[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lello K-Ahl. Li J-Tsv., g lelloo Li J lelu, mänguasi | vn игрушка, ляля
J isä õssi lahzõlõ paĺĺo lelloi isa ostis lapsele palju lelusid
J lahzõᴅ, pelagaa lelloa lapsed, mängige leludega!
J elä jätä lelloit harrillaa, a kopit kokkoo ära jäta mänguasju laiali, vaid korja kokku.
Vt. ka lelle

muut J-Tsv.
1. muudkui (et), ainult (et) | vn только (что)
lofko poik, muut oŋ kõvassi juumõri tore poiss, ainult (et) on kõva joomar
joršši om makus kala, muut oŋ kõvassi luukõᴢ kiisk on maitsev kala, ainult (et) on väga luine
2. aga, kuid | vn но, а
pani plehkuu, muut krapatti tšiin pani plehku, kuid nabiti kinni
kui paĺĺo ni riitõõ, muut minu tšäsi jääp pääle kui palju (sa) ka ei riidle, aga minu sõna jääb peale
■
nii om paĺĺo marjaa, muut va kopit nii palju on marju, (et) muudkui korja!

pelata P M Kõ Po Lu Li Ra J (Ku) pelat Ra J-Tsv., pr pelaan P Lu pel̆laan M pellaan Lu Li Ra J pelan Ra J, imperf pelazin M Lu Li Ra J mängida; hullata, mürada | vn играть, поиграть; шалить, пошалить
Lu lahzõt pellavõᴅ lapsed mängivad
J ku lõpõtõt pelamizõõ – elä jätä lelloit harrillaa, a kopit kokkoo kui lõpetad mängimise, (siis) ära jäta mänguasju laiali, vaid korja kokku
Lu lahzõt tultii škoulussa, nõistii pellaamaa pakozinaa lapsed tulid koolist, hakkasid peitust mängima
J pelattii tütöd i poigad nuumõria tüdrukud ja poisid mängisid numbrimängu
Lu karttaa pelattii rahaa pääle kaarte mängiti raha peale
Lu mitä siä pellaat tulõõkaa mis sa mängid tulega!
Li kala pellaaʙ kala mängib
M elä pel̆laa, emä sillõ annab vittsaa ära hulla, ema annab sulle vitsa!
Kõ ümpär tult pelattii i üpittii üli tul̆lõõ (lõkke)tule ümber mürati ja hüpati üle tule
Lu elä nii kõvassi pellaa, siä murrõd milta jalgaa vai tšäe ära nii kõvasti hulla, sa väänad mul(t) jala või käe (välja)

vara¹ R-Lön. L M Lu Li Ra J-Tsv. (K-Ahl. K-Al. K-Salm. R-Eur. P), g varaa K Lu Ra
1. vara, varandus | vn имущество, достояние, добро
J oŋ ko ženihõll miltäisstši vara? – kui siiᴢ! talo, maa, kahs ovõiss, lampaaᴅ, leh́meᴅ kas peigmehel on mingisugust vara? – Kuidas siis! Talu, maa, kaks hobust, lambad, lehmad
Lu tšell on varaa, paap päressä katoo kellel on rikkust (varandust), (see) paneb (majale) pilbastest katuse
J kõikk on õmassõ varassõ rl kõik on (soetatud) omast varast
J tõizõ vara lohmamizõka rikkassi et pääᴢ teise (inimese) vara riisumisega sa rikkaks ei saa
J kopit varaa, kuniz õõd noor kogu varandust, kuni oled noor
M vara vakkaa ep pil̆laa vs vara vakka ei riku
2. tagavara, varu | vn запас, припасы
Li kõikkõa piäb õlla vähhii ain vara, siiz eb õõ mittä kehnoa kõike peab olema vähesel määral alati tagavara(ks), siis ei ole (kunagi) midagi puudu
J tšäsi vara ~ tšäee vara tagavara
3. jagu, varu (teatav hulk) | vn доля, часть, запас; K tüttärikko nõõb ženiχalt tšüsümää(see):
mõnt paria sukua teill on dali lieneb pulmalla. siz senee varaa miä i teän prosua võttaa (Al. 16) (pulmakommetest:) tüdruk (= pruut) küsib peigmehelt: mitu paari sugulasi teil on või tuleb pulma? Siis selle jao ma tean ka kinke (kaasa) võtta
J ahjoo ja lagõõ välile piäb jättä issumizõõ vara ahju ja lae vahele tuleb jätta istumise varu (= ruumi istumiseks)
4. tugi, toetus, abi | vn опора, помощь
L jumala lähetti ted́d́e vanaa päivεä varass varjõlijaa jumal saatis teie vanaduspäevade toeks kaitsja
K ühsi meni velvüeni, kahee tueb üvä kalani, toob orjaa enneleni, varaa vaalijaiseleni (Ahl. 98) rl üksi läks mu vennake, kahekesi (mõrsjaga) tuleb mu hea kala, toob orja mu emale, toe mu sünnitajakesele
K Ja ai mi hullu med́d́ee enne, alpa armiõizuõni; võtti, antõli anõõni, lahzõõ vällää lazzõskõli. b õllu ani annõttava, lahs bõllu vällää lazzõttava. mi jääb eessi ennelleni, varass vaaliõizõllõni (Al. 54) rl oi, kui rumal (oli) meie ema, halb mu hellitajake; võttis, andis (ära) mu hane (= mu õe), laskis (kodunt) välja lapse. Ei olnud hani (ära)antav, laps polnud väljalastav. Mis jääb (nüüd) abiks mu emale, toeks mu sünnitajakesele?
R vaile vaskessa varaa minu vaaliaisellani opeassa turva minu tuumitoojasellani (Lön. 184) rl kas (siis) vasest (on) abi minu mähkijakesele, hõbedast tuge minu ilmaletoojale
Ra vähäd varad vävüiss i tühjät turvat tütteriss vs vähe on abi väimeestest ja tühine tugi tütardest.
Vt. ka kaas-vara, takavara, vana-vara
Vt. ka varasuᴢ, varatuᴢ, varo²