[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kalkkala¹ K-Set. M Kõ Lu (Ra) kalkkal Lu, g kalkkalaa Lu (lina)kupar | vn (семенная) головка льна, льноголовка
M lin̆naa pääd on kalkkalaᴅ linapead on kuprad
Lu linaa kalkkala, se kuivõtõttii, tapõttii linakupar, see kuivatati, kupardati.
Vt. ka linakalkkala

katiipiiruška Lu Li katii-piiruška Lu iiris, võhumõõk; võhumõõga kupar; võhumõõga seeme | vn ирис; коробочка ириса; семя ириса
Lu tõrvjõgõz i kazvovõt katiipiiružgaᴅ Tõrvajões kasvavadki võhumõõgad
Lu vohomõõkkas kazvop katii-piiruška võhumõõgas (= võhumõõga õies) kasvab (võhumõõga) kupar

pää Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (R Ma) pεä L P peä K-Ahl. (R-Reg.) päh Kr Пэя ~ Пя Pal₁ Пэ́а K-reg₂ Ii-reg₁ Пеа Tum., g pää K L R P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku
1. pea (inimesel v. loomal) | vn голова (человека или животного)
M bõõ meessä möö pää, varma meeᴢ, a pää peen pea pole mehe järgi, tugev mees, aga pea väike
Lu tämä leikkas kukolt pää poiᴢ ta raius kukel pea maha
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
Lu kala algap pillaussa päässä kala hakkab riknema peast
P nõizõp päätä vaivattamaa pea hakkab valutama
Lu tokku katolt pää eeᴢ kukkus katuselt (alla), pea ees
L tšülmää vettä valõttii pεässä jalkoissaa külma veega valati pealaest jalatallani üle
Ra sisar on päätä kõrkaapi velloss õde on vennast pea jagu pikem
I dohtõri lõõkutti päällä arst vangutas pead
Lu sitä tüütä tehä, nii parõpi oma päätä särttšää seinää parem oma pead vastu seina taguda, kui seda tööd teha
Lu miä ku sill annõn päätä müü ma kui annan sulle vastu pead!
Lu niku varill leiväll päätä müü lüütü (juhmi inimese kohta öeldakse:) nagu kuuma leivaga vastu pead löödud
Lu eestää õli rikaz i uhkaa, a nüd on pää maaᴢ enne oli rikas ja uhke, aga nüüd on pea norus
J pää nizgõᴢ pea kuklas
M ize niku rapatšivi: kui tšut́, nii taaz on pää põhguza, taaz läziʙ ise (on) nagu rabe kivi: (nii) kui vähe (midagi on), siis on taas asemel maas (pea põhus), jälle on haige
M sillõ ain bõõ aikaa, lennäd mennä, pää kõlmõttomann jalganna sul pole eales aega, kiirustad (lendad minna), pea kolmandaks jalaks (= pole aega mõtlemiseks)
Ra mil on nii paĺĺo tüüᴅ, kõik üli pää mul on nii palju tööd, kõik üle pea
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
I millõõ piäʙ võttaaɢ lekarstvoo päässä ma pean pea(haiguse) pärast rohtu võtma
I nõizii läs̆simää päälee rõhgaa (mu) pea jäi väga haigeks
M ruskõa pää punapea
Lu opõzõõ pää fig hobusepea (= suur pikergune pea)
L kunikkaa pεä antaass fig kuningapea (= tsaaripildiga rublane raha) antakse
Lu pää laki pealagi
J pää pint meni kärnää peanahk läks kärna
J oŋ ko sill ajut pää luuᴢ on sul ajud pealuus (= on sul mõistust peas)?
