kaanõᴅ, kahs kaatta silmalaug, silmalaud, kaks laugu
M lavvaa kaasi lauaplaat
2. K-Al. laud | vn стол.
Vt. ka kartakaasi, lihakaasi, piirgakaasi, rautakaasi, silmäkaasi, vahtšikaasi

kantatäkki ~ kanttäkki Lu laevateki äärmine laud | vn привальный брус
kanttäkki, ühs lauta vaa alusõõ borttaᴢ, äärimein lauta, tämäss algõtaa panna täkkiä; kanttäkissä õlti aukod läpi, špikatiᴅ {k.} on vaid üks laud purjelaeva pardas, äärmine laud, sellest (alates) hakatakse panema tekki; äärmisest lauast olid augud (läbi), piigatid

lauta Kett. K L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I (R Ja-Len. Ku) lautõ J laut J-Tsv. laute ~ lauda Kr Лавта Tum., g lavvaa Kett. K L P M Lu Li J I lavva J lauvva Kõ-Len. Ла́вва Pal₂ Ii-reg₁
1. (sae)laud | vn доска
P vanall aikaa eb õlluᴅ krovattii, õlivad lavvaᴅ pantu pakkoi päälee vanal ajal ei olnud voodeid, lauad olid pandud pakkude peale
M kase lauta on pit̆tuutta kahs aršinaa see laud on kahe arssina pikkune
Lu ain lautaa sahhaaʙ aina laudu (lauda) saeb (saeveskis)
K vanall tšerikoll õlivad lavvat tširveekaa lõikattu vanal kirikul olid lauad kirvega tahutud
I akkunat pantii lavvalla tšiin aknad löödi lau(d)a(de)ga kinni
Lu lavvall piäp koto lüüvvä lau(d)a(de)ga tuleb maja (üle) lüüa (= vooderdada)
Lu butka õli tehtü lavvassa kalastusonn oli tehtud lau(d)a(de)st
Lu mõnikkaal õli tehtü lavvõssõ truba mõnel oli tehtud lau(d)a(de)st korsten
J laki õli lautoiss pantu lagi oli laudadest tehtud
M lautolaissa botškaᴅ laudadest vaadid
Lu ušatti õli tehtü puussa, kuusi lavvassa toober oli tehtud puust, kuuselau(d)a(de)st
K üφtie õttsaa pantii järtšü i tõisõõ õttsaa järtšü i lavvat pääĺie, makauz lavvaᴅ. koikka õlitši mokoma ühte otsa pandi pink ja teise otsa pink, ja lauad peale, asemelauad. Koiku oligi niisugune
P bodžgaa lavvaᴅ ~ M botškaa lavvaᴅ tünnilauad
Li oonõl on räüstää lavvaᴅ hoonel on räästalauad
Lu kresla lauta laamitsa äärelaud
J braakki lavvõd viska ääree praaklauad viska kõrvale
J koontõl laut koonlalaud
Lu lauta truba laudkorsten
Lu lauta ĺuukki laudluuk
J laut zavodasõ tooti uus paaru kattil saeveskisse (lauavabrikusse) toodi uus aurukatel
2. (söögi- jm.) laud; laudkond; fig söömaaeg, sööming | vn стол; застолица; трапеза
I järjüᴅ õlivaᴅ, lauta õli pingid olid, laud oli
I lauta tehäss lavvassa laud tehakse lau(d)a(de)st
Li lavvall on neĺĺä jalkaa laual on neli jalga
K nellä meessä seisovad ühee šĺääpii alla, mikä se on. lauta mõist neli meest seisavad ühe mütsi all, mis see on? – Laud
L siεll lavvalla õlivaᴅ mõnõllaizõt süömäd i juomaᴅ seal laual olid mitmesugused söögid ja joogid
I siis i piimäᴅ i varogaᴅ i võiᴅ i kõittši annõttii lavvalõõ siis piimad ja kohupiimad ja võid ja kõik anti lauale
M katti tuli lavvaa alta vällä kass tuli laua alt välja
M peremmeeᴢ issu jumalnurkkaᴢ, lavvaa õttsaᴢ peremees istus ikooninurgas, laua otsas
M pojoᴅ issuuvaᴅ lautaasõõ üleõttsaa, a tüttäreᴅ alaõttsaa poisid istuvad lauda (laua) ülemisse otsa, aga tüdrukud alumisse otsa
J kummaz lavvas siä isuᴅ kummas lauas sa istud?
J isutõttii med́d́ed lavvaa tagaa meid pandi laua taha istuma
P senie lavvaa takann isuᴅ, senie lauluu laula vs kelle laua taga istud, selle laulu (ka) laula
K lauta laadittii, kõikkõa parapaa pantii lavvalõõ kaeti laud, kõike paremat pandi lauale
I siis tulimmak kane kõlmõᴅ nellä lautaa korjazimmaɢ, pominoittama issuttii siis tulime, katsime need kolm-neli lauda, istusime (istuti) surnut mälestama
J kattõga laut, issumm süümä katke laud, istume sööma
Lu miä illaan lavvaa ma koristan laua
Lu väliss kahs kõlmõd lautaa õli vättšiä vahel oli kaks-kolm laud(kond)a rahvast
Po tultii kottoo, piettii lauta tuldi koju, söödi
Lu tehtii lauta korraldati sööming
K söömää lavvaa alaa söögilaua alla
Kõ söömää lauta ~ Ra süümä lauta söögilaud
M lavvaa jalka laua jalg
Li lavvalla õllaa jalkoil alla lavvaa kõitõmõᴅ laual on all jalgadel (laua) vahepuud
M lavvaa kõtajaᴅ ~ Li lavvaa kõitõmõᴅ laua(jalgade) vahepuud
M lavvaa jaššikka laualaegas, -sahtel
M lavvaa kaasi lauaplaat
M lavvaa servä lauaserv
M lavvaa ursi ~ Lu J lauta hursti laudlina
■ M tšerijalgaᴅ, täm seizoʙ kõlmõõ jalgaa päällä; tšehspaikkaz on löötü nagla, sis sen̆neesee naglaasõõ lütšätäᴢ rissi lavvaᴅ. siz näd́d́ee lautojõõ päälee pannaz vehsi kerijalg, see seisab kolme jala peal; keskpaika on löödud nael, siis selle naela otsa pistetakse kerilauad. Siis nende laudade peale pannakse viht; J ahjo laut on tehtü karrõss ahjupelt on tehtud plekist; M Po I ahjoo lauta ~ ahjoo laut ~ L ahjuo lauta ~ J ahjoo lautõ ahjupelt; J vokii lauta ~ laut voki pakk; (postpositsiooniga liitunult | vn в составе композиты:) P pani paa lavvaanalaa pani (savi)poti laua alla
Lu lavvappääl kattsõlaizil annõttii viinaa katsikul anti laua juures (laual) viina.
Vt. ka ahilauta, ahjolauta, arjalauta, botškalauta, esilauta, issulauta, issuzlauta, issuva-lauta, isutalauta, isutuzlauta, isutõzlauta, jalkalauta, jevaŋgeli-lauta, jõvilauta, kattolauta, laitalauta, lakilauta, lapa-lauta, leipälauta, liha-lauta, lomppilauta, nukklauta, obraazlauta, ohtugo-lauta, opšifk-lauta, parja-lauta, pesu-lauta, pint-lauta, pominlauta, pominoizlauta, põhilauta, põhja-lauta, päidezlauta, päälauta, risitüzlauta, risseetlauta, rissiilauta, rissiilauta, sahattu-lauta, siltalauta, sitt-lauta, starikkalauta, säntšü-lauta, söömi-lauta, söömä-lauta, süüttšilauta, šašk-lauta, takalauta, takulauta, trappu-lauta, tšedrälauta, tšehslauta, tšerilauta, tšerä-lauta, tuulilauta, vagoŋka-lauta, viilari-lauta, viilo-laut, vöö-lauta, ämmälauta, ülälauta
Vt. ka lautakunta

