[VOT] Vadja keele sõnaraamat

etenessä Li (P M J) eteness J-Tsv., pr etenen Li J, imperf etenin Li J edeneda, edasi jõuda v. saada v. minna, kasvada | vn п(р)одвигаться, -нуться (вперёд), спори́ться, расти
M tällä töö eteneʙ tal töö edeneb
Li tämä eb etene ta ei jõua (koolis) edasi
J eväd meill põrsaat kuile taho eteness ei meil taha põrsad millegipärast kasvada
J puu eteneʙ silmää näheᴢ puu kasvab silmanähtavalt

haria Lu Li J-Tsv. harria Li, pr harin Li J, imperf harizin Li J
1. harida (maad) | vn возделывать, возделять (землю)
J üväll talopoigõll põllod oŋ harittu tublil talupojal on põllud haritud
J harimõtt põllot tšiire rohossussa harimata põllud rohtuvad kiiresti
J hari va parõp maat, kül siis priibõĺi kazvoʙ hari aga paremini maad, küll siis tulu kasvab
Li peentäroja piäp harria peenraid peab harima
Lu haritaa nurmia haritakse nurmi
2. puhastada, kasida, harida | vn чистить, очищать
J ampaad mitäle nõisti murtuma, kuini harin hambad hakkasid millegipärast murduma, kuidas ka (neid) harin
Lu õpõzõõ harijõ, niku końušnikkõ hobuseharija, nagu tallimees
J kõik pilaub, mitä va inimin ep hari kõik rikneb, mida inimene ei hari
3. kasvatada, hooldada, hoida (last) | vn воспитывать, нянчить
Li miä harizin võõrai lahsia ma kasvatasin (koolis) võõraste lapsi
J jutõltu on: tšen ep hari lass, parõp õllõiᴢ, ku selle pantaiᴢ müllü tšivi kagla de upotõttaiz mereᴢ öeldud on: kes ei kasvata last, oleks parem, kui sellele pandaks veskikivi kaela ja uputataks merre
J ńańk harib lass lapsehoidja hoiab last

kahõsaa Kett. Set. K U L P M S Lu Li J I (R-Eur. Kõ-Len.) kahõs̆saa I kahõsa Ke Lu J-Tsv. kahsaa ~ kahsa Po kahehsaa K-Ahl. kahehsa J-Must. kahassa ~ kahhaxa ~ kaasa Kr Кагасса ~ Кагаса Tum. Ка́гыса K-reg₂ Ii-reg₁, g kahõssamaa M kahõssamõõ Kett. kahõssamyõ P kahõssõmaa L kahõssõmõõ M-Set. J kahõssõm̆mõõ M kahessõmõõ K-Set. kaheksa | vn восемь; S lehmä on kahõsaa kõrtaa kannu lehm on kaheksa korda poeginud; K astia kahõsaa eli ühesää varoa ümpär astja, kaheksa või üheksa vitsa ümber; J vehsi on kahehsa kaartua (Must. 187) (lõnga)viht on kaheksa pasmast; Po täm on jo kahsa vuotta naiziᴢ ta on juba kaheksa aastat abielus; M täm on kahõssõm̆mõõ lahzõõ emä ta on kaheksa lapse ema; L kahõssõmaa paikaakaa kaatsad jalgaza kaheksa paigaga püksid jalas; K kahõssamal rubĺal on õsettu (Al. 17) kaheksa rubla eest on ostetud; K tšülpee veellä tšümmenellä, kasiu kahõssamalla (Al. 45) rl. vihtle (ennast) kümne veega, kasi kaheksaga; Lu millõ õli kahõsa vootta ku miä nõizin tšäümää škouluu ma olin kaheksa-aastane, kui ma hakkasin koolis käima; I tunnia kahõsaa mentii eittsee kell kaheksa mindi õitsile; P seitsee tuhattaa kalaa i kahõsaa tuhattaa krapua seitse tuhat kala ja kaheksa tuhat vähki; Lu Li kahõsaa sattaa ~ Tum. Кагаса сата kaheksasada; Tum. Югаса чюммендъ кагасса üheksakümmend kaheksa; Tum. Кагаса чюммендъ ~ Кагасса чюммендъ ~ K kahehsaa tšümmeetä (Ahl. 42) ~ M kahõsaa tšümmettä kaheksakümmend
Tum. Кагасса чюммендъ сейци kaheksakümmend seitse
K kahehsaa tšümmeet nelĺäzä (Ahl. 42) kaheksakümnes neljas (in.)

kaukaa¹ Lu (J) kaukõõ (Lu) kauka P J-Tsv., g kaukaa Lu kauge | vn далёкий, дальний
Lu ühed õltii kaukaa meree laivaᴅ, tõizõd õltii litši meree laivaᴅ ühed olid kaugesõidulaevad, teised olid lähisõidulaevad
J taaz meep sinne, kaukaa matkaa, tširjõi perää taas läheb sinna, kaugele teekonnale, kirjade järele
P škouluusõ õli kauka tšävvä kooli(s) oli kauge käia.
Vt. ka kaukõin, kaukõmõin, kaukõõ

kui K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr Куй Pal₂ K-reg₂
1. temp kui | vn когда
M kui porotšellä algab elkottsaa, siz lehmällä on samõi paras piimäaika kui kullerkupp hakkab õitsema, siis on lehmal kõige parem piimaaeg
K šuppulehtua paat pähää, kui päätä vaivattaaʙ kobrulehti paned pähe, kui pea valutab
L leivää murut kui lavvalyõ jäiväᴅ, kopitõttii dai süötii kui leivaraasud jäid lauale, (siis) korjati (kokku) ja söödi (ära)
2. kond kui | vn если
Lu kui emä on pagan, nii tütär onõ pagan kui ema on räpane, siis on (ka) tütar räpane
Lu jalka kui platsab nii suu matsaʙ vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
3. komp kui, nagu | vn чем, как
K miä õlõn noorõpi kui med́d́ee mind́a ma olen noorem kui meie {m.} (= vennanaine v. mehe vennanaine)
Kõ juõlla on kerkiäp kui tehä öelda on kergem kui teha
K senell väliä nuorikkõ viiäs taaz lavvaa tagaa senell samall muodalla kui õhtagonatši selle vahepeal viiakse mõrsja taas laua taha samaviisi kui õhtulgi
Lu õli kui tarviz inemin, a nüt ep tappaa oli inimene, nagu vaja, aga nüüd on puudulik
M tein kui täm tšähsi tegin, nagu ta käskis
4. kui? | vn как?
Lu kui paĺĺo lastia onõ laivaza kui palju lasti on laevas?
Li kui vana siε õõᴅ kui vana sa oled?
J kui kaugaa siä siäll käpälöiᴅ kui kaua sa seal koperdad?
5. adv kui, kui(võrd), kui (tahes) | vn как, сколько, насколько
Lu mittää, kui pittšä se rihma onõ mõõda, kui pikk see köis on
Lu kui pittšä nii lad́d́a kk kui pikk, nii lai (= üht asja võib teha nii või naa)
Lu J oi kui kaukaa makazin oi kui kaua (ma) magasin
J pajatab neilee, kui üvii laulotaa škouluza räägib neile, kui hästi lauldakse koolis
J kui tarkk tämä ni õlko .. kui tark ta ka poleks ..
M õlkoo vaikka kui ahaᴢ el̆lää, ain piäʙ sop̆pia olgu või kui (tahes) kitsas elada, ikkagi tuleb (omavahel) sobida
6. kuidas? | vn как?
K kui millõ mennä kattilallõ kuidas ma saan Kattilale?
J kui sinnua kutsutaa kuidas su nimi on (kuidas sind kutsutakse)?
Li kui sillõ aźźaᴅ kuidas sul läheb (kuidas sul asjad on)?
Lu kui eläᴅ ~ kui võiᴅ kuidas (sa) elad?
Lu kui on tervüᴢ ~ kui õõt terve kuidas (su) tervis on?
L kui nii kuidas nii(viisi)?
J kui viisii kuidas(viisi)?
7. adv kuidas | vn как
J kui tšülveᴅ, nii lõikkaaᴅ vs kuidas külvad, nõnda lõikad
L miε juttyõn, kui millõ altiaᴢ näüttii ma räägin, kuidas mulle haldjas end ilmutas
Kõ kui sill bõõ äp̆piä, siε õlõd elähtännü ineehmiin kuidas sul pole häbi, sa oled (ju) elatanud inimene
Po mǜö emmä tää, kui nùorõt tahtovaᴅ meie ei tea, kuidas noored tahavad
J kui puutuʙ kuidas juhtub
K tšen kui antõ kes kuidas (= kui palju) andis
Lu õlin, kui siiᴢ olin (muidugi), kuidas siis (teisiti)
P kui miε n idgõ kuidas ma ei peaks nutma (ei nuta)
8. kuidas ka | vn как ни, хоть как
M kui ep tahtonnu mennä, aintaki pantii kuidas (ta) ka ei tahtnud minna, ikkagi pandi (lapsehoidjaks)
M miä tätä kui tšüsüzin kultazilla sõnolailla, ep täm tahtonnu kuulõta kuidas ma teda ka ei palunud (kuldsete) sõnadega, ei tema tahtnud kuulata
J jo kui viittä tšüsüzin, jot eb jõisõiz viina, vai siis tämä hooliʙ kuidas (kuidaviisi) ka olen juba palunud (palusin), et ta ei jooks viina, (aga) või siis tema hoolib
Lu tätä kui ni praavitõttii, tämä aintaki kooli kuidas teda ka ei ravitud, ta suri ikkagi
9. (kuidas, kuivõrd) küll | vn как, насколько
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees
■
J sõtameeᴢ juttõõʙ: elä tuskaa, kui praavitan sõdur ütleb: ära kurvasta, küll (ma) parandan ära
P tšüläzä õli kõlmõss tšümmeness kui neĺĺä tšümmiessaa taloi külas oli kolmkümmend kuni nelikümmend talu (kolmekümnest kuni neljakümneni talusid)
J elka peĺĺetka mittäit, avo·ś kui ni buit saamm läpi ärge kartke midagi, ehk saame kuidagi läbi
M sis muuta kui tšedrääᴅ siis muudkui ketrad
L kui mõnõlt virstalt tulõʙ õige mitme versta tagant tuleb
J süntükoo sinuu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal.
Vt. ka kojokui, niinkui
Vt. ka ko¹, ku, kuinii, kuippäi, kuissaaʙ, kuiᴢ, kuitši, kõõ, kõõᴢ

