[VOT] Vadja keele sõnaraamat

bokkaza M bokkaᴢ L kõrval | vn рядом; сбоку
M arina on ahjoo eezä, mokoma lak̆kõa, kirpitsassa tehtü, a pliitta on bokkaza ahjuesine on ahju ees, niisugune sile, telliskividest tehtud, aga pliit on kõrval
L pojokkõizõll õli suur saanikko bokkaᴢ poisikesel oli suur kelk kõrval

kõrvaza P Li kõrvaᴢ P adv kõrval | vn рядом, бок о бок
Li kolpokaa kõrvaza, ahjoo kõrvaza pie-tää pitškaᴅ ahjukummi kõrval, ahju kõrval hoitakse tikke
P emeĺka nõisi tšülvämεä linaa, fetu kõrvaš tšäüsi Emelka hakkas lina külvama, Fetu käis kõrval.
Vt. ka kõrvalla

kõrvõliin J-Tsv., g kõrvõliizõõ: kõrvõlizõõ J (millegi) lähedane, lähedal v. kõrval asetsev | vn примыкающий, смежный
lidnaa kõrvõliin tšülä linnalähedane küla
petterii kõrvõlizõd inimizeᴅ Peterburi lähedal elavad inimesed

nõjalla Kett. P M Li nõjallõ J nõjall L P M Lu Ra J nõjal Lu nojal (J-Must.) najalla R-Eur.
1. postp nõjal, najal, toel; abil, varal | vn прислоняясь (к чему-либо), опираясь (на что-либо); при помощи, с помощью (чего-либо)
P retši on ad́d́aa nõjall regi on aia nõjal
M õlõt seinää nõjalla, elä tõukkaa seinää maalõõ (sa) seisad (oled) seina najal, ära lükka seina maha
R enne põlvyen najalla, tšääriän tšäsien pääle (Eur. 38) rl ema põlvede najal, mähkija käte peal
J tõin-tõizõõ nõjall krappuzimm kõrkaa, ätšii mäee päälee teineteise nõjal ronisime kõrge järsu mäe otsa
L kazyõ ruozgaa nõjall kazvatin tütärtä selle piitsa varal kasvatasin tütart
2. postp kõrval, ääres, lähedal, ümber | vn около, вблизи, вокруг
M bruudaa nõjall tiigi ääres
P lenteli lintu kaugaa senie puu nõjalla lind lendles kaua selle puu ümber
■
Lu see teep tüüt koiruu nõjal see teeb tööd laisalt (laiskuse najal)
Lu miä teen tüütä laiskuu nõjal, teen, en tee ma töötan laisalt: teen, ei tee.
Vt. ka seĺĺää-nõjalla

rinnaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li J rinna Len. K-Al. J I
1. adv rinnu, kõrvu, kõrvuti | vn рядом, рядышком, один подле другого
Po itku i nagru rinnaa vs nutt ja naer (käivad) kõrvuti
K a škoul õli üχsi, rinnaa issuzimma soomõõ laχsõikaa aga kool oli üks, soome lastega istusime kõrvu
M siž ženiχa i noorikkõ pantii rinnaa seisomaa siis pandi peigmees ja pruut kõrvu seisma
M rinnaa i leeväᴅ kooᴅ (majad) tulevadki kõrvuti
S pani paŋgõd rinnaa maa-lõõsõõ pani panged kõrvuti maha
I piti tüütä tehäm meh̆hiikaa rinnaa tuli tööd teha meestega kõrvuti
2. adv kõrval | vn рядом, недалеко
Kõ täm tširjotaʙ, a miε rinnaa tema kirjutab, aga mina (olen tema) kõrval
I ühsi veĺd́i siinä rinnaa eläʙ, a tõinõ ülleüdnä vainio päällä üks vend elab siin kõrval, aga teine üleval vainu peal
3. postp kõrvale | vn бок о бок
Lu noorikka toovvaa ženiχaa rinnaa pruut tuuakse peigmehe kõrvale
J tootii noorikkõ rinnaa tällee toodi pruut talle kõrvale.
Vt. ka rinnalla, rinnaltaa, rinnalõõ, rinnatikko, rinnattaa

rinnalla K L I rinnall P M Lu J rinnala I rinnal Lu Ra rinnõl Lu
1. adv kõrval | vn рядом; недалеко
K ku bõõ velleä da sõzarta, sis taas sukulaizõd omad rinnalla kui pole venda ja õde, siis on jälle sugulased (noorpaari) kõrval
2. postp kõrvale | vn рядом
I rissi pannass i tšivi viil pannass risii rinnalla rist pannakse ja veel kivi pannakse risti kõrvale
Lu kalitka on suurõõ väräjää rinnal jalgvärav on suure värava kõrval
3. adv kõrvu, kõrvuti, rinnu | vn рядом, друг возле друга, один подле другого, один возле другого, бок о бок
Lu kahs koikaa õllaa rinnal kaks voodit on kõrvu
Ra ku on ahaᴢ, nii on kahs lauta rinnal, a ku on lad́d́a lauᴅ, nii on ühsi kui on kitsas (laud), siis on kaks lauda kõrvuti, aga kui on lai laud, siis on üks
P miε issuzin sinuukaa rinnall ma istusin sinuga rinnu.
Vt. ka rinnaa, rinnaltaa, rinnatikko, rinnattaa

