[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kutoa Kett. Set. Pi Ke Lu J (K-Ahl. K-Al. U L P M Kõ) kutua L S J kut̆toa ~ kut̆tua M kuttoa Lu Li Ra kuttua Lu kutoaɢ I kut̆toaɢ I (Ma), pr kuon Kett. Set. K-Ahl. Kõ S Lu Ra kuhon Pi Ke koon Kõ Lu kuoo I, imperf kutozin Lu Ra J kuõn Kõ Lu kuõõ I
1. kududa (kangast, võrku) | vn ткать; вязать (сети)
Ra kaŋgõspuil kuottii kaŋgõss kangastelgedel kooti kangast
M sis kui leeʙ lootu kõig valmiissi, sis tehäz letti i siz muuta ku kutomaa siis, kui kõik on loodud valmis (= kui kangas on loodud), siis tehakse (lõime)lett ja siis muudkui kuduma
J tšäed on kaŋkaa kutojaᴅ, sõrmõd niitii soorittajaᴅ rl käed on kanga kudujad, sõrmed niidi sirgeks seadjad
M per̆rää kutomissa veetii suukkuna vanuttamaa pärast kudumist viidi kalev vanutada
Lu meill vanat tšedrättii, a noorõt kuottii võrkkoa meil vanad ketrasid, aga noored kudusid võrku
Lu tšävüükaa kootaa võrkkoa kaluvii pääl võrgukäbiga kootakse võrku kalasi peal
2. punuda (korvi) | vn плести (корзину)
Lu vakka on punottu vitsassa vai kuottu korv on vitstest punutud
Lu miä kuon vakkaa ma punun korvi