kunikaᴢ Kett. K L P M Kõ S Lu J I (U Pi Ja V Li) kuniikas K-Ahl. kunikõᴢ Lu Li Ra J kunigaᴢ Kõ-Len. Lu Ra-Len. (Ja-Len.) kunigõᴢ Lu J kuniŋgaᴢ R-Lön. Kõ-Len. J Ku (K R-Eur.) Куннигасъ Tum., g kunikaa Kett. K L P M Kõ Ja V Lu Li Ra J I kunikkaa K U L Pi M Kõ Ja Lu kunigaa ~ kuniga J-Tsv. kunigan ~ kunigõn J-Tsv. kunigaan Ja-Len. kuniŋgaa Ku kuningas, keiser, tsaar, riigivalitseja; valitsus | vn король, царь, правитель; правительство
M täm juttõõp kõhalla·a silmiisee hod enelee kunikkaalõõ ta ütleb otse näkku kas või kuningale enesele
Lu tämä sinnua vart on suurõpi kunikõssa tema on sinu jaoks kuningast suurem
Lu jumal taivaaᴢ, kunikaz maal kk jumal (on) taevas, keiser maa peal
Ra õma silm on kunikõᴢ vs oma silm on kuningas
I šveeda kunikaa šĺääppi on kapoŕoza Rootsi kuninga kübar on Koporjes
Lu kotko on lintujõõ kunigaᴢ, on kõikkõa voimakkaapi kotkas on lindude kuningas, on kõigist tugevam
Lu jutõltii, što matoill on kunikaᴢ räägiti (öeldi), et madudel on kuningas
L etti jumala lähettäiss mokomaa mielie kunikkailyõ, etti lõpõttaisizivat sõa et jumal annaks (saadaks) riigivalitsejaile niisuguse mõistuse, et (nad) lõpetaksid sõja
M save·tskõi kunikaᴢ nõukogude valitsus
J kunigaa trooni kuninga troon
M tuli rääto kunikkaa tüttärellee tuli järjekord kuningatütre kätte
J kunigan nain ~ kunigõn nain tsaarinna
P kunikaa aikan õli raskaᴢ sluužia tsaariajal oli raske (sõjaväes) teenida
Lu kunikaa valta riigi- e. kroonuvald(us), -ala
Lu kunikaa maa riigimaa
Li kunikaa mettsä riigimets
J enne kunigaa päivenn škouluz emme tšäünü varem me riigipühal koolis ei käinud
■
L kunikkaa pεä rubla
J kunigaa mato (Tsv.) boamadu, kuningboa
Ra kunikaa kukka kullerkupp.
Vt. ka täi-kunigõᴢ

malitva P Lu Li J I maĺitva K L P S J molitva Lu I moĺitva I molitvõ Lu, g malitvaa J molitvaa Lu palve; palvus | vn молитва; молебен
L babuška maĺitvaa ain lutši vanaema alati palvetas (luges aina palvet)
P vätši kõik laulab malitvoi kogu rahvas laulab palveid
J škouluz õpõtattii kõik maĺitvaᴅ koolis õpetati kõik palved (selgeks)
J malitvaa sõnaᴅ palvesõnad
I kuusi näteliä, kui lahsi süntü, siz lahzõõkaa tšerikkoosõõ meni naizikko moĺitvalõõ kuus nädalat pärast lapse sündi, siis läks naine lapsega kirikusse palvusele
Li maarja õli laχsõõkaa malitvall Maarja oli lapsega (kirikus) palvusel
■
Lu no meet kottoo, ni küll sillõ lugõtaa üvä molitvõ no lähed koju, küll sa siis saad hea peapesu.
Vt. ka moĺebena, moĺeńja

