[VOT] Vadja keele sõnaraamat

artši Kett. K-Ahl. L P M S Lu J-Tsv. I (Kõ) arki Lu Li Ra J-Tsv. Арчи Tum., g argõõ M S Lu Ra
1. paastuväline toit | vn скоромная пища
I tuli suuri pühä, arkõa ep piäɢ süüvväɢ tuli suur paast, paastuvälist toitu ei tohi süüa
S seitsee näteliä arkõa eb annõttu seitse nädalat ei antud paastuvälist toitu
Li sis ku tuli enipäivä, sis taas süüti arkia siis, kui tulid lihavõtted, siis taas söödi paastuvälist toitu
Kõ pühäᴅ päiväᴅ õlivaᴅ veel viijjes päivä i kõlmas päivä jõka näteli, ep söötü arkõata paastupäevad olid veel reede ja kolmapäev iga nädal, (siis) ei söödud paastuvälist toitu
2. paastuväline aeg | vn мясоед
I a kõõs enipäivä jo tuli sis kõittši .. artši tuli aga kui tulid juba lihavõtted, siis kõik .. tuli paastuväline aeg
P arkõn süötii kapusaa rokkaa paastuvälisel ajal söödi kapsasuppi
J arki roogõss lei tirile paastuvälisest toidust tekkis kõhulahtisus
M artši süömäd (Set. 56) paastuvälised toidud
■ Арчи пейви (Tum.) ~ J artši päiv argipäev
J artši päivenne teh́hä tüüt argipäeval tehakse tööd
J artši päiviizet sõvaᴅ argipäevased rõivad

bohattõri M Lu J bohatteri P boχattõri Lu boχatteri L M I, g bohattõrii Lu bohatterii P boχatterii L vägilane | vn богатырь
M kõlmas poika õli ivana boχatteri kolmas poeg oli Ivan-vägilane
L tšivezä on boχatterii jältši kivis on vägilase jälg
M varma niku bohattõri tugev nagu vägilane

kazvovihta R-Reg. kazvo-vihta K-Ahl. kasvuviht | vn веник, содействующий росту
K kõlmas vihta kazvo-vihta (Ahl. 91) rl kolmas viht (on) kasvuviht

kliiveri Lu Li J-Tsv. kĺiiveri (J-Tsv.), g kliiverii Li J kliiver, kliiverpuri | vn кливер
Li eez on kliiveri, kliiveri on nurkikko, a takan on seiliᴅ ees on kliiver, kliiver on nurgeline, aga taga on purjed
Lu alussõll õli kõlmõt kliiveriä: esimein kliiveri, tõin kliiveri, kõlmas kliiveri purjelaeval oli kolm kliivrit: esimene kliiver, teine kliiver, kolmas kliiver
Lu boomikliiveri, esimein kliiveri poomikliiver (on) esimene kliiver
Li ühs kliiveri õli venneel paadil oli (vaid) üks kliiver
J purjõd i kliiverid jo on ülell purjed ja kliivrid on juba üleval
J kĺiiverit tšäärittü bušperisõõ tšiin kliivrid on mähitud pukspriidi külge kinni
Li seilikaŋkaassa teχ́χ́ää kliiveri kliiverpuri tehakse purjeriidest
Lu kliiverii škotta, škotta on kliiverii ülänurkkaᴢ kliivri soot, soot on kliivri ülanurgas [sic!].
Vt. ka boomi-kliiveri, esikliiveri, välikliiveri
Vt. ka kliiveriseili

