[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kurissua Kett. (M-Set. Kõ J) (sõnatüvi | vn основа слова:) kurissu- J-Must. -suaɢ (I) -s [sic!] J-Tsv., pr kurisun J, imperf kurissuzin J end (üles, ära) puua | vn повеситься, удавиться
I viskazi paglaa balkalõ, pani rihmaa kaglaa i kurissujõ viskas nööri aampalgile, pani nööri kaela ja poos enese (üles)
J leh́me oŋ kurissunnu tšüttšese lehm on enda kütkesse (ära) poonud
J elä aja minnua kurissumaa ära aja mind end (üles) pooma (= ära nõua minult võimatut).
Vt. ka kurissaassa