mennä Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku Kr (Al. Ke V) männä K Ku (M Ve Lu) -ne U J Kr -näɢ I (vdjI Ko Kl) -a Kr Мена Tum., pr meen Kett. Len. K M Kõ S Lu Li Ra J Ku mien K mee I menen Ar. Kett. K U L P M Po Lu J Kr men̆nee I Ma män Kr, imperf menin Al. Len. K R U L P M Kõ V Po Lu Li Ra J Ku Kr mänin M men̆nii vdjI I Ko mennii I
1. minna; sõita; käia | vn идти, пойти, ехать, поехать; ходить, сходить
P ko naizelokas tulõb vassaa, sis parap elä mene, kuhõ sillyõ õli menemiss kui naisterahvas tuleb vastu, siis parem ära mine (sinna), kuhu sa pidid minema
S kõõs piti mennä, mentii kui tuli minna, (siis) mindi
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
J tulõjõd ja menejeᴅ tulijad ja minejad
K meni vähä maata läks natuke maad (edasi)
J meniŋ kaivolõõ läksin kaevule
P meni marjaa läks marjule
K mentii naizõõkaa võõrazii läksid (mindi) naisega võõrusele
Lu tšetä mennää kossii keda minnakse kosima?
P meni emä lentuo ema(lind) tõusis (läks) lendu
Lu tuõb oh-togo, meemmä makkaamaa tuleb õhtu, läheme magama
K meneb rinnaa läheb (teisega) kõrvu
M elä puutu kehnoosõõ inehmiisee, ku võit terppiä, parab mee möötä vs ära puutu halba inimesse, kui võid kannatada, parem mine mööda
M meil sinukaa on parvõz mentävä meie sinuga saame koos minna
Lu klipsib mennä ~ kiperteeb mennä tipib minna (= läheb tippides, lühikeste sammudega)
J uhob menne uhab minna (= läheb hoogsalt, kindlal sammul astudes)
Lu toukkaz vennee menemää tõukas paadi minema
Lu menemizee meneʙ, en tää kõnsa läheb (küll, ainult ma) ei tea, kunas
P mennäss opõziikaa sõidetakse (minnakse) hobustega
Lu laiva meneʙ laev sõidab (läheb)
Li se staruhha meeb gorbiiza see vanaeit käib küürus
J menimm karavonaz ümpärikkoa käisime ringmängus (ümber)ringi
M pool maailmaa mentü ümperikkoa pool maailma (on) läbi (ringi) käidud
M škoĺnikka esimeizell vootta meni škoulua koolilaps käis esimest aastat koolis
2. minna (aja kohta) mööduda, kuluda | vn проходить, пройти (о времени)
P eb mennü sitä tševättä, ko sinne paikkaasyõ eb uponnu lehmä vai lammaz vai opõnõ ei möödunud seda kevadet, kui sinna paika poleks uppunud lehm või lammas või hobune
M nii meep täm̆mää elo nõnda möödub tema elu
M koko öötä piettii eittses tulta, etti tšiireep men̆neis pittšä öö kogu öö tehti õitsil tuld, et pikk öö mööduks kiiremini
M kannii meni õhtogo nõnda kulus õhtu
3. minna v. hakata (midagi tegema) | vn начинать, начать
M mentii tšiskõõmaa rinnotussõõ mindi rinnutsi kisklema
L kõikk vesi meni tšihumaa munõita kogu vesi läks mulle ajades keema
Kõ repo meni johsõmaa rebane pistis (hakkas) jooksma
Lu miä ookazin, saan mennä tšäümää ma puhkasin, saan (jälle) käima hakata
4. alata; tekkida, kujuneda | vn начинаться, начаться, возникать, возникнуть
M siz jo mäni tõinõ elo siis juba algas teine elu
M vätši eittü i nõistii kõikii õm̆maa tšeeltä pajattammaa; kazess meni ińeehmisilee õma juttu rahvas ehmus ja kõik hakkasid oma keelt rääkima; sellest tekkis inimestele oma kõne
5. minna, mahtuda; kuluda, tarvis olla | vn помещаться, поместиться; понадобиться
I nellä tšetverikkaa meeʙ värttsii neli setverikku (veerandikku) mahub (läheb) kotti
Lu sihe meeʙ liika vähä kramia selle peale kulub (läheb) väga vähe kraami
6. edeneda | vn спориться, преуспевать, преуспеть
M sinuu töö eb mene sinu töö ei edene
K ku domovikka ku eb nõizõ suvaamaa žiivattaa lehmää ili ovõssa, se nõõp kehnoss menemää kui majahaldjas ei hakka armastama looma, lehma või hobust, (siis) hakkab see viletsalt edenema (= kasvama, kosuma)
7. minna, muutuda, saada, jääda (millekski, mingisuguseks jne.) | vn становиться, стать, превращаться, превратиться (чем-либо, кем-либо, во что-либо, в кого-либо и т. д.)
M kultakuĺa meep süsikuĺassi (Set. 11) (muinasjutust:) kullakott muutub söekotiks
Lu meeb i kulta mullassi vs ka kuld muutub mullaks
Ku sis se maitᴜ meni lüpsikkoz jamakassɪ äkkiistää siis see piim muutus lüpsikus äkki hapupiimaks
Lu ku hullu koira purõʙ, inemin meeʙ hullussi kui marutõbine koer pureb, (siis) inimene läheb hulluks
P tämä on kõikkinaa tõizyõlaizõssi mennü ta on täiesti teistsuguseks muutunud
Lu vätši meni viisaapass rahvas muutus targemaks
Lu siä tšiiree meeᴅ vanassi ku paĺĺo tääᴅ sa jääd ruttu vanaks, kui palju tead
Lu sõkkassi meeʙ (inimese kohta:) jääb pimedaks
M lehmä meneb märjässi lehm läheb märjaks
P tämä nägoss meni nii bĺednõissi ta läks näost nii kahvatuks
Lu silla on äppiä, menit kauniissi sul on häbi, läksid (näost) punaseks
Lu miä ku heittüzin, nii maailma meni pimmiässi kui ma kohkusin, siis maailm läks pimedaks (silme ees)
■
Li mee siä helvettii mine (sa) põrgu!
J mee hitolõ käi kuradile!
J mee perkelee maalõõ mine põrgu (mine kuradi maale)!
J mee tää, kui paĺĺo tämä vargõssi raha mine tea, kui palju ta raha varastas
I meeɢ võtak tšiin, mitä siä pajatiᴅ mine võta kinni, mida sa rääkisid
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
J meni plehkuu pani plehku
M meni kukõrpalloa laskis kukerpalli
Li vizgattii menemää visati minema
S ep tahtonnu mennä sille pojolõõ ei tahtnud sellele poisile (naiseks) minna
P mõizanikka kopitti kõikk tšed nõisõvad naimaasyõ da meneväd mehelie mõisnik kogus kokku kõik, kes hakkavad naist võtma või (ja) lähevad mehele
Ku sell aikaa paha seittsemäd rautᴀkeŋgät kulutap kunis parrii mennäᴢ sel ajal (= selle aja jooksul) kulutab kurat seitsmed raudkingad, kuni paari minnakse
Ku jo päivᴀ̈ meni loojaa päike läks juba looja
K päivä meneʙ jumalalõ päike loojub
M sep̆pää paja meni vällää sepapaja hävis (= lagunes)
M lumi meeb vällää lumi sulab ära
L suppi maalyõ meni supp valgus (läks) maha
M piimä meni üli piim kees üle
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii kellel oli palju poegi, (siis need) läksid (suurperest) lahku
J menti lahkuu (Tsv.) mindi lahku
Lu savi-õja ja luutsaa tsülä mentii ühtee Savioja ja Luuditsa küla liitusid (läksid kokku)
P sill opõzõd eväd mene etezii sul hobused ei edene
Lu inemin väsü, tüü ennää eʙ mee nii eteeᴢ inimene väsis, töö ei lähe enam nii (hästi) edasi
Lu elämä meeb mukkaa loom kasvab (edeneb) hästi
Lu eväd mee mukkaa (nad) ei sobi kokku
Ku oikia jalkᴀ tarviz enstää keŋgettää, too eväd mee assiad laatuu parem jalg tuleb enne kängitseda, muidu asjad ei laabu
Lu lehmä meni hukkaa, se on kaiho lehm sai hukka, see on kahju
M mil mentii rahad õttsaa mul lõppes raha otsa
P täll aźźad menevät kehnossi tal lähevad asjad halvasti
M naizikko paksuss meni naine jäi rasedaks
Lu kõik ajatusõd eväd mee tõttõõ kõik ennustused ei lähe täide (tõeks)
M mentii umalaa jäädi purju
J miä meniŋ koiruu ma läksin ülekäte
Lu seilid mentii hõmmõõsõõ purjed läksid hallitama
Lu tämä ku süäntüüʙ, loba meep tšimaraa tema kui vihastab, (tal) läheb laup kortsu
Lu rüiz meeb ittee rukis läheb idanema
Lu miä rutin tallata, menin hikkõõ ma kiirustasin käies, läksin higiseks
Lu tšäed mennää kohmõõ käed lähevad (külmast) kohma
Li meil on siin ühs suku, kõikk mennää gorbaa meil on siin üks suguvõsa, kõik jäävad küüru
Lu tämä meni rüŋkküü ta jäi küüru
Lu kaŋgaᴢ meni kokkoo kangas läks (= tõmbus) kokku
P riitta laŋkõᴢ maalyõ, meni lad́d́alyõ riit langes maha, lagunes (läks) laiali
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks kummuli, kiil tuli peale
Lu vene meni ümpäri paat läks ümber
Lu uhs meni tšiini uks läks kinni
Lu laivõ meni põhjaa laev läks põhja
P nõizõd nagramaa, meneb uuli lõhtši hakkad naerma, läheb huul lõhki
P menep kattši rantšipuu rangipuu läheb katki
M meni uni üli uni läks üle
Lu pää meeb ümpäri pea käib ringi
Lu meep süämmel (toit) hakkab südamele (= ajab iiveldama)
Lu jo miä menin mettsää ma läksin (oma jutuga) juba metsa
Lu õõ vaiti, jo menid leppojjaa õmaa jutuukaa ole vait, juba läksid oma jutuga rappa (Lepaojja)
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M miä nii kõv̆vii eittüzin, etti menin meeleltä mettsää ma ehmusin nii kõvasti, et mõistus läks segi
Ra menin meelelt vällää läksin peast segi
M üheᴅ sõnaᴅ õllaᴢ ühtää voimaa tšeelee päällä, a tõizõᴅ on mentü päässä vällä ühed sõnad on alatasa meeles (keele peal), aga teised on ununenud (läinud peast välja)
P kaz aźźa eb õnnissunuᴅ, meni üli tšäjee see asi ei õnnestunud, läks nurja
P tšülmää veriekaa, ep peltšää, eb mene veress vällää külma verega, ei karda, ei lähe verest välja
M tämä on üvä lahs, tämässä eb mee sõna päχχää ta on hea laps, ta ei aja hinge täis (tema pärast ei tule pahandada)
Lu kahs soikkolaa meessä mentii merree kaks Soikkola meest uppus merre
J mahaa menemä surema
J tulõsõõ menemä ~ tulõõ tšättee menemä ära põlema
Lu miko on mennä Miko on suremas

muššu Ra J-Tsv., g mušuu J lollpea, puupea, totakas | vn дурак, олух
aissiä muššu, kõlmõtt voott tšäüt škouluz a lukka et tunn oh sa lollpea, kolmandat aastat käid koolis, aga lugeda ei oska
tuhm, niku muššu rumal, nagu totakas

