[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kulta Kett. K R L P M Ja-Al. Lu Li J I Kr kult J-Tsv. kulde Kr Ку́лда Pal1 Ii-reg1, g kullaa R L M Kõ Lu Li J
1. kuld; kuldraha(d) | vn золото; золотые монеты
Lu tervüz on kallõõp kullass i õppaass tervis on kallim kullast ja hõbedast
I kulta on päällä, alla on roosõhtunnuɢ kk kuld on peal, (aga) alt (all) on roostetanud (= pealt kuld, alt muld)
Lu meeb i kulta mullassi vs ka kuld muutub mullaks
L mahzamma kullall maksame kullaga
K vajõltõlid minud vihojõõ viinojõõ, .. kulunõisii kultõjii, kukittajani (Al. 43) rl vahetasid mu vihade viinade vastu, .. kulunud kuldrahade vastu, mu lilledega ehtija
M süämmessä siirulliin, viirulliin, päältä kullaa karvalliin. luukka (Set. 18) mõist seest siiruline, viiruline, pealt kullakarvaline? – Sibul
J i katsop kult sõrmuss ja vaatab kuldsõrmust
R kulta müntit (Reg. 29) kuldmündid
P kulta kudriᴅ kuldlokid
M kulta kuĺa kullakott
2. fig kuld, kullake (hellitav pöördumine rahvalauludes) | vn золотце (ласковое обращение в народных песнях)
R laulaka emäni lahzet, kukkuka emäni kullat (Reg. 17) rl laulge, mu ema lapsed, kukkuge, mu ema kullad
J isä kuttsu kullõssi rl isa kutsus (mind) kullaks
J puuttu kulta kuulõmaa rl sattus kullake kuulma
J assiä, veli-kult, mikä siä õõt herkk oi sina, veli kullake, küll sa oled õrn!
3. fig kuld (fekaalide kui aiaväetise kohta kasutatav sõna) | vn золото (слово употребляется в значении фекалий как удобрения)
Lu miä meen kultaa veittämää ma lähen kulda vedama
M val̆laas peenträ talvõssi kullaakaa valatakse peenar talveks kullaga üle

J kult pähtšen (Tsv.) kreeka pähkel.
Vt. ka velikulta
Vt. ka kullakko, kulloᴅ, kullõkkõin, kulto

kultanõ K-Al. P Lu (M Ja-Len. Po) kultane R-Lön., g kultazõõ Po
1. kuldne, kuld- | vn золотой
K õpõizõd sõrmuhsõᴅ, kultazia tšüläz eb õssaa (Al. 34) hõbedased sõrmused, kuldseid külas ei osteta
Po vanad uskozivaᴅ, etti lemmüz on kultazõõkaa ännääkaa vana(aegse)d (inimesed) uskusid, et kratt on kuldse hännaga
M ku tunnõt siä millõõ tehä kultazia bašmakkoo, siz miä leen sinu noorikkõ (Set. 7) kui sa oskad teha mulle kuldseid kingi, siis saab minust sinu mõrsja
2. fig kuldne, hea | vn золотой, добрый
M miä tätä kui tšüsüzin kultazilla sõnolailla, ep täm tah-tonnu kuulõta kuidas ma teda ka palusin heade (kuldsete) sõnadega, ei tema tahtnud kuulata
P kuulõ kuulõ kultanõ ätäni rl (itkust:) kuula, kuula, mu kuldne isa.
Vt. ka kultainõ, kultõin, kultõn

kulto: Ку́лдо K-reg2 kuld | vn золото.
Vt. ka kulta

piimäsiini Li võiseen, kuld- e. kollariisikas | vn жёлтый груздь
piimäsiini; päält on kõltain, ku leikkaat varrõõ poiᴢ, siält tulõp piimä võiseen; pealt on kollane, kui lõikad varre ära, (siis) sealt tuleb piim(a)

velikulta: velikult J-Tsv. veli kuld, veli kullake | vn золотой братец; золотце
assiä, velikult, mikä siä õõt herkk. ved edõõ glaziin, jod rikkauᴅ oh sina, veli kullake (kulla vend), kui hell sa oled! (Sa) ei ole ju klaasist, et lähed katki


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur