[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

χot́ K L M Lu Ra I hot́ L M Lu Li Ra J I hot Al. Kett. K M Lu J-Tsv. (R-Reg. Ku) hod M R-Reg. hod́ Lu
1. kuigi, ehk küll, olgugi et | vn хотя, хотя бы (и)
M hot́ i õli raskaᴢ, a tahõn lõpõttaa töötä kuigi oli raske, aga (ma) tahtsin tööd lõpetada
I hot́ i riigalõ ajjaaz a toĺko tšülässä tuuᴅ kussa ehk küll aetakse (vara hommikul) rehelegi, aga alles tuled külast kusagilt
2. kas või; vähemalt | vn хоть, пусть даже; хоть бы
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ tema on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku kas või kuningale enesele
M tämä võip hot koko päiväᴅ lamoa tilaza, tämä bokkõi eb vaivata tema võib kas või terved päevad asemel lamada, tema küljed ei valuta
K χot́ pala leipää võta võta kas või pala leiba(gi)
M vargaz vargasaʙ hot́ seinäd jätäʙ, a tuli sööp kõik varas varastab, vähemalt seinad jätab (alles), aga tuli sööb kõik
3. või; kas .. või .. | vn или; или .. или ..
M tälle pajata hot́ elä pajata, tämässä ep tuõ mittäiᴅ valmiissi talle räägi või ära räägi, tema ei ole millekski valmis (= ta ei tee väljagi)
M võid nikastuttaa tšäjee χot́ jalgaa võid nikastada käe või jala
M kahnõttunnu χot́ leipä, χod́ bulkka kõvaks läinud, kas leib või sai
4. ükskõik (kes, mis, missugune jne.), (mis, missugune, kui, kuidas, millal jne.) tahes | vn хоть (кто, что, как, какой, когда)
Lu tuhka pantii assuu, hod́ mikä asu, hot́ puinõ, hod́ rautanõ tuhk pandi anumasse, ükskõik mis anum, kas puust või plekist
M beźmeńiikaa mittazimma einoi, omenoi ja hod mitä tahoᴅ margapuuga mõõtsime heinu, kartuleid ja ükskõik mida tahad
M χot́ kumpaa töh̆hee meneᴅ ükskõik mis tööle lähed
L χot́ ku vana õlkuo, χot́ ko läsivä õlkuo, kõikii piεb õlla kunikaall olgu kui vana tahes, olgu kui haige tahes, kõik peavad olema kuninga juures
I inehmissä hot́ kui süütäɢ üv̆vii, tämä ainõ vaatab mettsää ku susi inimest sööda kui hästi tahes, tema vaatab aina metsa (= metsa poole) kui hunt
Ra tulõ χot́ kõnsa tule millal tahes