peftsa Lu J peftts J-Tsv. peftša P, g peftsaa Lu J laulja; kirikulaulja | vn певец; певчий (в церкви)
J õlin škoulus kuuntõlõmõᴢ, ko tšerikoo peftsoi õpõtõttii olin (= käisin) koolis kuulamas, kuidas kirikulauljaid õpetati

perässi L P M postp pärast, tõttu | vn из-за, по
P nuor vätši senie perässi pajatti enäpii venäissi, etti tšäüsi škouluza venäi tšieleᴢ noorsugu rääkis sellepärast rohkem vene keeles, et käis venekeelses koolis
L minie perässi mispärast?
■
P tšüsü kopõikkaa: antagaa millõõ jumalaa armuo perässi (kerjus) palus kopikat: andke mulle jumala nimel (jumala armu pärast)
M tšiiree perässi pantii rah̆haa kormunaa i mentii laafkaasõõ pandi kiiruga raha taskusse ja mindi poodi.
Vt. ka semperässi

põlvillaa vdjL P M Lu J põlvilla Ja-Len. põlviill J-Tsv. adv põlvili(asendisse v. -asendis) | vn на колени, на коленях
M škouluz lahsai pantii erneije päälee põlvillaa koolis pandi lapsi herneste peale põlvili
P nõistii kõikki põlvillaa maalyõ i nõistii rissiemää jumalallõ kõik laskusid põlvili maha ja hakkasid risti ette lüües jumalat paluma
J põlvillaa laskõõma, põlvillaa mahaa laŋkõss põlvili laskuma, põlvili maha langeda
Lu inemin on põlvillaa inimene on põlvili
Lu tämä seizop põlvillaa ta on põlvili.
Vt. ka põlvii, põlvinaa

se¹ K R-Reg. U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R-Lön. V) see K U M Lu Li Ra J sä Kr Сïá Pal₂ Сḯа K-reg₂, g senee K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku senie P sen̆nee M Kõ S I sene K Lu J
1. see, too | vn этот, тот
M õli tšülvüvakka, sen̆neekaa mitattii õzraa oli külvivakk, sellega mõõdeti otra
Li see on kehno inemin, märännü inemin see on halb inimene, paha inimene
K pimopilkko, se õli mokoma mäŋko pimesikk, see oli niisugune mäng
P tšel on jano, senel on jalgaᴅ vs kel on janu, sel on jalad
V kuza kõikk õmaᴅ, sitä en tää kus kõik (teised) on, seda (ma) ei tea
Lu se talo eläb rikkaapassi muita see talu elab teistest rikkamalt
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka viht, mis visati (jaanilaupäeval) üle pea (saunakatusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg
Li enne meil tehtii siittä puussa tšäpüje ennemalt tehti meil sellest puust (= kuslapuust) võrgukäbasid
Ku hüü saat́śii hukkaa siittᴀ̈ virttsᴀvee haizussa nad (põdravasikad) said hukka sellest virtsavee haisust
Lu antagaa seness innass andke selle hinnaga (ära)
Lu siitä mahsi tšümmee rubĺaa sellest maksis kümme rubla
K sill aikaa sel ajal
Li ehim miä sell aikaa sinne vai en kas ma jõuan sel ajal sinna või ei
P vad́d́alaizõt pajattivat sitä viittä vadjalased kõnelesid sedaviisi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
J see sama seesama
P senie iess piti tällie tehä tüötä selle eest pidi talle tööd tegema
P nuor vätši senie perässi pajatti enäpii venäissi, etti tšäüsi škouluza venäi tšieleᴢ noorsugu rääkis sellepärast rohkem vene keelt, et käis venekeelses koolis
M sen̆nee võrraa sellevõrra
Ku sitä vart selle jaoks
J sell koosia ~ sell tavall sel kombel, sel taval
Lu perrää senee starikalõ annõttii kah-tšümmeᴅ viis roozgia pärast seda anti vanamehele kakskümmend viis vitsahoopi
J siitt eb mennü paĺĺo aikaa sellest ei läinud palju aega
J pääle sene peale selle
J sitäppo-se [= sitäppo se] (Tsv.) see’p see on
2. seesugune, niisugune, selline | vn такой; таков
L mi maa, se on maaneri, mi lintu, se on tšieli, mi tüö, se on sõpa missugune (on) maa, selline on komme, missugune (on) lind, selline on ka keel (= laul), missugune (on) töö, selline on rõivas
Lu mikä maa, se i lintu missugune maa, niisugune lind(ki)

sińakka P M Po Lu Li (J-Tsv.) sińäkka ~ siińäkka M sińaka L P sińakkõ J sinjak Ränk, g sińakaa P Lu Li siińäkaa M (kodukootud linasest kangast sarafanitaoline sinine) pihikseelik, sarafan | vn сарафан (из домашней синей полотняной ткани)
M epo-eellä ebõ·llu õsõttu sarafana, a õli kotonn kuottu, kutsuttii siińäkka, õli sinitettü, linassa õli tehtü õige vanasti ei olnud ostetud sarafan(e), vaid oli kodukootud (kangast), kutsuti {s.}, oli siniseks värvitud, linasest kangast oli tehtud
Li ärtšipäivittää õltii sińakõᴅ. vähä tšell õli sittsevoi sarafana, no see ain õli, tšed rikkaapõᴅ, a tšed õltii köühäᴅ, ni neil õltii sinizet sińakõᴅ. sinine õli de õli siäl ühs kõltõin lintti alla dei tääl ülleel kõltõin argipäeviti olid (naistel) sinised pihikseelikud. Vähe, kellel oli sitsist sarafan, aga see oli ikka (neil), kes (olid) rikkamad, aga kes olid vaesed, siis neil olid sinised (kodukootud kangast) pihikseelikud. (See) oli sinine ja oli sellel (seal) üks kollane pael all (servas) ja ka siin üleval (oli) kollane (pael)
Lu sińakka õli linttijeekaa i napud õltii (pühapäeva) pihikseelik oli paeltega ja nööbid olid (ees, ülalt alla)
Po minuu maamall õltii sińakaᴅ minu emal olid (veel sinised) pihikseelikud
Lu miε tšäin škouluta sińakka päällä ma käisin koolis, sinine pihikseelik seljas
M valkõa sińäkka valge pihikseelik.
Vt. ka artšisińakka, pühäsińakka

sinne Kett. K R-Eur. U L P M Kõ S Ja V Po Lu Li Ra J Ku sinńe R sinnε M sinnᴇ Ku sinnõ M-Set. J-Must. sinneɢ vdjI I sinni Kr sinna | vn туда
M öhsüzin mettsäzä. menin sinne, kuhõ troppa vei eksisin metsas (ära). Läksin sinna, kuhu rada viis
I tšen kuhõõɢ piäb mennäɢ, sinneg i meeväᴅ kes kuhu peab minema, sinna lähevadki
Po kuss tuliᴅ, sinne mene kust tulid, sinna mine
Lu sinne piäb joutua ommaa aikaa sinna peab jõudma õigel ajal
M mitä sin̆nua sinne nii tõmpaaʙ mis sind sinna nii tõmbab?
Lu sinne menep kõhalline tee sinna läheb otsetee
U tahõmmõ menne sinne elämää tahtsime minna sinna elama
I meni kase mees sinneg dohtõrillee läks see mees sinna arsti juurde
L tila tehtii i pantii sinne läsivä tehti ase ja pandi sinna haige
Lu tikka lintu teep puhhõ aukoo, sinne paap kärkii rähn teeb puusse augu, paneb sinna käbi
M sis ku omen on jo survottu, sis sinne rikod mun̆naa, paad lehmävõita siis kui kartul(id) on juba tambitud, siis lööd sinna muna hulka, paned võid
Lu sinne saab issuussa sinna saab istuda
Lu sinne kazvi pittšä roho sinna kasvas kõrge rohi
K lahzõd eliväd lidnoita müö sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades, sinna (nad) ka jäid
U kõikõõ guoŕaa sinne jätäᴅ kogu (oma) mure jätad (sa) sinna
Po kuhhõõ tuli surma, sinne kùolii kuhu tuli surm, seal (sinna) suri
S miä sinne škoulu tšäüzin ma käisin seal koolis
I miä vähä tšäüsi sinneɢ ma käisin seal vähe
J sinne tšäütii pessiimäᴢ seal käidi end pesemas
M min̆nua sinne maailmaa eb võtõttu mind sinna maailma (= teise ilma) ei võetud
K viskas sinne poolõõ viskas sinnapoole
J meen sinne samaa, kuza siätši õliᴅ lähen sinnasamasse, kus sinagi olid
J puud liikkuvõt tuulõss sinne ja tänne puud liiguvad tuules(t) edasi-tagasi (sinna ja tänna)
Kõ surmukka meep sinne i tänne süstik liigub (kangakudumisel) edasi-tagasi (sinna ja tänna)
Lu ain kopizõʙ, ei jovvu sinne epku tänne aina kohmitseb, ei jõua sinna ega tänna.
Vt. ka sihee

sütšüzüllä M Lu Li J sütšüzülle J-Tsv. sütšüzüll Lu J-Tsv. sütšüzül M Lu sügisel | vn осенью
M sütšüzüllä tõmpias sfjoklaᴅ sügisel võetakse (tõmmatakse) peedid (maast) üles
Lu sütšüzüllä tšävvää jevikkaaᴢ sügisel käiakse jõhvikal
Lu sütšüzüll on lainõõt suurõpõt ku tšezällä sügisel on lained suuremad kui suvel
J sütšüzülle lahzõd algõta škoulus tšävve sügisel hakkavad lapsed koolis käima
J kadrinapäivä on mokoma pühä sütšüzüllä kadripäev on niisugune püha sügisel
M sütšüzül ovad razvakkaat kalaᴅ sügisel on kalad rammusad.
Vt. ka sütšüzee, sütšüzellä, sütšüzenä, sütšüzönnä, sütšüzünä, sütšüzüssä, sütšüzüü

