[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kõhallaa¹ Al. K P M Kõ Po Lu Li J I kõhalla·a M Kõ Li kõhalla K-Al. Ra kõhalaa J kõhala Kõ-Len. kõhallaaɢ I Kõ-Len.
1. kohe, otsekohe | vn сейчас, тотчас, немедленно
P tulõn kõhallaa tagaaᴢ tulen kohe tagasi
Lu bukvõd õppõzin, i kõhallaa nõizin lukõmaa tähed õppisin (selgeks) ja hakkasin kohe lugema
Po ženiχa i nùorikko mentii tšerikoss kõhallaa kottii peig ja mõrsja läksid kirikust kohe koju
Lu taotap sõnnaa, tämä ep saa kõhallaa pajattaa kokutab, ta ei saa otsekohe kõnelda
P mustalain nõisi pajattamaa, ep karttiikaa, a kõhallaa mustlane hakkas rääkima (= ennustama) mitte kaartidega, vaid otsekohe (= kätt vaadates)
2. otseteed, otsejoones; otse; sirgelt | vn прямо, напрямик, прямиком
Kõ susi johsi kõhallaa jarvõõsõõ (muinasjutust:) hunt jooksis otseteed järve
Lu savu nõizõp kõhallaa üleᴢ suits tõuseb otse üles
J koir johzõb jäneselle kõhallaa rissii koer jookseb jänesele otse risti vastu
Li kõhtinäin inemin seizop kõhallaa rühikas inimene seisab sirgelt
Ra miä ležin kõhalla ma laman sirgelt
3. otsekoheselt, avameelselt; ausalt | vn откровенно, прямо; честно
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhalla·a silmiisee, hod enelee kunikkaalõ ta on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku (silmisse), kas või kuningale endale
Li miä pajatõn kõik kõhallaa ma räägin kõik ausalt (ära)
4. korraga, üheskoos | vn всё сразу
P iezepii müllüz javõttii kõik kõhallaa, eb müllü jakannu, etti tuli esimein sortti vai tõin sortti vanasti jahvatati veskis kõik korraga, veski ei jaganud, et (kas) tuli esimene sort või teine sort (= esimese v. teise sordi jahu).
Vt. ka kõhta², kõhtialla, kõhtinaa