ko¹ K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku K-Must. Lu k Lu J
1. temp kui | vn когда
Po ko jo läsivä nõis kùolõmaa, sis sütettii tšünteliäᴅ kui haige juba hakkas surema, siis süüdati küünlad
L sis ko tultii tšerikossa, sis süötii siis kui tuldi kirikust, siis söödi
Ku kissᴀ ko boo kotonnᴀ, hiired ollas volillaa vs kui kass(i) pole kodus, on hiirtel puha voli
2. kond kui | vn если
Lu koiraa katsottii suu lagõssa: ko onõ mussa suu laki, siiz leep pagana koira koera vaadati suulaest: kui on must suulagi, siis tuleb kuri koer
P mene lunasa vällä, ko panttiziᴅ mine lunasta välja, kui pantisid
K miä sillei juttõlõizin, kõ õleizin pappi (Must. 161) ma ütleksin sulle, kui oleksin preester
K aragat kop [= ko ep] tšakattaissi, pesää eb levvettäissi vs kui harakad ei kädistaks, (siis) pesa ei leitaks
J ahjo k on rikki, sis perenain on süütäläin kui ahi on katki, siis perenaine on süüdlane
3. komp kui | vn чем, как
K ai siä minuu hukko, en miä süönnü, en miä juonnu ko ühee aavaa lehoo võtin da kaplii vettä (muinasjutust:) oi sina, minu taat, ei ma söönud, ei ma joonud (rohkem) kui ühe haavalehe võtsin ja tilga vett
L ep se minu miez õlõ tšenniit ko kehnokkõin portnoi ei see minu mees ole keegi (muu) kui kehv(ake) rätsep
4. kui, kuivõrd; küll | vn как, какой
Lu ai ko miä tein kehnossi oi kui halvasti ma tegin
M nät ko rahvaz õltii meelevä vaat, kui(võrd) tark oli rahvas
Lu mil ko sinnua on žaali küll mul on sinust kahju
L ai ko on ruosõttõnnu vesi oi küll on roostene vesi
M kalmoit ko pellättii küll surnuaeda kardeti
Lu rehtelää pääl, sis ko kohhooʙ üvässi panni peal, küll siis kerkib hästi
5. kuna; et | vn так как; что
Lu se ko or rikaᴢ, nii pajattaa p taho kuna ta on rikas, siis ei taha (ta) rääkida
K pasibo, ko tulitta, että unohtannud minu kuttsumissa aitäh, et tulite, ei unustanud minu kutset (kutsumist)
6. kuidas | vn как
P miε duuman, ko se õli ma mõtlen, kuidas see oli
7. vaid, ainult | vn только
L täm kuhõid ep tšäünnü, ko tüötä tetši ta ei käinud kuskil, ainult tegi tööd
(sporaadiliselt liitunult eelneva eitusverbi pr. 3. p. vormiga спорадически присоединившись к предыдущей форме отрицательного глагола:) I epko õis sõk̆kia kui ta poleks pime!
Vt. ka joko², ku, kui, kõõ, kõõᴢ

ku K L P M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku kuu J-Must. I k Lu J
1. temp kui | vn когда
Lu veri kakkuja teχ́χ́ää ku sika tapõtaa verikäkke tehakse, kui siga tapetakse
P ku miez bõlõ kotonn, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
M piäp tšäävettää, ku emä kuoʙ peab poolima, kui ema koob (kangast)
J ku kana laulaʙ, se ep tää üvää kui kana laulab, see ei tähenda head
2. kond kui | vn если
Lu sutta ku peltšäät siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti tehtud (= ahju panemise eel ristimärki peale vajutatud), (siis) kratt võtab (ära)
M ku eb oomõn, nii oomõtper̆rää kui mitte homme, siis ülehomme
I ku matala kaivo, nii kokalla võtammek kaivossa vee kui on madal kaev, siis võtame konksuga kaevust vett (vee)
Lu em miä väzü, ku va siε ei mina väsi, kui vaid sina (ei väsi)
J kut [= ku et] hooli, ni miä silt silm-munat kaivom pääss väĺĺä kui sa ei kuula (sõna), siis ma kisun sul silma(muna)d peast (välja)
3. komp kui, nagu; (just)nagu | vn чем, как; как будто
Lu tšülmä vesi on raŋkapi ku sooja külm vesi on raskem kui soe
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
M muud ep tee ku ain piippu ampaiᴢ muud ei tee, kui aina piip hambus
J muut miä üvää en saanu mittää, ku ühtee gooŕaa va näin muud head ei saanud ma (elus) midagi, kui nägin vaid üha muret
Lu miä õõn väsünü ku vana õpõn ma olen väsinud nagu vana hobune
J nämäd õllaa ku kahs tilkkaa vettä kk nad on nagu kaks tilka vett
Lu joožikka taloᴢ on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest
Ra en ku õõ nähnü mittää ma ei ole (just)nagu midagi näinud
4. kui, kuidas; kuivõrd, küll | vn как; насколько
Lu ai ku vähä oh kui vähe!
M ah ku ilozassi nõizõʙ noor pihuzikko ah, kui ilusasti kasvab noor männik
Lu ai ku päivä räkiteʙ, taitaa leeb jürrüä oi kui(das) päike kõrvetab, vist tuleb äikest
Lu aivoi, ku paisõttu mill tšäsi oi-oi, kuidas mul käsi üles paistetas
Li sinne kõikii ku joostii suipäi kuidas kõik jooksid ülepeakaela sinna
Lu inemin ku on umalikaᴢ, näᴅ, maaᴢ vaaĺaittõõʙ kui(võrd) purjus on inimene, näe, püherdab maas
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
Ra se ku kaĺĺuʙ, kõhalt kurkkua küll see karjub, täiest kõrist
M ku on laihukkõin küll on lahjuke
5. et, kuna | vn что, так как
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees
Lu mitä sill on, ku siä õõd ni valkaa mis sul on, et sa oled (näost) nii valge?
Li taitaa katti tšäi, ahjoo kusi, ku ahjo kussu kk võib-olla kass käis, kusi ahju, et ahi kustus
J miä ku varai algin kalastaa, seltä taitaa kallaa nii suvaan et ma hakkasin varakult kalastama, seepärast vist armastan(gi) nii (väga) kala
6. kuni | vn до тех пор, пока
M laulamma nii kauvaa ku noorizo eväd mee vällää laulame nii kaua, kuni noored ei lähe ära

