[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kuja Kett. K L P M S Po Lu Ra J I (R-Lön. Kõ-Len.) Куя Tum., g kujaa K L P Lu Ra J kuja J (küla)tänav, -tee, kuja | vn (деревенская) улица
M med́d́ee tšüläz oŋ kõm kuj̆jaa meie külas on kolm tänavat
L kujad õlivat täünεä vätšiε tänavad olid rahvast täis
L mentii laulamaa kujaa pεälie mindi (küla)tänavale laulma
I lahzõt kujalla joonittõõvaᴅ, kuj̆jaa müü lapsed jooksevad tänaval, mööda tänavat
J elä lüü tšülää kujalla rl ära löö külatänaval
J tšiviŋ kuja sillutatud (= munakivisillutisega) tänav
J taka kuja kõrvaline tänav
■
J miä paan kujaa uhzõõ tšiin, muitõs tullaa tšärpeizeᴅ ma panen välisukse kinni, muidu tulevad kärbsed (sisse)
Lu nališnikad õllaa süämee poolõᴢ i kujaa poolõz akkunoiᴢ pealisliistud on akendel seespool ja väljaspool
J nävät suvataa .. kuja salvõmii tüvenä sõisutõllõza palvõa (Must. 155) nemad armastavad .. (majade) välisnurkade juures seisatades palvetada
J mustõlaizõd elusõlla kuja pääll mustlased elavad lahtise taeva all.
Vt. ka kujatee