[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hoduu: hodduu ~ χodduu Lu Li hooduu Lu käiku, käima, sõitu, teele, liikvele | vn (наречие в форме илл-а от hodu)
Lu motorii sai hodduu sai mootori käima
Lu miä ookazin, saam mennä hodduu ma puhkasin, võin (jälle) minna käima
Lu aluz ennää eb mee hodduu, kõvassi on vana (purje)laev ei lähe enam sõitu, on väga vana
Lu tüttö ja poika taaz lähsivät hooduu tüdruk ja poiss asusid (läksid) jälle teele
Li tuli vari ilma, siz lähtevät kõikõõlaizõd itikat χodduu tuli palav ilm, siis lähevad kõiksugused putukad liikvele
■
Li ne floksõt toož mentii hodduu, no peened õllaa veel need floksid läksid samuti kasvama, kuid on veel väikesed

höürüttää: höürüttä J-Tsv., pr höürütäʙ: höürüteʙ J, imperf höürütti impers panna pead ringi käima | vn вызывать головокружение
höürütep pääss pea käib ringi

tšuudia P Ra (J), pr tšuudiin P tšuudin J, imperf tšuudizin P
1. tembutada, hullata | vn чудить, дурачиться
J nagramm ja pelehtelemm, tšuudimma naerame ja hullame, tembutame
P mitä siε tšuudiiᴅ mis sa tembutad!
2. jõulusandiks käima | vn ходить ряжеными
Ra tšäimme tšuudimõs tõisõõ tšülää käisime teises külas jõulusandiks.
Vt. ka tšuudittaa, tšuudittaassa