lautain ~ lautainõ J, g lautaizõõ lauast, laud-, laudne | vn дощатый
laki lautain, tari tamminõ. a se arvotuz on. tšimolazõõ rahnõ mõist lagi lauast (laudne), tare tammest (tammine). Aga see on mõistatus. Mesilastaru.
Vt. ka lautõin

piirgakaasi M pirukategemise laud e. alus | vn стол, на котором делают пироги

plaŋkka [?] (I-Len.), g plaŋkaa plank, laud | vn планка, доска
miä vei irret niežnova pilnisii, sahata taho plaŋkkoo (Len. 285) ma viisin palgid Nežnovo saeveskisse, tahtsin planke saagida

plaŋkki J, g plaŋkii J
1. plank, laud | vn планка, доска
üviiss plaŋkkiiss tehtü rihee silt headest laudadest tehtud toapõrand
2. planktara | vn дощатый забор

päidezlauta Lu pealaud (reepeas olev laud) | vn доска головяжек (дровней)

päälauta J pealaud (laud, mille kohal soeti pead, et täisid kätte saada | vn доска, над которой искали и били вшей)
šulpahtii suka merree, päälauta lainõõsõõ rl sulpsatas suga (= kamm) merre, pealaud lainesse

rissiilauta M ristimislaud (laud kirikus ristitava lapse esemete jaoks) | vn крестильный налой
tšerikkoz risitettii meillä lahsaa. i siäl õli rissiilauta, kuhõõ pantii peenee lahzõõ sõvaᴅ kirikus ristiti meil lapsi. Ja seal oli ristimislaud, kuhu pandi väikese lapse rõivad.
Vt. ka risitüzlauta, risseetlauta

sahattu-lauta: sahattu-laut J-Tsv. saelaud, saetud laud | vn пилёная доска

säntšü-lauta Li (magamis)lava laud | vn доска полати
ahjoossaa, seinäässaa õltii säntšü-lavvaᴅ, säntšü-lavvad õltii pantu järtšüjee päällee ahjuni, seinani olid (= ulatusid) magamislava lauad, lavalauad olid pandud pinkide peale

vagoŋka-lauta Lu punnlaud, punnitud laud | vn шпунтовая доска