J boranaa pää luu oinapea (oina pealuu), lollpea
Lu pää mozgiᴅ (pea)ajud
Lu nenää sõõrmõt kõikk vaivataʙ, ku on pää tauti ninasõõrmed kõik valutavad, kui on nohu
S pää täi peatäi
Lu ku üüll on kehno pään aluᴢ, nõizõp kagla soonia vaivattamaa kui öösel on halb peaalune, siis hakkavad kaelasooned valutama
Lu tšuutol on pää aukko särgil on peaauk
J tubakk massin õlitši tilal pää vittsõᴢ tubakakott oligi voodipäitsis
2. pea (mõtlemisorganina), mõistus, mälu | vn голова (как орган мышления), разум, ум
M parta kazvap tšiirepää ku meeli pääᴢ habe kasvab kiiremini kui mõistus peas
Ku suurus suuhoo, meeli päähää kk hommikueine suhu, mõistus pähe
Lu vätšizee pähhee ep paa vägisi pähe ei pane (= selgeks ei tee)
M meni meeli pääss vällää, pää niku paŋɢ [= paŋkõ] mõistus kadus peast, pea (on) nagu (tühi) pang
Lu niku tuuli vei päässä poiᴢ nagu tuul viis peast (= meelest ära)
Lu tämä on päässä vähäizee kerttäünüᴅ ta on peast väheke põrunud (= tal on mõistus veidi segi)
M õmassa päässä sen̆nee tein tegin selle omast peast (= oma aruga)
M täll on tuuli pääzä tal on tuul peas (= tal on pea tuult täis, tal on mõtted laiali)
Lu täl tšiittemin meni päh́h́ää tal hakkas (läks) kiitus pähe (= kiitus tegi ta upsakaks)
M tämä on üvä lahs, tämässä eb mee sõna päχ́χ́ää ta on hea laps, tema pärast ei tule (kuri) sõna keelele (pähe) (= temaga ei tule kurjustada)
Li kui näil eb mee see läpi pää kuidas see neid ära ei tüüta
Lu ep piä päätä rikkoa ei maksa pead murda
J miä pää ävitin ma kaotasin pea (= ma ei teadnud, mida teha)
Lu tüttö poigal pöörütti pää tüdruk ajas poisil pea segi
M umalik̆kaa piäp pää praavittaa joobnu peab pead parandama
J paŋkaa pää täünn jooge end purju (võtke pea täis)
J sai pää soojõssi sai pea soojaks (= jäi vinti)
M pää algaʙ höpsiä pea tikub unustama
M milla pää ümperikkua meeʙ mul käib pea ringi
M χullu pää jalgolõõ eb anna sihaa vs hull (= rumal) pea ei anna jalgadele asu (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
M kõva pää, kehnossi õppõõʙ kõva pea, halvasti õpib
M nii on puusta pää niku perze on nii tühi (= rumal) pea nagu perse
U unõkkaa pääkaa on kehno tehä tüütä unise peaga on paha tööd teha
J umalõss pääss eb mäleht mitä egle tetši ei mäleta, mida eile purjuspäi tegi
L seltšiä pää selge pea (= selge mõistus)
M meelevä pää tark pea
M teräsättü pää terane pea
M puussa pää puupea, lollpea
J rappa pää nõrk pea (= pea, mis hakkab kergesti ringi käima)
3. pea (juuste, soengu tähenduses) | vn голова (в значении волос, причёски)
P tüttärikkõin sutši päätä tüdruk kammis (suges) pead
M pää on niku avu haijallaa pea on nagu ahjuluud harali (= juuksed on sassis)
M nõistii päätä ettsimää hakati pead (= peast täisid) otsima
M ku on möllättü pää, siz juõllaᴢ: il̆laa avut silmiiltä kui on pea (= juuksed) sassis, siis öeldakse: korista ahjuluud silmilt
Lu sasi pää sasipea
Lu poĺskaa viisii pää poola viisi pea (= lahuga juuksed)
M ruskõa pää ~ Li ruskaa pää punapea
Lu pilkko pää õpõn lauk(pea) hobune
J pää piiri juukselahk