škoulu Len. K P M S Po Lu Li J (Ja I) škoolu I, g škouluu P Lu Li škoulu Lu J škooluu I kool | vn школа
J sütšüzülle lahzõd algõta škoulus tšävve sügisel hakkavad lapsed koolis käima
S mativõõ tšüläzä õli škoulu Mati külas oli kool
P tšäüzim miä škoulus kattilal ma käisin koolis Kattilal
K miä õmaš tšüläz õppiin škoulus ühie vuvvõõ, a kõm vootta mativõõ tšüläs ma õppisin koolis omas külas ühe aasta, aga kolm aastat Mati külas
Po miε škouluussaa vaissi pajatin ma rääkisin kooliminekuni (ainult) vadja keelt
P tšäüzin škouluza venäi tšieleᴢ käisin venekeelses koolis
Li hot́ lumi vühhessaa õli, a piti mennä škouluu lumi oli kas või vööni, aga kooli pidi minema
M ku emäl süntü lahᴢ, min̆nua võtõttii škoulussa vällää, etti ebõõ tšen̆nee lassa vaattaa kui emal sündis laps, võeti mind koolist ära, sest (et) ei olnud, kes lapse järele vaatab
J peen škoulu algkool
Lu miä lõpõtin peene i suure škouluu ma lõpetasin ühe- ja kaheklassilise kooli
J rea·ĺnoi škoulu reaalkool
I mee õppii petterii škooluu lähen õppima Peterburi kooli.
Vt. ka alkuškoulu, gimnazi-škoulu, meriškoulu, peenškoulu, tšehsiškoulu

talvi Kett. K R-Eur. L P M Kõ Lu Li J I (Ra) Талви Pal₁ Tum., g talvõõ M Lu Li J I talvyõ P talv | vn зима
M alki kahuttaa maata, taitaa tuõp tšiiress talvi hakkas maad kahutama, tuleb vist kiiresti talv
Kõ suvi meep talvõa möö suvi käib (= suve ennustatakse) talve järgi
P tšäüzin miä kõikkõa škoulus kõm talvõa käisin koolis ühtekokku kolm talve
Li toorõ talvi paras, keskmine talv (= ei ole suurt pakast ega suurt sula)
J talvi nisu talinisu
Lu talvi rüiᴢ talirukis
Lu talvi šaapka ~ talvi hattu talvemüts
Lu talvi šaabgal on kõrvaᴅ talvemütsil (= kõrvikmütsil) on kõrvad.
Vt. ka sütšüs-talvi, tševät-talvi

tšävvä Al. Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li J (Por. R U Ja V Ra) tšävve J tšävä Lu tšäüvä K-Salm. kävvä (R Ku) tšävväɢ I Чаве Tum., pr tšäün K R P M Ja Lu Li J käün Ku tšäü I, imperf tšäüzin K R P M Kõ tšäüzii I tšäin S Lu Li Ra J tšävin Lu käin Ku
1. käia; kõndida; liikuda; minna; tulla | vn ходить; двигаться, прогуливаться, идти
P tämä vyõnua tšäüʙ, vyõnua pajataʙ ta kõnnib aeglaselt, räägib aeglaselt
P siällä bõlõ opõzõõ tie, siäll on jalkazii tšäütü seal pole hobusetee, seal on jalgsi käidud
I tšen eb jaksaɢ jalgollaa tšävväɢ, se eb i jaksaɢ tüütä tehäɢ kes ei jaksa jalgsi käia, see ei jaksa ka tööd teha
Lu vargas tšäi vattsaᴢ kk varas käis vatsas (= kõht on tühi)
Lu leipä sool. – tšäükaa parvõõ jätku leivale! – Tulge seltsi (sööma)!
Ku se meez muvvall eb oo käüᴅ, ko müllüz da pajaᴢ kk see mees pole mujal käinud kui veskil ja sepapajas (= see mees on üsna rumal)
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä kk sul käib keel nagu koera saba
Ku keeli käüʙ ni ku muslaize nahka rooska (Len. 295) kk keel käib nagu mustlase nahkpiits
Lu kuza on matala ja laivõt tahotaa tšävvä, sinne on kaivottu jooma, laivaa hodu kus on madal ja laevad tahavad liikuda, sinna on kaevatud joom, laeva läbisõidutee
M mee tšäü tšerdakallõõ i lazõ einoo al̆laa mine lakka ja lase heinu alla
Lu miä rutan tšävvä, meen lafkaa ma ruttan (minna), lähen poodi
P pää maas tšävvä johzõʙ (= tšäüʙ) käib, pea norus
Lu miä tšäin paĺĺoiz lidnoiᴢ ma käisin paljudes linnades
K tämä tšäüsi lidnaza ta käis (korra) linnas
K tämä tšäüsi lidnaa ta käis (sageli) linnas
K tšäüs ain pittšii matkoi käis aina pikkadel reisidel
I eellä vettšerin̆naa piti tšävväs suk̆kua müü enne lahkumisõhtut tuli (pruudil) käia mööda sugulasi (= sugulasi pulma kutsumas)
P a mettsävahti tšäüsi taloss taluo niku mõizanikka sei i jõi aga metsavaht käis (ennemalt) talust tallu (söögikorda), sõi ja jõi nagu mõisnik
M meile tšäüsi issumaa ühs naapuri meil käis üks naaber aega veetmas (istumas)
J ize vana meeᴢ, a jõka praaznikk suvab võõrõzis tšävve ise vana mees, aga igal pühal armastab võõrusel käia
P d́eda tšäüp tšüntämäzä a baba tšäüb marjaza a vohot karjaza taat käib kündmas, aga eit käib marjul, aga kitsed (käivad) karjas
J õma itšä tšäütii karjuššinna (kogu) oma elu käidi karjuseks
M ain tšäütii eittsee opõzia kaittsõmaa aina käidi õitsil hobuseid karjatamas
Lu sikuri, tšen sikoja tšäi karjaᴢ seakarjus (oli see), kes käis seakarjas
S rissijekaa tšävväs progonall jüripäeval käiakse ristidega karjatänaval
M eellä tšäütii tuulalõõ kal̆loita püütämää ennemalt käidi tulusel kalu püüdmas
Ku vanamoori läkäs, kui käüt́śii teoll vanamoor rääkis, kuidas käidi teol
Li siz möö tšäimmä nätälittää kõrralla siis me käisime nädalate kaupa (mõisas) korral
P pojod ain tšäüsiväd meil taraz õunõi varkail poisid käisid aina meil aias õunavargil
P vanat škouluza ep tšäünnü vanad koolis ei käinud
V tööll ei tšäütü tööl ei käidud
I nätilpäivällä tšäüzimmä tšerikkoo pühapäeval käisime kirikus
Lu nüt siä jäit tšümmenee vootta noorõpassi, ku tšäit saunaᴢ nüüd sa said kümme aastat nooremaks, kui käisid saunas
Po nõizõd uusiis sõppõiš tšäümää hakkad uute rõivastega käima
P tüttärikko võisi tšävvä paĺĺai päi tüdruk võis käia paljapäi
K pokoinikka kotoosõõ tšäüʙ surnu käib koju
P opõn tšäüsi tšävvel, eb johzuᴅ hobune käis sammu, ei jooksnud
Lu tšäümizee tšäi, a mittää ep pajattanuᴅ käis küll, kuid midagi ei rääkinud
Lu tšäümissä tšäin käisin asja pärast
Lu se tšäümizee tšäi siεl see käis seal üsna hoolega (= tihti)
I meez ep tšäünün naizõõ tüv̆vee mees ei käinud naise juures (magamas)
2. käituda, ümber käia | vn обращаться, обходиться
P tämä ep tunnõ inehmizeekaa ümpär tšävvä ta ei oska (teise) inimesega ümber käia (= ei oska käituda)
3. kosida, kosjas käia | vn сватать, свататься
L tuli narvass halli parta, rikaz minua tšäümεä rl tuli Narvast hall habe, rikas mind kosima
P no, poika meni tšäümääsie, kuttsõ bat́uškaa i matuškaa noh, poiss läks kosja, kutsus (kaasa) ristiisa ja ristiema
Lu nüüd ep tšävvää koziᴢ nüüd (enam) ei käida kosjas
4. kanda, rase v. tiine v. käima peal olla | vn быть на сносе, быть в интересном положении
Kõ voho viis kuut tšäüʙ i lammaᴢ viis kuuᴅ, a lehm i naizikko on ühel viisii ühesää kuuᴅ kits kannab viis kuud ja lammas viis kuud, aga lehm (on tiine) ja naine on (käima peal) ühteviisi üheksa kuud
5. käia, kurameerida | vn ухаживать (за кем-нибудь)
I vanõpat tääsivät tšen kummaakaa tšäüʙ vanemad teadsid, kes kellega käib
6. käia, käärida (õlle kohta) | vn бродить (о пиве)
Lu hiiva panõb olluu tšäümää pärm paneb õlle käima
Lu tšäünnü oluᴅ käinud õlu
P õlud liikaa tšäüsi, bõlõ sitä voimaa õlu käis liiga (kaua), pole (enam) seda võimu
J braagaa teh́h́ää sukurissa, sukuria i hiivaa pannaa, näteli-päivät tšäüʙ, mõni paab i umalaa {b}-t tehakse suhkrust, suhkrut ja pärmi pannakse, nädalapäevad käib, mõni paneb ka humalat
7. käia, töötada | vn ходить (в значении ‘действовать, работать’)
P mašina tšäüp paaruukaa masin käib auruga
J müllü vass para·iko pantii tšäümää veski just praegu pandi käima
8. käia, kõlada, kosta | vn прозвучать, раздаться
Ku d́i miä en i näht ko hän laŋkiiz maahaa nii kiiree, kui paukku käi ja ma ei näinudki, kuidas ta langes maha nii kiiresti, kui pauk käis
■
Lu veri nõisi tšäümää veri hakkas käima
J elo-iiri eläʙ, juõltii ku inimizel veri tšäüʙ „eluhiir” elab öeldi, kui inimesel veri käib
J kui tšäsi tšäüʙ kuidas käsi käib?
Lu se laulu tšäi läpi kõrvie see laul käis kõrvadest läbi (= lauldi liiga kõvasti)
J viŋka tuuli tšäüb läpi vinge tuul käib läbi (= puhub läbilõikavalt)
Lu riissad on nii pantu niku tormi tšäünüᴅ asjad on nii pandud, nagu (oleks) torm (üle) käinud
Lu linnalaizõt tultii kottoo tšäümää linlased tulid (maa)koju käima
J tšäümez õlõmõᴢ [= õlõma] puhkusel olema
Li innaakaa tšäüti kõik üvässi hinnas lepiti kokku
M täm on nii viratoo läpi lud́d́ee tšäüjä ta on (nii) üdini halb inimene.
Vt. ka tšäütellä