J ais siä hullu ku hullu, ved om voho, ebõõ pappi oi sina püstihull (hull mis hull), (see) on ju kits, mitte preester!
J selle tuli surm, jedvaa ku hooguʙ sellele tuli surm, vaevalt hingab
M ahatap kurkku sellällää, muuta ku täm̆mä ääli kuuluʙ karjub täiest kõrist, muudkui tema hääl kuuldub.
Vt. ka ko¹, kui, kuileeʙ, kõõ, kõõᴢ

kui K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr Куй Pal2 K-reg2
1. temp kui | vn когда
M kui porotšellä algab elkottsaa, siz lehmällä on samõi paras piimäaika kui kullerkupp hakkab õitsema, siis on lehmal kõige parem piimaaeg
K šuppulehtua paat pähää, kui päätä vaivattaaʙ kobrulehti paned pähe, kui pea valutab
L leivää murut kui lavvalyõ jäiväᴅ, kopitõttii dai süötii kui leivaraasud jäid lauale, (siis) korjati (kokku) ja söödi (ära)
2. kond kui | vn если
Lu kui emä on pagan, nii tütär onõ pagan kui ema on räpane, siis on (ka) tütar räpane
Lu jalka kui platsab nii suu matsaʙ vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
3. komp kui, nagu | vn чем, как
K miä õlõn noorõpi kui med́d́ee mind́a ma olen noorem kui meie {m.} (= vennanaine v. mehe vennanaine)
juõlla on kerkiäp kui tehä öelda on kergem kui teha
K senell väliä nuorikkõ viiäs taaz lavvaa tagaa senell samall muodalla kui õhtagonatši selle vahepeal viiakse mõrsja taas laua taha samaviisi kui õhtulgi
Lu õli kui tarviz inemin, a nüt ep tappaa oli inimene, nagu vaja, aga nüüd on puudulik
M tein kui täm tšähsi tegin, nagu ta käskis
4. kui? | vn как?
Lu kui paĺĺo lastia onõ laivaza kui palju lasti on laevas?
Li kui vana siε õõᴅ kui vana sa oled?
J kui kaugaa siä siäll käpälöiᴅ kui kaua sa seal koperdad?
5. adv kui, kui(võrd), kui (tahes) | vn как, сколько, насколько
Lu mittää, kui pittšä se rihma onõ mõõda, kui pikk see köis on
Lu kui pittšä nii lad́d́a kk kui pikk, nii lai (= üht asja võib teha nii või naa)
Lu J oi kui kaukaa makazin oi kui kaua (ma) magasin
J pajatab neilee, kui üvii laulotaa škouluza räägib neile, kui hästi lauldakse koolis
J kui tarkk tämä ni õlko .. kui tark ta ka poleks ..
M õlkoo vaikka kui ahaᴢ el̆lää, ain piäʙ sop̆pia olgu või kui (tahes) kitsas elada, ikkagi tuleb (omavahel) sobida
6. kuidas? | vn как?
K kui millõ mennä kattilallõ kuidas ma saan Kattilale?
J kui sinnua kutsutaa kuidas su nimi on (kuidas sind kutsutakse)?
Li kui sillõ aźźaᴅ kuidas sul läheb (kuidas sul asjad on)?
Lu kui eläᴅ ~ kui võiᴅ kuidas (sa) elad?
Lu kui on tervüᴢ ~ kui õõt terve kuidas (su) tervis on?
L kui nii kuidas nii(viisi)?
J kui viisii kuidas(viisi)?
7. adv kuidas | vn как
J kui tšülveᴅ, nii lõikkaaᴅ vs kuidas külvad, nõnda lõikad
L miε juttyõn, kui millõ altiaᴢ näüttii ma räägin, kuidas mulle haldjas end ilmutas
kui sill bõõ äp̆piä, siε õlõd elähtännü ineehmiin kuidas sul pole häbi, sa oled (ju) elatanud inimene
Po mǜö emmä tää, kui nùorõt tahtovaᴅ meie ei tea, kuidas noored tahavad
J kui puutuʙ kuidas juhtub
K tšen kui antõ kes kuidas (= kui palju) andis
Lu õlin, kui siiᴢ olin (muidugi), kuidas siis (teisiti)
P kui miε n idgõ kuidas ma ei peaks nutma (ei nuta)
8. kuidas ka | vn как ни, хоть как
M kui ep tahtonnu mennä, aintaki pantii kuidas (ta) ka ei tahtnud minna, ikkagi pandi (lapsehoidjaks)
M miä tätä kui tšüsüzin kultazilla sõnolailla, ep täm tahtonnu kuulõta kuidas ma teda ka ei palunud (kuldsete) sõnadega, ei tema tahtnud kuulata
J jo kui viittä tšüsüzin, jot eb jõisõiz viina, vai siis tämä hooliʙ kuidas (kuidaviisi) ka olen juba palunud (palusin), et ta ei jooks viina, (aga) või siis tema hoolib
Lu tätä kui ni praavitõttii, tämä aintaki kooli kuidas teda ka ei ravitud, ta suri ikkagi
9. (kuidas, kuivõrd) küll | vn как, насколько
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees

