[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kõrkõa Kett. K L P Ke M S Ja-Len. Lu Li I (Kõ-Len. J) kõrkea R-Eur. kõrkaa Lu Li Ra J kõrka J-Tsv. kõrkõõ Kõ kõrkia Ke Ku korkia Ku kerka ~ körgi Kr Кы́ркы́а ~ Кы́ркыа K-reg₂ Кыргы ~ Кыргъ Ii-reg₁ Ки́ркыа ~ Киргь ~ Коркна Pal₂ Кырчы́а [sic!] Pal₁, g kõrkõa: kõrkaa J
1. kõrge; pikk, pikakasvuline | vn высокий; высокого роста
J ted́d́ee oonõill on lusti paikk, kõrkaa bugree pääll teie hoonetel on ilus koht, kõrge künka peal
Lu tuimaz veez on kõrkaad ja sakkaad lainõõᴅ magedas vees on kõrged ja sagedad lained
I truba tehäss izveskassa i kirpitšassa, štoby õlisi kõrkõapi kattoa korsten tehakse lubjast ja telliskivi(de)st, et oleks katusest kõrgem
Lu miä teen koo ülepäl, kõrkaapal kõhal ma ehitan (teen) maja kõrgemasse kohta
Kõ matalap maa rohta, kõrkõap metsää puita mõist (tee kohta:) madalam maa rohust, kõrgem metsa puudest?
J kõrka metts kõrge mets
J kõrkaad oonõõᴅ kõrged hooned
M üväz maas kazvab i rautanõkõn kõrkõassi heal maal (heas maas) kasvab raudnõgeski kõrgeks
P tõin poika on kõrkõa teine poeg on pikk
L kõrkõat kazvua õli pikka kasvu oli
2. kõrge, hele (hääle kohta) | vn высокий, звонкий (о голосе)
M kõrkõa ääli kõrge hääl
3. kõrge, tähtis, suursugune | vn важный, высокопоставленный
M herrad ep piettü entäz nii kõrkõassi, piettii aivoo matalassi entäᴢ (meie) mõisnikud ei pidanud ennast nii kõrgeks, pidasid ennast päris madalaks
■
L kõrkõa vuosi liigaasta