4. pea, kupar, tipp jne. (taime, eseme jne. hrl. eesmine v. ülemine v. pealmine osa) | vn головка (растения; верхняя или передняя часть предмета)
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
Lu õzral on pää i nizul pää odral on pea ja nisul (on) pea
M pää, hot́ miltizee leivää pää (vilja)pea, ükskõik millise vilja pea
M jõka pää võtõttii maassa iga (vilja)pea võeti (= korjati) maast (üles)
M tšako kukub nii kaugaa, kunniz õzra ep tšäänü päälee kägu kukub nii kaua, kuni oder hakkab pead looma
M õzraa pää jo painuʙ odrapea juba paindub (= tera on küps)
M Li rüttšee pää rukkipea
Li nizuu pää nisupea
J linat kehnossi tapõttu, päät kõik terveeᴅ linad (on) halvasti raatsitud, kuprad kõik terved
M lin̆naa pää linakupar
M pantii päitä koko astia pandi (kapsa)päid kogu astja täis
M kapusaa pää kapsapea
P kõm kahs vihkua õli kuhilaall pää kolm, kaks vihku oli (vilja)hakil pea(ks)
M adralla kahs saarnapuuta, siz on loopi, siz on pää, pääsurja, siz on aizaᴅ (puu- e. hark)adral (on) kaks sahkpuud (e. haru), siis on (adra)lusikas, siis on (adra)pea, siis pärapuu, siis on aisad
Kõ tšen rahaa tõi, tšen naglaa ilmaa päätä (Len. 216) kes tõi raha, kes ilma peata naela
M kazvaass kauniit pääᴅ kasvavad haava- e. punapuravikud
J õppõizõõ einää päässä rl hõbedase heina otsast
Lu kopitattii marjaa päät, kuivõtõttii i javõttii korjati hapuoblika õisikuid, kuivatati ja jahvatati
J villaa pää villpea (rohttaim)
Ra luukaa pää sibula mugul
M ŕumkaa pää viinaklaasi ülemine osa
J kolkaa pää nurga tipp
J saappõgaa pää saapapealne
Li sõrmõõ pää sõrmkübar
M nännee pää rinnanibu
Lu mulkuu pää peenise pea
J pää kapuss peakapsas
J pää viĺĺ seemenessi, põhjõ viĺĺ sikoilõõ parem vili seemneks, (aganane) põhjavili sigadele
5. (eseme) pea e. käepide | vn черенок, ручка, рукоять
Lu kurasõõ pää noa pea
J mõõkaa pää mõõga käepide
6. pea, juht, eestvedaja | vn глава, предводитель
Lu siε õõt taloo pää sina oled talu pea (= peremees)
7. adj pea-, peamine | vn главный
J pää tappõjõ isutõtti türmää peamõrtsukas pandi vangi
■
Lu se on pää magjõᴢ see (inimene) on suur maiasmokk
M söötii luinaa päinää kõikk kk söödi kõik koos luude-peadega (= söödi kõik viimseni ära; söödi kõik koos naha ja karvadega ~ saba ja sarvedega)
J kerääjät kaŋkaa kutovaᴅ, matkalaizõt päät pantii rl kerjajad koovad kanga, teekäijad tegid lõpu.
Vt. ka akanapää, avupää, bulipää, hallipää, haššipää, hölöpää, ivuspää, kaatteripää, kagra-pää, kapussapää, kassapää, kaššalpää, kepii-pää, koiramarjapää, kretšina-pää, kukkulpää, kähärä-pää, lanttupää, lidnaapää, linapää, lintti-pää, maripää, marjapää, mulipää, mussapää, mätäpää, naakkapää, nisu-pää, nõtšipää, nännää-pää, painopää, paĺĺaspää, paŋkõpää, pilkkopää, pleeššipää, punapää, puupää, puustapää, põskipää, pöllüpää, pöppärä-pää, püllüpää, risikkopää, rüispää, rütšeepää, saatto-pää, sapanopää, sarvipää, suukkuripää, sürjü-pää, šaaripää, šašipää, šuppupää, tohopää, tšaropää, tšikkarpää, tšippurpää, tšünnärpää, tšütšäl-pää, tuhkapää, tuhlapää, tuhmapää, tukkapää, tuulispää, tüttöpää, uzalus-pää, valkõapää, vatupää, vesipää, villapää¹, vääräpää, õzra-pää, ähüpää
Vt. ka päähüᴅ