J sõtameeᴢ juttõõʙ: elä tuskaa, kui praavitan sõdur ütleb: ära kurvasta, küll (ma) parandan ära
P tšüläzä õli kõlmõss tšümmeness kui neĺĺä tšümmiessaa taloi külas oli kolmkümmend kuni nelikümmend talu (kolmekümnest kuni neljakümneni talusid)
J elka peĺĺetka mittäit, avo·ś kui ni buit saamm läpi ärge kartke midagi, ehk saame kuidagi läbi
M sis muuta kui tšedrääᴅ siis muudkui ketrad
L kui mõnõlt virstalt tulõʙ õige mitme versta tagant tuleb
J süntükoo sinuu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal.
Vt. ka kojokui, niinkui
Vt. ka ko¹, ku, kuinii, kuippäi, kuissaaʙ, kuiᴢ, kuitši, kõõ, kõõᴢ

kuibõ K L kuidas vaid, kui vaid | vn как бы
K tüttäred nii vahtivad kuibõ saisõissi tältä vargassaa se luzikka (Al. 20) tüdrukud nii valvavad, kuidas vaid saaksid temalt varastada selle lusika

L kuibõ, kuibõ, miε en õlõ kuiva puu {k., k.}, mina ei ole kuiv puu

kuinii: kuini Lu Li J
1. kuidas ka | vn как ни, хоть как
J ampaad mitäle nõisti murtuma, kuini harin hambad hakkasid millegipärast murduma, kuidas ka (neid) harjan (harin)
2. (ei) kuidagi | vn никак
Li kui sinnua kutsutaa. – ep kuini kuidas sind kutsutakse? – Ei kuidagi
3. kuidagi, kuidagiviisi | vn как-нибудь
Li hot́ tätä i bõlõ, no miä kuinii saavutõn sillõ kuigi seda (asja) ei olegi (= polegi saadaval), aga ma hangin sulle kuidagiviisi.
Vt. ka kui

