[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ennevanassi: ennevanass P Lu J ennemalt, vanasti | vn прежде, в старину
P ennevanass õlivat kõvad inehmiizeᴅ vanasti olid tugevad inimesed
J ennevanašš tšäütii mõisaa vanasti käidi mõisas (teol)
Lu jürtšipäivänn naizõd guĺatõttii; ennevanass ep tšäütü meheᴅ, nüt õllaa i meheᴅ jüripäeval naised pidutsesid; vanasti mehed ei käinud (sellel peol), nüüd on mehedki.
Vt. ka eellämuinaa, eellä-vanaa, eezmuinaa, entisaikaa

griziä Lu J-Tsv. grizziä Lu Li grõz̆ziaɢ I grõs̆siaɢ (I) grõzia (P), pr grizin Lu J grõzin P, imperf grizizin Lu J närida, järada, pureda | vn грызть
J sill oŋ kõvad ampaaᴅ, võta grizi kase leivä koori sul on tugevad hambad, võta näri seda leivakoorikut
I iiri grõzip siltaa, tiib aukkoa hiir närib põrandat, teeb auku
J iiri oŋ grizinnü tšiutod läpi hiir on särgid läbi närinud
Lu sinull piäb luuta grizziä sul tuleb konti närida
Lu ku katti vaaĺaittõõʙ maaᴢ i griziʙ rohtoa, siis sooviʙ tormia kui kass püherdab maas ja närib rohtu, siis (see) ennustab tormi
J grizip süüvve leipä järab leiba (süüa)
J pähtšenä grizimä pähklit purema

inta¹ K Lu J (Kett. P M-Len.) int J-Tsv. hinta Lu, g innaa Kett. P Lu J inna Lu J hinnaa Lu
1. hind | vn цена
Lu miε võtan kõikk, antagaa seness innass ma võtan kõik, andke selle hinnaga
J innõd oŋ kõvaᴅ hinnad on kõvad
J int laŋkõᴢ hind langes
J noh, miltäizee innaa paad opõizõlõõ päälee noh, missuguse hinna sa hobusele määrad?
Lu paĺĺo kazell on hintaa ~ J migäss innõss tšäüʙ (kui) palju see maksab?
J leivele on inta lizättü leivahinda on tõstetud (leivale on hinda lisatud)
Lu vad́d́aa tšeeli on nüt suurõz innaᴢ vadja keel on nüüd kõrges (suures) hinnas
J noorutta pitäis pittää innõᴢ, noorutta pitäiz oitaa noorust tuleks hinnata (pidada hinnas), noorust tuleks hoida
J nooruu inta pitäiz oitaa noorust tuleks hinnata (nooruse hinda tuleks hoida)
2. (töö)tasu, palk | vn оплата, заработок, жалованье
Lu końušnikalle mahzeta palkka rahalla, kuusi rubla õpõzessa, siitte tämä mahzap pastõrille, kui nävät sovita inna ka [= innaakaa] (Len. 282) hobusekarjusele makstakse palk rahas, kuus rubla hobuse pealt, sellest ta maksab (ise) abikarjusele (nii palju), kuidas nad palga suhtes (palgaga) kokku lepivad
P senee peräss miä issuzin sinuukaa rinnaa, etti saim miä suurõõ innaa seepärast ma istusin sinuga kõrvuti, et ma sain (selle eest) suure tasu
K ja siz emä tšäüp tüöleesee rahvaalõõ, uotavaa intaa, seitsee kopeikkaa päiväᴢ ja siis käib ema inimeste juures tööl, viletsa palga (odava tasu) eest, seitse kopikat päevas

irmuttaa L P J (K-Ahl. R-Eur.) irmutta J-Tsv. irmuttaaɢ (I), pr irmutan K L P irmutõn J, imperf irmutin P
1. hirmutada | vn пугать, испугать, нагонять, нагнать страх
P mitä siä lahsõi (~ lahsa) irmutaᴅ mis sa lapsi hirmutad?
J näit on irmutõttu neid on hirmutatud
P vad́d́alaizõd irmuttivad erneitä: tšihutõttii ernie guuša, erniet kõvaᴅ, tuotii kaivoss tšülmää vettä i valõttii päälie vadjalased „hirmutasid” herneid: keedeti hernesuppi, herned kõvad, toodi kaevust külma vett ja valati peale
2. impers hirmu tekitada v. sisendada | vn страшить, наводить, навести страх, (быть) страшно
J minnua irmutõʙ mul on hirm
L irmutap kuulata on hirm kuulata
I χolostõikaa issuzimmaɢ rihezä i niku irmutti istusime noormehega toas ja hakkas nagu hirm
J mõnikkaisia inimissiit pimmiäz irmutõʙ mõnedel inimestel on pimedas hirm