tšümmee Kett. K-Ahl. K-Al. K-Set. K R U M S Po Lu Li J I (Ra) tšümmie L P V tšümme Ke Kõ-Len. Lu J tšümmene [!] Lu-Must. kümmee Ku kümme ~ kümmeh ~ kümmi Kr Чюмме Tum. K-reg₂ Цю́ммели Ii-reg₁ Кымменень ~ Цыммели Pal₂, g tšümmenee K Lu Li J I tšümmenie L tšümmenεä P tšümmene ~ tšümmenä ~ tšümme [!] J-Tsv. kümme | vn десять; J lentääz üli ühessämee meree, tšümmenee tšülmää järvee rl. lendas üle üheksa mere, (üle) kümne külma järve; K tšülpee veellä tšümmenellä, kasivu kahõssamalla, kaivoveellä kauniissi, jõdževeel-lä jõutavassi, õjaveellä õnnõvassi, meriveellä meelevässi, laukaz-veellä laaskavassi (Al. 45) rl. vihtle (end) kümne veega, pese (kasi end) kaheksaga, kaevuveega kauniks, jõeveega tugevaks, ojaveega õnnelikuks, mereveega targaks, Lauga veega lahkeks; J näteliz lüüb vijjed vitsaᴅ, a kuus kahõt tšümmeneᴅ rl. nädalas lööb (pekstes katki) viied vitsad, aga kuus kahed kümned (= nädalas peksab viis korda, kuus kakskümmend korda); Lu serednei luužitsa õli huuttori tšülä, siäll õli tšümmee talloa Kesk-Luuditsa oli üksiktalude küla, seal oli kümme talu; Lu tšümmee entšiä õli arttelis, ku tšäütii nootall kümme inimest oli paatkonnas (artellis), kui käidi nooda(püügi)l; Lu pantii tšümmee ja kahtšümmed võrkkoa perätikkoo pandi kümme ja kakskümmend võrku järjestikku; Lu lait́jool on tšümmee kõtaraa, neitä koivussa tehtii reel on kümme kodarat, neid tehti kasest; M aropuu on se, kuhõ isuttaas piiᴅ. tšümmee piitä rehapea on see, kuhu pannakse pulgad (~ piid); M kagrakuhilallõ pantii tšümmenii vihgaa kaerahakki pandi kümme vihku (kümne vihu kaupa); I tšümmenee lehmää piimäd izes süüᴅ kümne lehma piima(d) tarvitad (sööd) sa ise; Lu tšümmenässä rublassa miä teen (Len. 278) kümne rubla eest ma teen; J voott tšümme takaz meill i mooda sitä bõllu, jot poigõt piettäiz mańiškoit kaglõᴢ aastat kümme tagasi meil polnud seda moodigi, et poisid kannaksid maniskeid kaelas; Lu nüt siä jäit tšümmenee [sic!] vootta noorõpassi, ku tšäit saunaᴢ nüüd sa muutusid (said) kümme aastat nooremaks, kui käisid saunas; J tšümmenii voosii tšävväš škouluᴢ kümneid aastaid käiakse koolis; I vootta tšümmee meniväd lahzõd eittsee umbes kümneaastaselt läksid lapsed õitsi; L mill õli tšümmie vootta ma olin kümneaastane; L tšümmenie vuvvyõ tüttärikoᴅ kümneaastased tüdrukud; Lu tämä eli kuutõõ tšümmenee viitõõ vootõõssaa ta elas kuuekümne viie aastaseks (aastani); Lu kahõsa jalka lappaa, siiz jo tuli tšümmee tunnia (kui varju pikkus oli) kaheksa jalalaba, siis juba sai kell kümme; I miä lahtšii mak̆kaamaa tšümmee tunnia õhtugoa ma heidan magama kell kümme õhtul; Li üli tšümmenee minutii tullaa lampaaᴅ kümne minuti pärast tulevad lambad (karjast koju); Li tšümmee minuttia kuutõõssaa ~ tšümmee minuttia vajaga kuusi kell on kümne minuti pärast kuus; Lu ühs vohma rohkaap tšüzüb mitä tšümmee tarkkaa võivõd vasatõ vs. üks loll küsib rohkem kui kümme tarka suudavad vastata; P tšümmie miessä ühez astias tanttsivaᴅ. taitšikahja taitšinaa sõtkuassa mõist. kümme meest tantsivad ühes astjas? – Leivaastja taina sõtkumise ajal; R viiš tšümmettä riχtä med́d́ee tšüläzä põĺi meie külas põles (maha) viiskümmend elumaja; Kett. kõm tšümmettä kolmkümmend; M nellä tšümmettä (Set. 50) ~ K nelĺä tšümmeetä (Ahl. 41) nelikümmend; M viis tšümmettä (Set. 50) viiskümmend; M kuus tšümmettä (Set. 50) ~ K kuus tšümmeetä (Ahl. 41) kuuskümmend; M seitsee tšümmettä (Set. 50) seitsekümmend; M kahõsaa tšümmettä (Set. 50) ~ K kahehsaa tšümmeetä ~ kahehsaa tšümmeet (Ahl. 42) kaheksakümmend
M ühesää tšümmettä (Set. 50) üheksakümmend
K kahsi toššamatta tšümmeetä (Ahl. 42) kaksteistkümmend
Tum. Тугатъ чюмме tuhat kümme