kuippäi Li J I
1. kuidas? kuidaviisi? | vn как? каким образом?
Li kuippäi siä joutuzit tänne kuidas sa siia sattusid?
I kuippäi siä veiᴅ kuidaviisi sa viisid (härja minema)?
2. adv kuidas, kuidaviisi | vn как, каким образом
Li sis kusspoolta algõttii tõmmõtõ, lopult vai algult, kuippäi õli lofkopi tõmmõtõ siis kustpoolt hakati (võrke välja) tõmbama, lõpust või algusest, kuidas oli mugavam tõmmata
3. kuhupoole | vn куда, в какую сторону
J kuippäi tšähzit pöörähtäss kuhupoole käsid pöörata?
Vt. ka kuhõõpoolõõ, kui, kunnõpoolõõ

kuissaaʙ Lu kuidas | vn как
kuissaab jutõlla kuidas öelda.
Vt. ka kui

kuiᴢ K (kuidas) küll | vn как, насколько
kuis se õli üvä küll see oli hea.
Vt. ka kui

kuitši Lu J
1. (ei) kuidagi | vn никак
J kahõ arvokaa inimizekaa kuitši et saa kokkoo otsustusvõimetu (kahe aruga) inimesega ei saa (sa) kuidagi kokkuleppele
2. kuidas | vn как
Lu kõns kuitši kuidas kunagi.
Vt. ka kui, kuikaa, kuinii, kuiniiᴅ

kumpipäi M kuidas, mismoodi | vn как, каким образом
lehmällä utar paizuttu; kumpipäi täm on tullu lehmal läks udar paiste. Kuidas see (= tõbi) on tulnud?

nii¹ K R L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I Ku ni Kett. K L P Kõ Lu Li J I Ku niiɢ vdjI
1. nii(viisi), nõnda; nii(võrd), nii (väga); nii (kui), nii (nagu) | vn так, таким образом; до того, что; так, как и
M noorikõllõõ pantii kolpotško päh̆hee ja täm̆mää piti nii tšävvä õm̆maa iää noorikule pandi (abielunaise) tanu pähe ja nii pidi ta käima (kogu) oma eluaja
L kui nii kuidas nii?
L i nii tulitši ja nõnda juhtuski
Lu miä tätä nii peltšään, en tõhi suuta avata ma kardan teda nii (väga), (et) ei julge suud(ki) avada
J uguritsaᴅ nii märänessi tänävoonna mennää hoduusõõ kurgid lähevad tänavu nii viletsasti kasvama
P eväd nävä õlõ nii üväᴅ, kui siε tšiitäᴅ ei nad ole nii head, kui sina kiidad
K tõin viskaap kõvii, ni etti naappa rikkauʙ mõni viskab (raha nii) kõvasti, et kauss puruneb
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei pure
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste taludes kordamööda, nii kui karjus korda käib (on korral)
P nii samaa i tüttärikkoi piti tšüsüä mõizanikkaa niisama tuli tüdrukutelgi küsida mõisnikult (luba)
J no nii viittä i lõppuvid [= lõppuzivad] med́d́e pulmõᴅ noh, niiviisi lõppesidki meie pulmad
J nii viisii niiviisi
M nii kaugaa ajõltii, kui jo tuli valmiissi niikaua aeti (= äestati hobustega), ku(n)i (põld) sai juba valmis
J nii järestää ~ nii ättšissää otsekohe
J nii mokomõin niisugune; samasugune
Li nii samalain niisamasugune
K nii samotta niisama, niisamuti
J nii ja kanni ~ M nii ja nii nii ja naa
2. nii, umbes | vn так, около
Lu tämä õli tõisiikaa nii pool tunnia ta oli teistega umbes pool tundi
3. niisama (ilma milletagi), paljalt | vn просто так, без (чего-либо)
M i nii piimää jootii ka niisama (ilma milletagi) joodi piima
4. niisama (muidu, tasuta) | vn так, даром, бесплатно
M seĺd́inikka nii antõ rosolaa heeringakaupmees andis soolvett niisama (muidu)
5. jaa, jah | vn так, да
M nii on vad́d́aa tšeelell da {n.} on (= tähendab) vadja keeles jah
J siä tuõt kotto. nii kas sa tuled koju? – Jah
Lu nii, tänävä pühä jah, täna on püha
6. ja, ning | vn и
L tultii nii kolizõttii tuldi ja kolistati
hullu siε õõᴅ, nii hullu jääᴅ hull sa oled ja hulluks jääd
J meni naapurii, nii juttõõʙ: tõsi ontši, jotti on domovikka läks naabri juurde ning ütleb: tõsi ongi, et on (olemas) majavaim
7. siis, nii; nii(pea) kui | vn то; тогда; как только
L ko t tunnõ, nii miä õpõtan kui sa ei oska, siis ma õpetan
M pezit silmäᴅ, nii järkiä piti ilata pää (kui) pesid silmad (puhtaks), siis kohe tuli pea korda seada
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs kui (kõike) tahad teada, siis jääd ruttu vanaks
Lu kana tahob autumaa, ni sis pannaa (kui) kana tahab hauduma (minna), siis pannakse
Lu ku toorõõ algoo paad ahjoo, ni va piśś, pisizeʙ kui toore halu paned ahju, nii vaid viss! visiseb
Lu eläd nii õppõõd ain (kuni) elad, nii aina õpid
J nii ku vähäizee viivähti aika, nii tuli nältšä. õmmaa aikaa piäp süüvvä nii kui (söögi)aeg veidi viibis, nii tuli nälg. Omal (= kindlal) ajal tuleb süüa
8. sellepärast | vn поэтому
Po eb uzgottu, nii mentii vaattamaa ei usutud, sellepärast mindi vaatama
9. nii ... kui ka; (kuidas) ... nii (ka) | vn как ... так и; (так) ... как (и)
Lu nii lammas karjaᴢ, nii lehmä karjaᴢ, ain vooro õli nii lambakarjas kui ka lehmakarjas, ikka oli (karja)kord
J süntükoo sinu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal
J sulaizõssi vahti kui õmijee, ni i võõrajõõ päälee lahkelt vaatas nii omade kui ka võõraste peale.
Vt. ka niin, niinon, niiviisii, nintaa, näi

