[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kusa¹ L P M Kõ Lu Li J (K-Al.) kussa Lu Li (Ra J) kuss J-Tsv. kussaɢ I, pr kuzõn P M Lu Li J kuzen K-Ahl., imperf kuzin P Lu Li Ra J kusta | vn мочиться
Lu lahs kusi suurõõ loizmaa laps kusi suure loigu
Li taitaa katti tšäi, ahjoo kusi, ku ahjo kussu kk võib-olla kass käis, kusi ahju, et ahi kustus
Lu idgõ, idgõ, vähepi kuzõᴅ, jutõllaa, tšen aina idgõʙ nuta, nuta, vähem kused, öeldakse (sellele), kes aina nutab
L sinua läpi siglaa kunikalyõ lietiesie kusõmaa ev vijjä kk sind läbi sõela kuningale leesse kusema ei viida (= sind asjata ei viida)
M soomõõ kadrina ko p kuznu, siz ven̆nää kuzõʙ kui luteri usu kadripäeval polnud sula, siis õigeusu kadripäeval on (kui soome Kadri ei kusnud, siis vene (oma) kuseb)
P kat́erina nõizõp kusõmaasyõ, a miikkula panõb naglaa etiesie kadripäeval algab sula, aga nigulapäeval lakkab (Kadri hakkab kusema, aga Nigul paneb naela ette)
M neĺĺä meessä ühtee aukkoo kusõvat. lehmää nännät (Set. 18) mõist neli meest kusevad ühte auku? – Lehma nisad
Kõ lehmät kusõvat kaunissa lehmad kusevad punast (= lehmad on punataudis)
Lu ai ku siplikas kusi oi, kuidas sipelgas kusi (= hammustas).
Vt. ka kusõa, kuzõskõlla