[VOT] Vadja keele sõnaraamat

latoa Kett. L (K-Ahl. R-Reg. P) lattoa Lu Li J-Tsv., pr laon K U Lu J, imperf latozin L Lu J laduda; (sisse) panna v. laduda; lastida, (laeva) laadida | vn складывать, сложить, укладывать, уложить; грузить, погрузить, нагружать, нагрузить
Lu miä nõizõn latomaa alkojõ riittaa ma hakkan puid riita laduma
Li algõtaa lattoa kirpitsassa ahjoa hakatakse tellistest ahju laduma
J laob enellez oonõit paasi tšivess laob endale paekivist hooneid
K tuli on tehtü tuulee pääle, laikka õtsale lavottu (Ahl. 103) rl tuli on tehtud tuule peale, leek otsale seatud (laotud)
Lu ahjo õli mokoma, maa pääl, kassee pantii, laottii tõrvaalko ahi oli selline, maa peal, sellesse pandi, laoti tõrvased puud
Lu linnasõd laotaa, pannaa astjaa linnased laotakse, pannakse tõrde
Kett. laõ-astia kuhõõ õlutta latoass (õlle) nõrutamisastja (on see), kuhu õlu pannakse pruulima (= laotakse õlleained, linnased, humalad jm., ja lisatakse vesi)
K pani assiat pakole, latõ latvadzet umalat (Ahl. 104) rl pani astjad pakule, ladus ladvahumalad (õlle tarvis)
Lu müü tšäimmä alussa latomaᴢ, lastamaᴢ me käisime purjelaeva laadimas, lastimas
P õnnõttomaa vei venäi, roottsi laivojõõ latõ rl õnnetu viis (ära) venelane, rootslane laadis laevadesse
■
L latozid lahsai rihie täünεä rl ladusid (= tegid) lapsi toa täis.
Vt. ka lastata