nii² M Lu Ra ni K M Lu J
1. ei ... ega | vn ни ... ни
M evät täätännü nii isä nii emä ei teadnud ei isa ega ema
Lu siä õõd nii herkka, sinnua ep saa kerttää ni sõnal ni muull sa oled nii hell, sind ei saa puutuda ei sõnaga ega muuga
Li tšüläzä eb õõ noorta kansaa, ep hooli pulmii pittää, nii rissäisiit nii pulmiijõ külas ei ole (enam) noori inimesi (noort rahvast), pole vaja pulmi pidada, ei ristseid ega pulmi
Lu vihmal ebõõ õttsaa nii äärt vihmal pole otsa ega äärt
Ra nüd bõõ paraa nii mittää nüüd pole (= ei usuta enam) kratti ega midagi
M kõikkõa on vaj̆jaa, a uhsee nii aitaa bõõ teetä kk kõike on vaja, aga (ei) ukse ega tara sisse pole teed (= kusagilt pole midagi võtta)
2. (mida) ka ei, (kui v. kuidas) ka ei jne. | vn (что бы) ни, (как бы) ни и т. д.
Lu tälle mitä nii juttõõ, mitä nii tšäzi tehä, ep tämä hooli, epku nõis tetšemää talle mida ka ei ütle(ks), mida ka ei käsi(ks) teha, ei tema kuula (hooli) ega hakka tegema
J talvõll kui soojõssi ni sõppõõ, tšäed aiŋ kohmõttussa kui soojalt talvel ka ei riietu(ks), käed kohmetavad ikka
Lu kase tüü on aigaa veettemin; kui kaugaa nii müü teemme, ain ilma tolkkua see töö on (tühi) ajaviitmine: kui kaua me ka ei tee(ks), ikka tulemuseta
3. mitte; isegi (mitte) | vn нет ни; даже не
Lu sel eb õõ vertä nii kaplia sel ei ole verd mitte tilkagi
Lu jumala, mokomaa tautia elä anna ni tšelle jumal, niisugust haigust ära anna mitte kellelegi
Lu siä et tää ni paskaa sa ei tea mitte sittagi
M ležib alas sui, ni päätä ep tšääntänü lamab silmili, peadki (isegi pead) ei pööranud