tuntõa K L P M S Lu J (R Kõ Ja-Len. Li Ra Ku) tuntaa Lu Li J tunta J-Tsv. tuntõaɢ I (vdjI), pr tunnõn Al. Kett. K L P M Kõ S Lu Ra J tunnen K-Ahl. tunnõõ I, imperf tuuzin Al. Kett. Set. K P M Kõ tunzin Ra J Ku tunsin K-Sj. tunzii I tunnin Lu J tuntõzin P tuntõzii I
1. tunda | vn знать
M möö emmä tuntõnnuuᴅ tõin tõissa me ei tundnud teineteist
K kahs velliä üli õrrõõ vaattavaᴅ, i üppiväᴅ, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmäᴅ mõist kaks venda vaatavad üle õrre ja hüppavad, aga teineteist ei tunne? – Need on silmad
Lu rihi täün tuttavia, ühtää b tunne. jäĺĺet (Must. 159) mõist tuba täis tuttavaid, (aga) ühtegi ei tunne? – Jäljed
2. ära tunda | vn узнавать, узнать
I lampailõõ paad merkit kaglaa, štobõ tuntõag näitä lammastele paned märgid kaela, et neid ära tunda
M miä vaatõn, no en tuntõnnu, õliko karu vai susi ma vaatasin, aga ei tundnud ära, kas oli karu või hunt
I miä tuntõzii, što kasse minu poika ma tundsin ära, et see (on) minu poeg
J kaktšikod on nii ühellaizõᴅ, jot raŋkk on tunta kaksikud on nii ühesugused, et raske on (ära) tunda
M tunnõd linnuu laulua möö vs linnu tunned (ära) laulu järgi
Lu lõŋka-pitsukill et tunnõ, kus paikkaa on pitsattu pika pleisiga (lõngapleisiga sa) ei tunne ära, kust kohast on pleisitud
P tšülä p tunnõ äälessäni rl küla ei tunne (mind) ära mu häälest
3. tunda, teada | vn знать
J tšen mitä tunsi, se sitä pajatti kes mida teadis, see seda rääkis
J en tunnõ sitä soomõssi ma ei tea seda soome keeli
K no soldatti ep tuntõnnu, što täm on kunikaᴢ aga soldat ei teadnud, et tema (= teine mees) on kuningas
J en tunn teet ei tunne teed
J tširjaa tuntõma, täätemä kirja tundma (= lugeda ja kirjutada oskama)
4. tunda, tunda saada | vn испытывать, испытать, чувствовать
J raskuss tunta raskust tunda
5. osata | vn уметь
Ra se ko on lovkoi inimin, nii kõik tunnõp tehä, mitä vaa võtap tšättee, sennee teeʙ, vaikk on mehee, vaikk on naizõõ tüü küll see on osav inimene, (nii) oskab kõike teha: mis vaid võtab kätte, selle teeb ära, olgu kas mehe või naise töö
J kõikõllaiss tüüt on tarvis tuntaa tehä igasugust tööd on tarvis osata teha
I izek tiiɢ, kui tunnõᴅ, izek tiiɢ, kui tääᴅ tee ise, kuidas oskad
L ko t tunnõ, miä õpõtan kui sa ei oska, (siis) ma õpetan
I tšen mitä tunsi tehäs, sitä i tetši kes mida oskas teha, seda tegigi
M mill tšäsi päh̆hää eb mee, miä tunnõn kõig ize tehä kk (ennast kiites:) mina kukalt kratsima ei pea (mul käsi pähe ei lähe), ma oskan kõik(e) ise teha
M näᴅ kõikii tuntõas päätä toittaa näe, kõik oskavad end (oma pead) toita
I tunzid deŋgoo kopittaaɢ, a el̆lääg et tunnõk kui deŋgojõkaa piäb el̆lääɢ oskasid raha koguda, aga elada ei oska, kuidas rahaga tuleb elada
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo ta oskab raha hoida
S isä emä ep tšäütü škouluu, evät tuntõnuud luk̆kõa isa (ja) ema ei käinud koolis, (nad) ei osanud lugeda
P a miä venäissi pajattaa en tuntõnnu aga mina vene keelt rääkida ei osanud
K tantsittii da laulõttii, tšen kui tuusi tantsiti ja lauldi, kes kuidas oskas
Lu tšen tunnõp tšihuttaa olutt kes oskab õlut pruulida?
M tämä tunnõb aivoo üv̆vii rissuittaa ta oskab väga hästi joonistada
I et tunnõg rüvetäɢ, too uppooᴅ (kui) sa ei oska ujuda, siis upud (ära)
J koto anõ ep tunnõ lennet koduhani ei oska lennata
Lu nät se on inemin, tunnõb lassaa naljaa vaat, see on (alles tore) inimene, oskab nalja teha
K tšen tunnõb itkõa, sitä siz tšiittääs (Al. 24) kes oskab itkeda, seda siis kiidetakse
Ra ai, miä tunzin lugõttaa, lugõtõll oi, ma oskasin (noorena) itkeda
M tämä tunnõb juõlla sillõ kõik eeltä ta oskab sulle kõik ette (ära) öelda
M miä tunnõn arpoa mina oskan ennustada
K leütüziväd mokomad ińehmiizet kummat tuusivat soperoittaa leidus selliseid inimesi, kes oskasid posida
J miss tüü tunzittõ meilee tullõ rl mille järgi te oskasite meile tulla?
P neittsüeni ainagoni neitsüd ainago anõni tuuzit tulla tunnõ õlla taloo juurta talloõlla taloo tarkutta pitää rl mu mõrsja, mu ainuke, mõrsja, mu ainus hani, (kui) oskasid tulla, (siis) oska olla, (selle) talu tava(de) järgi käia (= elada), (selle) talu tarkust hoida
P tuuzid võttaa, tunnõ pitεä rl (kui) oskasid (naise) võtta, (siis) oska (teda ka) hoida
P tämä b õlõ lahkõa inehmiin, ep tunnõ inehmizeekaa ümpär tšävvä ta ei ole lahke inimene, ei oska (teise) inimesega ümber käia.
Vt. ka tutaa

tähti K R-Lön. R-Reg. L P M-Set. Lu Ra J (Kõ S) tächte ~ tächtiń Kr Тэхти Pal₁ Тэ́хти Ii-reg₁ Тягти Pal₁, g tähee Lu J tähie L P, pl Тяггедъ Tum. Тэ́гытъ K-reg₂
1. (taeva)täht | vn звезда
J tähet vilkkavat (Must. 187) tähed vilguvad
Lu mõnikas tähti on sirkaa, tõin on tumma mõni täht on hele, teine on tuhm (tume)
L tähed laskõuvaᴅ, sis niku puhup tähti tulta (kui) tähed langevad, siis nagu täht puhub tuld
L taivaa tähti taevatäht
J suur tähtijõõ tee suur Linnutee
Lu pohja tähti Põhjanael, põhjatäht
J laŋkõv tähti langev täht
2. hinne | vn оценка (в школе)
P miε en õlõ enelieᴢ saannu kaχsii üφsii tähtii ma ei ole (koolis) endale saanud hindeid kaks, üks
3. J-Tsv. aumärk, orden | vn звезда, орден.
Vt. ka häntä-tähti, karutähti, koitähti, komeettitähti, koto-tähti, para-tähti, pohjatähti, rissitähti, šoratähti, zoŕa-tähti
Vt. ka tähe

uuletti I, g uuletii (vanaaegne naiste ja laste kodutehtud nahkking; meeste pehme saabas | vn старинный женский и детский башмак домашнего изготовления, диал. улеви ~ улеги; мужской мягкий кожаный сапог)
uuletid mokomad nahgassa õmmõltii niisugused {u}-d õmmeldi nahast
õmmõltii meile plat́jaᴅ, jubgaᴅ, i niin müü tšäüzimmeɢ. a jalgolõõ uuletiᴅ, mokomad õmmõltii aina meilee .. juhissa .. pääle vot mokoma niku paikka pantuɢ. i paglat tännep pantii õmmeldi meile kleidid, seelikud, ja nii me käisime (koolis). Aga jalga (panime) {u}-d. Niisuguse(i)d õmmeldi meile ikka .. juhtnahast; .. peale oli pandud vaat niisugune nagu paik (= pealsetükk). Ja paelad pandi siia (= kanna taha)
vazik̆kaa nahgass mokomad goliniššõõkaa uuletiᴅ (meestel olid) vasikanahast niisugused säärtega {u}-d
nahkõõz goĺinišad i uuletti nahkõnõ nahast sääred ja {u.} oli nahast.
Vt. ka nahkauuletti
Vt. ka uulotii