serväzä I serväs Kõ-Len. kõrval | vn рядом, в стороне, стороной
I saatana see eʙ meeɢ aaduu, se serväzä sõizõb i vaataʙ kui perkeleh tšihup siälä aaduza saatan, see ei lähe põrgu, see seisab kõrval ja vaatab, kuidas pärgel keeb seal põrgus
Kõ möö seisomma serväs ja vaattama [= vaatamma] kammissaroje päälee (Len. 213) me seisame kõrval ja vaatame komissaride peale

tšellijalka Set. kellatorn (kiriku kõrval) | vn колокольня.
Vt. ka tšeliko

tšiutarõ vdjI tšiutõrõ I-Set. keedukoda (küttekoldeta kamber eluruumide kõrval | vn холодное помещение в водской избе с очагом, где готовят пищу).
Vt. ka tšiutõi

tšüllezä Li tšülleᴢ Lu Li tšüĺĺeᴢ J-Tsv. postp., adv. küljes; juures, kõrval, külje peal | vn у, при; под боком, рядом
Lu ležaŋkkõ on ahjoo tšülleᴢ, siäl saab ležžiä ahjupink on ahju küljes, seal saab lamada
J tuõ minu tšüĺĺeᴢ, elä peltšä mittäit käi minu kõrval, ära karda midagi
Li petšurkad on tšüllezä, näid on kõlmõd i nellä tükküä ahjuaugud on (ahju) külje peal, neid on kolm või neli tükki
Li kahs paasugaa õli, õttsõz i tšülleᴢ (rehetoal) oli kaks katusealust, otsas ja külje peal

veerüeezä: veerüeᴢ ~ veerüeeᴢ J postp veerekesel, kõrval, ääres | vn у, около
J nõizin neito noorikkõinõ vijjee velloo veerüeeᴢ rl sirgusin, neiu noorukene, viie venna veerekesel

vesi-hookuri Li (auk paadikaares kiilu kõrval), murd. ooguriauk | vn (отверстие в лодке для выпуска воды)
vesi-hookuriᴅ, jott vesi tšäizeis läpi vesi-hookureissa. ku nõsaᴅ venne üleᴢ, siz vesi nõizõʙ takapoolõõ, sis saad ajjaa venness vesi poiz lipittsaakaa ooguriaugud (on selleks), et vesi läheks läbi ooguriaukude. Kui tõstad paadi (esiotsa) üles, siis vesi valgub (paadi)pära poole, (ja) siis saad hauskariga vee paadist välja tõsta

vilusturvaᴢ M I vilusturvas Ränk
1. ahjutrepp (madal trepike ahju kõrval ahjule ronimiseks) | vn лесница, приступок печи (ступенька для залезания на печь)
2. Ränk M I ahjuäärne (madal) pink (ahjule ronimiseks) | vn (низенькая) скамейка у печи (для залезания на печь).
Vt. ka viruᴢ

äärezä P J ääreᴢ P M Po Lu J Ku
1. ääres, servas, kõrval, juures | vn у, при, рядом, около
J opõin seizob ad́d́a ääreᴢ hobune seisab aia ääres
J tropaa ääres kazvovõt täkkiäizeᴅ teeraja ääres kasvavad takjad
Lu toomi-marja kazvop saaduz i põlloo ääreᴢ toomingamari kasvab aias ja põllu ääres
Lu akkunaa äärez isuttii (nad) istusid akna juures
2. adv ääres, eemal, kõrval | vn рядом, вдали, в стороне
Po nùorikoo suku on ääreᴢ pruudi sugulased on (= seisavad) kõrval
M riigad õlivad ääreš (~ äärezä) tšülässä rehed olid külast eemal (küla servas)
Lu õõ ääreᴢ ole kõrval
P kõik seistii ääreᴢ kõik seisid ääres
M tämä äärez eläʙ ta elab kõrval(ises kohas)

äärivätši M Li I ääri-vätši M
1. rehelised, kes seisid pahma kõrval | vn те, кто стояли по краю (при молотьбе)
M opõzõd ain tšävväᴢ, äärivätši aŋgot tšäeᴢ; kumpa meeb ääreesee vihko, taaz äärivätši nõssaaz opõzii jalkoisii hobused aina käivad, pahma kõrval seisjad, hangud käes, vihk, mis läheb kõrvale (äärde), (siis) jälle tõstavad kõrvalseisjad (selle) hobuste jalge alla
2. lapulised, kontvõõrad, kõrvalseisjad | vn незванные свадебные гости
I äärivätši õli riheneeᴢ, tšäüsiväd lavvaa tüv̆vee lahjottam̆maa lapulised olid esikus, käisid laua juures pulmakinke saamas
Li äärivätši katsottii kõrvalseisjad vaatasid (pealt)