kõva Kett. K P M Kõ Po Lu Li J I kova Ku kowa Kr, g kõvaa P Lu J kõva J, pl kähwad Kr kõva, tugev, kange; vastupidav; karm, vali, kale, kalk | vn твёрдый; крепкий, прочный, сильный; жёсткий; строгий, суровый, жестокий
P maad õlivat kõvad maad olid kõvad (= kõva, savise pinnasega)
M nät ku on kõva antši, kannõtab inemizee näe, kui kõva on lumekoorik, kannab inimest
Lu veero pulikad õltii tehtü kõvass puuss rattakodarad olid tehtud kõvast puust
Lu kõva einä kõva (karm) hein
Lu leipä kahnõttu kõvassi leib kuivas kõvaks
Lu nüd on kõva tuuli, ep saa mennä seilaamaa nüüd on kõva tuul, ei saa purjetama minna
P kõvat suurõt põvvaᴅ kõvad, suured põuad
P õli kõva palava oli kõva palav(us)
Lu mentii müütä kõvaa düpinääkaa mindi mööda kõva müdinaga
I spirttua juuass, tämä on kõva piiritust juuakse, see on kange
J minu sõna oŋ kõva minu sõna on kõva
J kõva uzgokaa kõva usuga
Lu tšen on kõva põlõttaja, se põlõtõp piippuᴢ mahorkaa kes on kõva suitsetaja, see suitsetab piibus mahorkat
Lu miä õõn kõva itšävöittämää ma olen kange nukrutsema (= nukrutsen alatasa)
J õõ kõva meeᴢ, elä anti ole kange mees, ära anna alla
P nämä maaza makaavaᴅ, kõvaza unõza rl (itkust:) nad magavad maas (= mulla all), sügavas (kõvas) unes
Lu kõva tauti raske (kange) tõbi
Lu kõlttauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast (= külmetamisest) ja suurest murest
Lu tälle tuli kõva äppiä tal hakkas väga häbi (talle tuli kange häbi)
Po kraaska õli kõva värv oli püsiv
J ev võinnu kõvann õlla, ep kõvanna, ep pahanna rl ei võinud karm(ina) olla, ei karm(ina), ei paha(na)
P nõõp kõvõilla sõnoilla sõittamaa hakkab karmide sõnadega riidlema
J kõvalt süält elä oottõ alõsuss kalgilt südamelt ära oota halastust
■
J kõvaa kõrvakaa kõva kuulmisega
M kõva pää, kehnossi õppõõʙ kõva pea, halvasti õpib
J nii oŋ kõva pääkaa lahs, jot millizee mittäit eb mäleht on nii kõva peaga laps, et mitte midagi ei mäleta
Lu nii kõva vattsa, što vereekaa toop poiᴢ kõht (on) nii kinni, et verega tuleb välja
Kr kowa lidna kindlus

leppä Kett. K L P M Kõ Lu Li J (vdjI) leppe J lepp P J-Tsv. ĺeppä Kett., g lepää P M Lu Li J lepεä L lep̆pää M vdjI lepp, lepapuu | vn ольха
P lepp on abraz murtumaa lepp on habras murduma
J tikki ad́d́õd rohkap on tehtü nooriiss leppiiss dalisko pittšiiss kuuzõ õhsiiss varbaiad on tehtud enamasti noortest leppadest või pikkadest kuuseokstest
M lepällä tooᴢ̌ turuᴅ lepal on (samuti) käbid (tõrud)
J parõp on pajuz magata, lepää õhsiilla levätä .. ku pahaa mehee parraanallõ rl parem on pajus magada, lepaokstel lebada .. kui paha mehe parra all
Lu lepää koorilla kraazgattii lepakoortega värviti
M lep̆pää puu lepapuu
Lu lepää kärkki lepa käbi
Lu leppälinnul õllaa kahõt siiveᴅ, pääl õllaa kõvaᴅ, lepää karvaa lepatriinul on kahed tiivad, peal on kõvad, lepakarva
Lu kavi õli puussa kaivõttu, rohkaapii õli tehtü leppä puussa kopp oli puust õõnestatud, enamasti oli tehtud lepapuust
Kõ leppä lehto lepaleht
■
Lu suur leppä sanglepp
Kõ leppä lintu lepatriinu.
Vt. ka leppäpaju, leppäpuu