nätko M Kõ S näe kui, vaat kui, näe kuidas, vaat kuidas | vn видишь как
M aivoo var̆raa tšiisseli, etti saaʙ, a nätko nenä nõğgõõkaa võd́d́õttii väga (= liiga) vara kiitles, et saab, aga näe, kuidas sai pika nina (kuidas nina nõega määriti).
Vt. ka näᴅ, näku, nää

vaa² K-Ahl. wah Kr interj (imestust väljendades:) ennäe, vaata-vaata, vaat kuidas, kas tõesti, või nii | vn вот как, вот, смотри
vaa, vaa, vaata (Ahl. 77) vaata-vaata, vaat kuidas (on lugu)!
Vt. ka vaata

vaikka K-Ahl. P M Kõ Lu Ra vaikk P M Kõ S J vaik Ja-Len.
1. kuigi, ehkki | vn хотя
P vaikka tämä on mokomain, a miε suvaan tätä kuigi ta on niisugune, aga ma armastan teda
P tämä vaikk on pien, a täll om pulkkõi pääzä kuigi ta on väike, aga tal on mõistust (tal on pulki peas)
M tulõn, vaikka õlõisi tuisku tulen, kuigi oleks tuisk
2. kas või | vn хоть, хотя бы
P tšiihkutustauti, tšiihkavad jalgaᴅ, tšäeᴅ, kraapi vaikka verelie sügelised, sügelevad jalad, käed, kraabi kas või verele
P vanat tüttärikot tahtovad vaikka kaχs päivεä iezεä surmaa õlla mehell vanatüdrukud tahavad kas või kaks päeva enne surma olla mehel
M tšeeli veeʙ vaikka viipurii vs keel viib kas või Viiburisse (= keelega saab kõikjal hakkama)
3. ükskõik (kui, milline, kuidas jne.), mis tahes | vn хоть (как, какой, сколько и т. д.)
M siis täm seizoʙ vaikka kui kaugaa siis tema (= rukkihakk) seisab (põllul) ükskõik kui kaua
vaikka milläin töö tehtii, ain tehtii rissi päälee ükskõik milline töö tehti (sai valmis), ikka tehti rist peale
M õlkoo vaikka kui ahaz el̆lää, ain piäʙ sop̆pia olgu kui tahes kitsas (koos) elada, ikka peab (omavahel) sobima
M iĺi vaikka mitä või mida tahes
4. kui aga, kui vaid | vn если только
S ühs kõik tšellee, vaikk mehelee ükskõik kellele, kui aga (saaks) mehele
5. või, ehk | vn или
M õli vaikk mõnt paaria oli ehk mõni paar
Lu alus pannaa tšiini tumbiõ vaikka knehtojõõ purjelaev pannakse (sadamasillal) kinni (kai)pollarite või paal(post)ide külge (meres).
Vt. ka vaikko²

vaikko² M Kõ Lu Li Ra J
1. kuigi, ehkki | vn хотя
Lu en mennüᴅ, vaikko kõvassi kutsuttii ma ei läinud, kuigi väga kutsuti
Li vaikko susi tääʙ maad i ahoᴅ, a karjušissi tätä evät palkkaa vs ehkki hunt (~ susi) tunneb maid ja sööte, (aga) karjaseks teda ei palgata
2. kas või | vn хоть
Ra nältšä suur, süü vaikko ärtš nälg on suur, söö kas või härg ära
Li tämä vaikko tappamaa vai mitä vai kuhõ, tämä ep peĺĺännü mittää tema (läks) kas või tapma või mida (tahes tegema) või kuhu (tahes), tema ei kartnud midagi
3. ükskõik (kui, milline, kuidas jne.), (kui, mis, milline, mitu jne.) tahes | vn хоть (как, какой, сколько и т. д.), всё равно
Ra seizozimma vaikko mõnt paria, a ühs nõiz ettee seisomaa (tagumise paari mängus) seisime ükskõik mitu paari, aga üks (mängija) tuli ette seisma.
Vt. ka vaikka


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur