[VOT] Vatjan kielen sanakirja

kuttsua Kett. K U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J (R Ke Ja-Len. V Ku Kr) kuttšua (K-Al. R-Eur. Ja-Al.) kuttsoa M-Set. kuttsuaɢ I kuttsooɢ Ko, pr kutsun Kett. K R P M Lu Ra J kutsuu I kuttsun Kr, imperf kuttsuzin K P M Lu Li Ra J kutsõn K L P M Kõ
1. kutsuda | vn звать, позвать, приглашать, пригласить
Li kutsuttii naapurit talkoossõõ kutsuti naabrid talgule
K kuttsu pulmõilõõsõõ kutsus pulma
M no kui miä en mee, ku rahvalõõ on vaj̆jaa, kuttsuaᴢ no kuidas ma ei lähe, kui inimestel(e) on vaja, kutsuvad
Lu kukko kanoi kutsup süümää kukk kutsub kanu sööma
Lu guĺu-guĺu, kutsuttii golubaa tui-tui! (Nii) kutsuti tuvi
M kutsu tšäekaa viipa (kutsu) käega
Lu kuttsumizõl kuttsuzin, a ep tullu kutsusin tungivalt, aga (ta) ei tulnud
2. kutsuda, nimetada | vn звать, называть, назвать
J kui sinnua kutsutaa kuidas sind kutsutakse (= mis su nimi on)?
L minua ep kuttsua mari minu nimi ei ole Mari (mind ei kutsuta Mariks)
Lu sitä kutsuttii paganikko, kuhõõ pantii rooja vesi seda kutsuti solgipangeks, kuhu pandi solgivesi
K vad́d́alaisiil õli räštoga, a soomalaizõd jõuluss kuttsuvaᴅ vadjalastel oli (jõulupüha) {r.}, aga soomlased kutsuvad {j}-ks
M poigad õlivat kõig varmad i tappõlikoᴅ, semperässä näitä i kutsuttii: tappõlikod boranaᴅ pojad olid kõik tugevad ja riiakad, sellepärast kutsutigi neid: riiakad oinad
R et kuttšun naista nagretšissi, meessä meele poolikassi (Eur. 37) rl (sa) ei nimetanud (kutsunud) naist naerualuseks, meest poolearuliseks
■
Lu reppoa kutsutaa tarkka ja pettelikko rebast peetakse targaks ja valelikuks