leppälintu L Lu Li J leppelintu Lu
1. lepatriinu | vn божья коровка
Lu leppälintu on niku unilintu, mettsäs tämä eläʙ, eb õõ lintu .. , nii suur ku unilintu lepatriinu on nagu koiliblikas, metsas ta elab, ei ole lind .. , (on) nii suur nagu koiliblikas
Lu leppälinnul õllaa kahõt siiveᴅ, pääl õllaa kõvaᴅ, lepää karvaa lepatriinul on kahed tiivad, peal on kõvad, lepakarva
Lu ku leppälintu lennäʙ lehmää vatsaan alt, lehmä nõizõb läsimää, jutõllaa punatauti kui lepatriinu lendab lehma kõhu alt (läbi), (siis) lehm jääb haigeks, öeldakse: punakusesus
Lu lenne, lenne, leppelintu, oomõn tuõʙ sõta lenda, lenda, lepatriinu, homme tuleb sõda
2. lepalind | vn горихвостка
L makaa, makaa, leppälintuni (hällilaulust:) maga, maga, mu lepalind
J sirkuu siiveᴅ, sääzää sääreᴅ, leppälinnuu lennekkizeᴅ rl sirgu tiivad, sääse sääred, lepalinnu tiivakesed
3. Lu Li metsvint | vn зяблик.
Vt. ka leppäitikka, leppätiiro

upiuusi Lu upi-uus J-Tsv. uhiuus | vn новенький, новёхонький, совсем новый
upiuuvvõᴅ, kõvaᴅ mokomaᴅ uhiuued, niisugused tugevad (saapad)

õlla Len. Kett. K R U L P Ke M Kõ S Ja Po Lu Li J (R U V Ra) õll J-Tsv. ylla Kl-Set. õllaɢ I (Ii-reg₁ Ma Kl) olla Ku, pr õõn K-Al. K M Kõ V Lu Ra J J-Must. õen K-Ahl. õlõn P Kõ õlen K-Ahl. õõ I yy Kl-Set. ellan ~ ella Kr, imperf õlin K U P M V Lu Li J olin Ku R-Reg. ylii Kl-Set. õl̆lii vdjI I Ma ellin Kr olla | vn быть
K õlivat kahõõ sõsarõhsõõ oli kaks õde
K ööt ovat siεll on ööd seal (~ nad veedavad öö seal)
I krezbinoiza panõvad deŋgoi laatkaasõõ, štop kõvad ampaad õõssivad lahzõll varrudel panevad raha kaussi, et lapsel oleksid tugevad hambad
K on nii õllu on nõnda olnud
K taas pomiŋkad ovaᴅ jälle on peied
L täzä tšüläzä õlivat tšivirisiᴅ siin külas olid kiviristid
M enõõ· nähnü ma ei ole näinud
M siä õlõᴅ iloza, a miä en õõ sa oled ilus, aga mina ei ole
Li siä õõd jurmõpi sa oled julgem
L mälestän, ku kasõ õli mäletan, kui see juhtus
L ep se minu miez õlõ tšenniit ko kehnokkõin portnoi ei see minu mees ole keegi (muu) kui vilets rätsep
P a enelliez õli kahs suurt sikaa aga tal endal oli kaks suurt siga
Lu mokoma inemissä parõp maa pääl i eb õllõiᴢ parem, kui sellist inimest maa peal ei olekski
Li mitä tüü siäl õõttõ nõiznut tšiskõõmaa miks te seal olete hakanud kisklema?
Lu õlõmissaa õlkoo olgu olemas
I õõ tervess ole terve!
J õõ nii üvä ole nii hea!