tšävvä Al. Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li J (Por. R U Ja V Ra) tšävve J tšävä Lu tšäüvä K-Salm. kävvä (R Ku) tšävväɢ I Чаве Tum., pr tšäün K R P M Ja Lu Li J käün Ku tšäü I, imperf tšäüzin K R P M Kõ tšäüzii I tšäin S Lu Li Ra J tšävin Lu käin Ku
1. käia; kõndida; liikuda; minna; tulla | vn ходить; двигаться, прогуливаться, идти
P tämä vyõnua tšäüʙ, vyõnua pajataʙ ta kõnnib aeglaselt, räägib aeglaselt
P siällä bõlõ opõzõõ tie, siäll on jalkazii tšäütü seal pole hobusetee, seal on jalgsi käidud
I tšen eb jaksaɢ jalgollaa tšävväɢ, se eb i jaksaɢ tüütä tehäɢ kes ei jaksa jalgsi käia, see ei jaksa ka tööd teha
Lu vargas tšäi vattsaᴢ kk varas käis vatsas (= kõht on tühi)
Lu leipä sool. – tšäükaa parvõõ jätku leivale! – Tulge seltsi (sööma)!
Ku se meez muvvall eb oo käüᴅ, ko müllüz da pajaᴢ kk see mees pole mujal käinud kui veskil ja sepapajas (= see mees on üsna rumal)
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä kk sul käib keel nagu koera saba
Ku keeli käüʙ ni ku muslaize nahka rooska (Len. 295) kk keel käib nagu mustlase nahkpiits
Lu kuza on matala ja laivõt tahotaa tšävvä, sinne on kaivottu jooma, laivaa hodu kus on madal ja laevad tahavad liikuda, sinna on kaevatud joom, laeva läbisõidutee
M mee tšäü tšerdakallõõ i lazõ einoo al̆laa mine lakka ja lase heinu alla
Lu miä rutan tšävvä, meen lafkaa ma ruttan (minna), lähen poodi
P pää maas tšävvä johzõʙ (= tšäüʙ) käib, pea norus
Lu miä tšäin paĺĺoiz lidnoiᴢ ma käisin paljudes linnades
K tämä tšäüsi lidnaza ta käis (korra) linnas
K tämä tšäüsi lidnaa ta käis (sageli) linnas
K tšäüs ain pittšii matkoi käis aina pikkadel reisidel
I eellä vettšerin̆naa piti tšävväs suk̆kua müü enne lahkumisõhtut tuli (pruudil) käia mööda sugulasi (= sugulasi pulma kutsumas)
P a mettsävahti tšäüsi taloss taluo niku mõizanikka sei i jõi aga metsavaht käis (ennemalt) talust tallu (söögikorda), sõi ja jõi nagu mõisnik
M meile tšäüsi issumaa ühs naapuri meil käis üks naaber aega veetmas (istumas)
J ize vana meeᴢ, a jõka praaznikk suvab võõrõzis tšävve ise vana mees, aga igal pühal armastab võõrusel käia
P d́eda tšäüp tšüntämäzä a baba tšäüb marjaza a vohot karjaza taat käib kündmas, aga eit käib marjul, aga kitsed (käivad) karjas
J õma itšä tšäütii karjuššinna (kogu) oma elu käidi karjuseks
M ain tšäütii eittsee opõzia kaittsõmaa aina käidi õitsil hobuseid karjatamas
Lu sikuri, tšen sikoja tšäi karjaᴢ seakarjus (oli see), kes käis seakarjas
S rissijekaa tšävväs progonall jüripäeval käiakse ristidega karjatänaval
M eellä tšäütii tuulalõõ kal̆loita püütämää ennemalt käidi tulusel kalu püüdmas
Ku vanamoori läkäs, kui käüt́śii teoll vanamoor rääkis, kuidas käidi teol
Li siz möö tšäimmä nätälittää kõrralla siis me käisime nädalate kaupa (mõisas) korral
P pojod ain tšäüsiväd meil taraz õunõi varkail poisid käisid aina meil aias õunavargil
P vanat škouluza ep tšäünnü vanad koolis ei käinud
V tööll ei tšäütü tööl ei käidud
I nätilpäivällä tšäüzimmä tšerikkoo pühapäeval käisime kirikus
Lu nüt siä jäit tšümmenee vootta noorõpassi, ku tšäit saunaᴢ nüüd sa said kümme aastat nooremaks, kui käisid saunas
Po nõizõd uusiis sõppõiš tšäümää hakkad uute rõivastega käima
P tüttärikko võisi tšävvä paĺĺai päi tüdruk võis käia paljapäi
K pokoinikka kotoosõõ tšäüʙ surnu käib koju
P opõn tšäüsi tšävvel, eb johzuᴅ hobune käis sammu, ei jooksnud
Lu tšäümizee tšäi, a mittää ep pajattanuᴅ käis küll, kuid midagi ei rääkinud
Lu tšäümissä tšäin käisin asja pärast
Lu se tšäümizee tšäi siεl see käis seal üsna hoolega (= tihti)
I meez ep tšäünün naizõõ tüv̆vee mees ei käinud naise juures (magamas)
2. käituda, ümber käia | vn обращаться, обходиться
P tämä ep tunnõ inehmizeekaa ümpär tšävvä ta ei oska (teise) inimesega ümber käia (= ei oska käituda)
3. kosida, kosjas käia | vn сватать, свататься
L tuli narvass halli parta, rikaz minua tšäümεä rl tuli Narvast hall habe, rikas mind kosima
P no, poika meni tšäümääsie, kuttsõ bat́uškaa i matuškaa noh, poiss läks kosja, kutsus (kaasa) ristiisa ja ristiema
Lu nüüd ep tšävvää koziᴢ nüüd (enam) ei käida kosjas
4. kanda, rase v. tiine v. käima peal olla | vn быть на сносе, быть в интересном положении
Kõ voho viis kuut tšäüʙ i lammaᴢ viis kuuᴅ, a lehm i naizikko on ühel viisii ühesää kuuᴅ kits kannab viis kuud ja lammas viis kuud, aga lehm (on tiine) ja naine on (käima peal) ühteviisi üheksa kuud
5. käia, kurameerida | vn ухаживать (за кем-нибудь)
I vanõpat tääsivät tšen kummaakaa tšäüʙ vanemad teadsid, kes kellega käib
6. käia, käärida (õlle kohta) | vn бродить (о пиве)
Lu hiiva panõb olluu tšäümää pärm paneb õlle käima
Lu tšäünnü oluᴅ käinud õlu
P õlud liikaa tšäüsi, bõlõ sitä voimaa õlu käis liiga (kaua), pole (enam) seda võimu
J braagaa teh́h́ää sukurissa, sukuria i hiivaa pannaa, näteli-päivät tšäüʙ, mõni paab i umalaa {b}-t tehakse suhkrust, suhkrut ja pärmi pannakse, nädalapäevad käib, mõni paneb ka humalat
7. käia, töötada | vn ходить (в значении ‘действовать, работать’)
P mašina tšäüp paaruukaa masin käib auruga
J müllü vass para·iko pantii tšäümää veski just praegu pandi käima
8. käia, kõlada, kosta | vn прозвучать, раздаться
Ku d́i miä en i näht ko hän laŋkiiz maahaa nii kiiree, kui paukku käi ja ma ei näinudki, kuidas ta langes maha nii kiiresti, kui pauk käis
■
Lu veri nõisi tšäümää veri hakkas käima
J elo-iiri eläʙ, juõltii ku inimizel veri tšäüʙ „eluhiir” elab öeldi, kui inimesel veri käib
J kui tšäsi tšäüʙ kuidas käsi käib?
Lu se laulu tšäi läpi kõrvie see laul käis kõrvadest läbi (= lauldi liiga kõvasti)
J viŋka tuuli tšäüb läpi vinge tuul käib läbi (= puhub läbilõikavalt)
Lu riissad on nii pantu niku tormi tšäünüᴅ asjad on nii pandud, nagu (oleks) torm (üle) käinud
Lu linnalaizõt tultii kottoo tšäümää linlased tulid (maa)koju käima
J tšäümez õlõmõᴢ [= õlõma] puhkusel olema
Li innaakaa tšäüti kõik üvässi hinnas lepiti kokku
M täm on nii viratoo läpi lud́d́ee tšäüjä ta on (nii) üdini halb inimene.
Vt. ka tšäütellä

tuulalla: tuulall Lu J Ku tuulal Lu adv tulusel (käima) | vn (на ловле рыбы острогой при свете огня)
Lu tšävvää tuulal, tulõõkaa püütää kallaa käiakse tulusel, tulega (= tulevalgel) püütakse kala