vana Kett. Len. K R-Eur. L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku (U Ja V) wana ~ wanna Kr Вана Tum. Ва́на Pal₂ K-reg₂ Ii-reg₁, g vanaa K P M Kõ Lu J vana J-Tsv.
1. adj vana | vn старый
K mokomad vanat staruχad õlivad bapkann niisugused vanad eided olid ämmaemandateks
K vanaill kattilaa kalmaill õli tšerikko Kattila vanal kalmistul oli kirik
M piäp purkaa kase vana sõpa see vana rõivas tuleb üles harutada
Lu miä õõn väsünü ku vana õpõn ma olen väsinud nagu vana hobune
Li uutta on parõp õmmõlla ku vannaa paikõtõ vs uut on parem õmmelda kui vana paigata
P miä õlõn paĺĺo vanapi teitä ma olen teist palju vanem
I jo sis vanapiɢ tul̆lii da izeɢ ajjõlii sinneɢ petterii siis sain juba vanemaks ja sõitsin ise sinna Peterburi
I aa kase vanapit tütär õli mennüg dohtõria toomaa aga see vanem tütar oli läinud arsti tooma
M silmiiss en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin silmadega ei näe ma midagi, olen päris vanaks jäänud
M per̆rää jo, kõõs kazvid vanapassi, siiz jo vanapad i tüöᴅ pärast juba, kui said (kasvasid) vanemaks, siis (tulid) juba vanemad (= keerulisemad, raskemad) ka tööd
K tämä õli õnnõva vanaassaa i surmaassaa ta oli õnnelik vanaduseni ja surmani
Lu vanalt on kehno praavittaa kaõtta vanalt (vanast peast) on vilets kaed arstida
Kõ ain juoltii vana vätši: ku kasõl päivää vihma, siz neĺĺätšümmettää päivää leeʙ ain vihma vanarahvas ütles ikka: kui sel päeval on vihm, siis nelikümmend päeva tuleb aina vihma
P vanall aikaa eb õlluᴅ krovattii vanal ajal polnud voodeid
M õli mehell vanalt naizõlta jäännü tütär mehel oli vanalt (= endiselt) naiselt jäänud tütar
K no, nõisi tämä taaz vanaa viittä elämää üvii noh, ta hakkas jälle vana viisi hästi elama
Lu vanaa poolõõ meeᴢ vanapoolne mees
Lu vanõpaa poolõõ näväd minnua nõissaa süüttämää vanast peast hakkavad nad mind toitma
P oitaa piäb orjassi vanaa päivää varassi rl hoidma peab orjaks, vanaduspäevade varaks
L vanaa päivεä vanattaja vanaduspäevade(l) hooldaja
M vanaa vootta piettii ummikkoi (Len. 260) endisel ajal (vanadel aegadel) kanti {u}-sid (= pikki valgeid pihikseelikuid)
J miε jäintši vanass tütöss ma jäingi vanatüdrukuks
J nõis siä, hitto, naima, ved jääd vanassi poigõssi hakka sa, kurat, naist võtma, jääd ju vanapoisiks
Lu voŋka, vana lainõ, perrää tuulõõ, tormii ummiklaine, vana laine (= vaibuv laine), pärast tuult, tormi
I vana kuu vana kuu
J vana muna vana (= riknenud) muna
J vana suku vana põlvkond
Lu vanõp matrossi vanemmadrus
K vanal varutta jäin ilmaa tuvatta vanas eas jäin ilma peavarjuta (toata)
M kase koto on vapi vana see maja on igivana
Lu vapo vana ~ vana vattuin igivana
2. subst vana, vana inimene | vn старик, старуха
L vanad rissiziväd jumalallõ vanad palusid (risti ette lüües) jumalat
Po mõnikkaat tõivad vannoilõõ papii mõned tõid vanadele preestri
Lu vanuloil paab end́ee tšiini vanadel matab hinge (paneb hinge kinni)
P vanat škouluza ep tšäünnü vanad (inimesed) koolis ei käinud
■
Lu kõikkaa vanap kartta on ässä kõige tugevam kaart on äss.
Vt. ka vapivana, vapovana

venäi¹ Kett. K L P J-Tsv. vennäi ~ vennai Lu venäin [sic!] Al. indekl vene | vn русский
L laulõttii venäi lauluᴅ lauldi vene laule
P nuor vätši tšäüsi škouluza venäi tšieleᴢ noorsugu käis koolis, (õppides) vene keeles
Kett. venäi tšeeli vene keel
K venäi tšerikko vene kirik (apostliku õigeusu kirik)
P venäi viera ~ Lu vennai usko vene usk (apostlik õigeusk)
Lu vennäi inemin venelane
J venäi maa Venemaa.
Vt. ka venää

venäissi Kett. K R L P M venäiss K ven̆näissi M S ven̆näiss M Kõ vennäissi Lu Li vennäiss Ku ven̆näissiɢ I vene keeles | vn по-русски
P nuor vätši pajatti venäissi noorsugu rääkis vene keeles
P õpõtõttii venäissi (koolis) õpetati vene keeles
K kõikk venäissi laulõttii kõik laulsid vene keeles
K müö itšimmä venäissi me itkesime vene keeles
M kui on venäissi kuidas on (see sõna) vene keeles?
Li siz on sereda, nät see on vennäissi siis on kolmapäev, vaat see on vene keeles
M daša ven̆näissi, a vaissi daŕa Daša on vene keeles, aga vadja keeles on Darja.
Vt. ka venäjässi, venässi, venäässi

venää M-Set. ven̆nää M Kõ vennää M Lu ven̆naa M I indekl = venäi¹
M möö laulõmma ven̆nää laului laulsime vene laule
M eestee õli soomõõ, siz ven̆nää kadrina esiteks oli luteri usu, siis apostliku õigeusu (vene) kadripäev
M iĺĺošša on ven̆nää tšülä I. on vene küla
Lu kormunaᴅ, se on vennää viisii {k.} [= taskud], see on vene keeli
Lu meni meheelee, vennää mehee võtti läks mehele, võttis vene mehe
Lu škouluza müü pajatamma vennää tšeelellä (Len. 275) koolis me räägime vene keeles
Lu vennää tšeeli vene keel
Lu vennää ahjo vene ahi
M vennää tanttsu vene tants
M vennää saappagaᴅ vene saapad
Lu vennää pool Vene pool (Kattilalt lõuna pool olev ala)
M ven̆naa maalla Venemaal

virsta Kett. K L P M Po Lu J I (Kõ V) versta (I) virst J-Tsv., g virssaa K virstaa L M Lu J virsta Kõ virssa J verst | vn верста
P kõm virstaa tšäüzin škouluᴢ kolme versta kaugusel käisin koolis
Lu kahs virstaa luutsaa tšülässä õli savi-õja kaks versta Luuditsa külast oli Savioja
Lu takann seitskaaroo virstaa tšümmee Seitskari taga versta kümme
I vätši õli virstalt seizahtannuɢ rahvas oli verstapikkuselt seisma jäänud
J poolõ virssa maa poole versta maa
J kvadra·tnõi virst ruutverst

õppia M J (K Kõ) õppiaɢ I, pr õpin, imperf õppizin M J õppin Lu õppiin K M õp̆pii I
1. õppida | vn учиться
K miä õmaš tšüläz õppiin škoulus ühee vuvvõõ ma õppisin koolis omas külas ühe aasta
Lu pää tuli tuimassi, nii paĺĺo õppin pea väsis ära (läks tuimaks), nii palju õppisin
J maamalt õlõn õppinnu virreᴅ emalt olen õppinud laulud
M tämä sõassa tuli, siäl õppi mäntšämää rakkopilliikaa ta tuli sõjast, seal õppis torupilli mängima
J miä õppizin orjuõõᴢ rl ma õppisin orjapõlves
2. harjuda | vn привыкать, привыкнуть
M täm õppii var̆raa nõisõmaa ta harjus vara tõusma.
Vt. ka õppiissa, õppõa, õppõussa, õppõuta, õpõlla, õpõta, õpõõssa

õpõttaja K M Ja Po Li J-Tsv. I (P) õpõttõja J-Tsv. õpõttõjõ Lu, g õpõttõjaa J õpetaja | vn учитель
I õpõttaja õpõtaʙ lahsia škooluza õpetaja õpetab lapsi koolis
M meitä õli razgaz õpõttaa õpõttajallõõ õpetajal oli raske meid õpetada
Ja õpõttaja, tämä õli süämmikko õpetaja, ta oli äkiline