kõlmaiᴢ Kett. K L M Kõ S Po Lu Ra J kõlmaizõ K-Set. kõlmaaᴢ U M Lu kõlmaᴢ Kett. K L P M Kõ Lu Li J I kõlmõᴢ Pi M Lu kolmaiᴢ Ku kölmas K-Sj. R-Eur. Ke-Set. Kr Колмасъ Tum., g kõlmattõmaa K Lu kõlmõttõmaa Po Lu J kõlmõttõma J kõlmattomaa Kett. M kõlmõttomaa M Ra kolmannee Ku kolmas | vn третий
K mentii nävät kõlmas kõrt võõrazii nad läksid kolmandat korda võõrusele
M meni kõlmõttomallõõ sõsarallõõ läks kolmanda õe juurde
Kõ siε meed üφsinää kõlmõttom̆maa leülüä sa lähed üksinda kolmandas saunakorras (kolmandasse leili)
S kõlmõttomall päivää oomniiᴢ võõraad mentii vällää kolmanda päeva hommikul läksid võõrad ära
J kõlmais koto äärelt kolmas maja (küla) servast
P kahõltšümmenel kõlmannõl apreĺia kahekümne kolmandal aprillil
J kõlmaiz õsa kolmandik (kolmas osa)
Lu kõlmais piimä kolmas piim (= kolmas lüps pärast lehma poegimist)
M sillõ ain bõõ aikaa, lennäd mennä, pää kõlmõttomann jalkanna sul pole eales (aina) aega, kiirustad (lendad minna), pea kolmandaks jalaks (= pole aega midagi mõelda)
Kõ kõlmas päivä ~ J kõlmas päiv kolmapäev, kesknädal
J kõlmais tšümmenäiᴢ kolmekümnes

tšüpeüᴅ (K-Sjö.) tšüpeüt K-Ahl. tšüpenüᴅ (K-Al.), g tšüpeüü kübemeke (venna või peigmehe hellitusnimi rahvalauludes) | vn крохтинка (ласкательное обращение к брату, или к жениху в народных песнях)
K tšülve tšülve, velvüeni, tšülpee, tšüpenüeni, kasiu, üvä kalani. mehet toovad meressä vettä, tüttäred jugaa jõgõssa, naizõd narvaasuu jõgõssa (Al. 45) rl (lauldi peigmeest viheldes:) vihtle, vihtle, mu vennake, vihtle end, mu kübemeke, pese (kasi) end, mu hea kala (= vend). Mehed toovad merest vett, tüdrukud Joa [?] jõest, naised Narva jõest
K tšülve, tšülve velvüeni, tšülpeekka tšüpeüeni. kõlm on vihtaa lavala, ühs on vihta õnni-vihta, tõinee vihta võinee vihta, kõlmas vihta kazvo-vihta (Ahl. 91) rl vihtle, vihtle, mu vennake, vihtle ometi ennast, mu kübemeke. Kolm vihta on laval, üks viht on õnneviht, teine viht (on) võine viht, kolmas viht (on) kasvuviht

tõukonurmi Ränk I-Len. tõu(vilja)nurm | vn яровое поле
meilä on nurmi kõlmõza nurmõza, esimeine nurmi on parnas, tõine nurmi on rüüs nurmi, kõlmas nurmi tõukonurmi (Len. 285) meil on kolmeväljapõllundus, esimene nurm on kesa, teine nurm on rukkinurm, kolmas nurm on tõu(vilja)nurm

vahtšikaasi R-Eur. vaskkaas, vasest kaas | vn медная крышка
tõin on vakka rautakaasi kõlmas vakka on vahtšikaasi (Eur. 40) rl teine vakk on raudkaanega, kolmas vakk on vaskkaanega

vakka Set. K R-Eur. L P M Kõ Po Lu Li J I (Len.) vakkõ J vakk Ra J-Tsv., g vakaa K M Lu J vak̆kaa M vdjI
1. korv | vn корзина
Ra viijetšezze mentii mettsää marjaa, vakad õltii tšäeᴢ viiekesi mindi metsa marjule, korvid olid käes
Lu vakkuri teeb vakkoja korvimeister teeb korve
J vakad õltii päress tehtü korvid olid peergudest tehtud
Lu pajuu õhziss tehtii vakkõi pajuokstest tehti korve
Li tõi rihepäält senee villaa vakakaa akkunall tõi lakast selle villa korviga õue
Lu rüiskakkuja pantii vakkaa, se õli kakkuvakka rukkijahust kakke pandi korvi, see oli kakukorv
J marjõ vakk om peen, maamum vakk on suurõp, a päre vakall kannõtta riigõss akanoi marjakorv on väike, kartulikorv on suurem, aga peergkorviga kantakse rehest aganaid (välja)
J akam vakk aganakorv
Lu vittsa vakaᴅ vitskorvid
Lu päre vakaᴅ peergkorvid
Lu juuri vakaᴅ juurkorvid (= juurtest punutud korvid)
Lu vakaa kantõmõ korvi sang
Lu vakka maasteri korvitegija, -meister
2. (puust, tohust, vitstest vms.) karp, toos, tops, vakk | vn коробка
L vakka täünεä pähtšinii valmisõttu (ümmargune) karp, lüditud pähkleid täis
Po mind́a pani lavvalõõ sùolaa vakkaakaa minia pani lauale soola vakaga
J vanaa ämmää vakassõ rl vanaeide (vanaema) vakast
R siell on vakka kartakaasi tõin on vakka rautakaasi kõlmas vakka on vahtšikaasi (Eur. 40) rl seal on vakk (= karp) plekk-kaanega, teine vakk on raudkaanega, kolmas vakk on vaskkaanega
3. külimit | vn севалка, лукошко
I vakka, migälä tšülväss rüüssä, kagraa külimit (on see), millega külvatakse rukist, kaera
J tšülvö vakka pantii remeniikaa kaglaa i siis tšülvettii külimit pandi rihmaga kaela ja siis külvati
Lu tšülvö vakka, ku tšülvömäš tšäütii, tämä on mõnõkkaal juurõssa külimit, kui külvamas käidi, see on mõnel juurtest (punutud)
4. vakk (mahumõõt, eeskätt vilja ja kartulite mõõtmiseks); P J-Tsv. veerik, setverik | vn пура, лоф; четверик, мера
M vara vakkaa ep pil̆laa vs vara vakka ei riku
M vakall peremmeez mittaaʙ, mõnt vakkaa tämä rüissä sai vakaga peremees mõõdab, mitu vakka ta rukist sai
M õli suur vakka, mizell mitattii leipää, õli puudavakka, neĺtšümmettä naglaa oli suur vakk, millega mõõdeti vilja, oli puudane vakk, nelikümmend naela
M esimeizess on vakka, siz on poolvakka, siz on tšetvjorka, siz on vass garttsa, samõi peen mitta kõigepealt (esiteks) on vakk, siis on pool vakka, siis on setverik, siis alles on karnits, kõige väiksem mõõt
M vakkaa meni nellä tšetverkaa, kahõsaa garttsaa vakka läks neli setverikku, kaheksa karnitsat
M vakkaza taitaa puuda õli rüissä vakas oli vist puud rukist
K vakka da pool-tõiss, tšen kui tahto, linnahsii vakk ja poolteist linnaseid, kuidas kellelgi oli (õlleks) vaja
J paĺĺo mahzõb ühs vakk viĺĺa palju maksab üks vakk vilja?
I se on vakka, õunaa mitataᴢ see on vakk, (sellega) mõõdetakse kartuleid.
Vt. ka einovakka, einävakka, gribavakka, javoo-vakka, kagra-vakka, kakkuvakka, lahja-vakka, liivvakka, maamunavakka, maamuna-pärvakka, marjavakka, munavakka, mõrt-vakka, obakkavakka, poolvakka, puudavakka, pärevakka, rüizvakka, soolavakka, tohovakka, tšülvüvakka, villavakka, vittsavakka

ääri K M Po Lu Li J (L P Kõ Sõ Ra Ku), g ääree M Lu Li J ääre J äär, serv | vn край, опушка
M jõgõõ ääreᴅ jõe kaldad
Lu rannaa ääri ranna äär
Li säńd́üll äärtä bõllu (magamis)lavatsil äärt ei olnud
J põhgoo ääreᴅ põõsa ääred
J pata tokku lavvaa äärelt mahaa pott kukkus laua servalt maha
M täm̆mää jutull bõõ õttsaa nii äärtä tema jutul pole otsa ega äärt
J issuu tšehs-paikkaa, müü issumm ääriiss istu keskele (keskpaika), me istume äärtele
J üli ääree juuma üle ääre jooma
J vesi on ušattiz ääriikaa taza vesi on toobris äär(t)ega tasa
P i älä mene äärtä müö ja ära mine äärt mööda
P kõlmas talo ääreltä kolmas talu äärest
J mõnõt tšülä põllod õikõ ääri maall mõned küla põllud on õige ääremail.
Vt. ka äärikkõin, äärüᴢ