[VOT] Vadja keele sõnaraamat

greet́ina-kakku M tatrajahust kook | vn лепёшка из гречневой муки

gretsinäkalmokakku (Por.) (surnute mälestuspäeval) kalmule viidav tatrajahust kook v. kakk | vn поминальная лепёшка или колобок из гречневой муки

kakku¹ K L P M Kõ Po Lu Ra J I (Kett.) kakk J, g kakuu K P M Po Lu J (pann)kook; kakk, pätsike, karask, käkk; | vn оладья; колобок, лепёшка; диал. кокорка
K tšääpälee munaa panõb i kakkua kääpale paneb muna ja kooki
L tüttärikko sekas kakkui tüdruk segas koogitainast (kooke)
M emintimä nõis kakkua tetšemää, rehtelkakkui võõrasema hakkas kooki tegema, pannkooke
Lu enne tehtii kakkuja, rüis taitšin tehtii ennemalt tehti kakke, rukkijahust tainas tehti
Li kaaliain on suurõpi, a kakku on veel peenepi pätsike on suurem, aga kakk on veel väiksem
J nah, paa vari kakuu süäme võit de lõhkõ süüvve noh, pane kuuma kaku sisse võid ja vitsuta (lõhu) süüa
J kakk annõtaa opõzõllõõ, a muna annõtaa eittsinikalõõ (leiva)pätsike antakse hobusele, aga muna (pätsikese pealt) antakse õitsilisele
P tehtii semmoizõt kakuᴅ. kutsuttii kalkkunoiss tehti niisugused käkid, kutsuti kanepiseemnekäkkideks
J võtõtaa sigass veri, tehää kakku mokoma vereekaa, pannaa ahjoo võetakse (tapetud) sealt veri, tehakse käkk, niisugune verega, pannakse ahju
Kõ õzraa-javossa tšühzetin kakkuloi, lepoškaᴅ odrajahust küpsetasin kakke, karask(e)id
J vari õzrõiŋ kakku om makuᴢ kuum odrakarask on maitsev
J värski nisu kakku sveežaa võika om makuᴢ värske nisukakk värske võiga on maitsev
J siis teχ́χ́ää taitšin kakku, kanamuna pannaa päälee siis (= floorusepäeval) tehakse (leiva)tainapätsike, kanamuna pannakse peale
J maamunass tehtii muna kakkua kartulist tehti kartulirooga (= ahjuroog pudruks tambitud kartulitest)
J siäkse õõd lipannu süüvve kõig maamuŋ kakuu kas sina oled kogu kartuliroa kinni pistnud?
M kui lin̆naa võita tehtii, kummad jäiväᴅ, need õltii lin̆naa kakud iĺi žmõhaᴅ kui tehti linaseemneõli, mis jäid järele, need olid linakoogid ehk õlikoogid
I lin̆naa seemenee kakuᴅ õlikoogid (linaseemnekoogid)
■
Lu Ra jänesee kakku tael, kuiv puukäsn.
Vt. ka gretsinäkalmokakku, hlaarikakku, kaaliskakku, kalmokakku, kanamuna-kakku, munakakku, napakakku, nisukakku, pominkakku, rehtelkakku, rehtelämunakakku, rüiskakku, taitšinkakku, ternekakku, tšerätšämmälkakku, tšämmälkakku, tõrvakakku, veri-kakku, vorogakakku, õzrkakku
Vt. ka kakko¹

kalmokakku M Lu kalmukakk (surnute mälestamispäeval kalmistule viidav kook v. kakk) | vn поминальная лепёшка
Lu kalmokakkujõ veetii kalmoilõõ kalmukakke viidi kalmistule
M kalmokakku tehtii senessä samassa taitšinassa, mizessä tehtii leipää. rehtelkakut teimmä valkõassa javossa. tšell miltin õli taitšina, senessä i tehtii kalmokakku, sen̆neekaa i mentii pominoittamaa kalmukakk tehti sellest samast tainast, millest tehti leiba. Pannkoogid tegime valgest jahust. Kellel milline tainas oli, sellest tehtigi kalmukakk, sellega mindigi mälestama.
Vt. ka gretsinäkalmokakku

kokka Kett. K-Ahl. P M Kõ Ja-Len. Lu Li J I (Al. R Ra Ku) kokkõ Li J kokk Lu J-Tsv., g kokaa Kett. R Lu Li J kok̆kaa M Kõ
1. konks; kartuli-, õngekonks; (kaevu)kook | vn крюк, крючок; мотыга; рыболовный крючок; (колодезный) журавль
M pär̆reessä tehtii kokka i sen̆neekaa niitti tõmmattii läpi, piirtaa peerust tehti konks ja sellega tõmmati lõng läbi, (kanga)soasse
Ra siäl kattil rippu kokkaz vettä täünn seal rippus katel konksu otsas, vett täis
J ripus hattu kokka riputa müts konksu otsa
M kokaᴅ aisolail on, rautõzõᴅ kokaᴅ konksud on aistel, raudkonksud
M maata kok̆kaak kootšittii maad koogiti konksuga
J kokaakaa vakkooᴅ kõplaga muldad (kartuleid)
M omenoo kaivaa kokka kartuli(võtu)konks (konks kartuleid võtta)
M püütääs kal̆laa võrkkojekaa, kokkõjekaa kala püütakse võrkudega, õngekonksudega
J a ühz daaže om mokom kokkõ jott võip puudaa lõhia tšiim pittää aga üks on isegi niisugune (õnge)konks, et võib puuda lõhesid kinni pidada
I ku matala kaivo, nii kokalla võtammak kaivossa vee kui (on) madal kaev, siis võtame kooguga kaevust vett
Lu kaivo kokka on pitšää varrõõkaa, õttsaz on kokka kaevukook on pika varrega, otsas on konks
J raut kokad menti kattši raudkonksud läksid katki
Lu valo kokka ~ valo kokk sõnnikukonks
J munaa kokka ~ maamuŋ kokk ~ Lu maamuna kokka kartulikonks
I aizaa kokaᴅ aisakonksud
Lu lait́joo kokaᴅ reekonksud (aisade kinnitamiseks)
Lu kopulaa kokka konks saapaliistu väljatõmbamiseks
Lu bezmenii kokka margapuu konks
Li J kaivoo kokka kaevukook
M ikolookaa kokaᴅ vikerkaare otsad
2. haak; kramp | vn крючок; (дверная) скоба
Li akkunal on kokaᴅ, uhzõl on kokka aknal on haagid, uksel on kramp
Lu kliŋkki on puussa, kokka on ravvassa pöör on puust, haak on rauast
J uhzõõ kokka ukse haak, kramp
J akkunaa kokka aknahaak
Lu tšuutoll toož on kokka särgil on ka haak
Lu štanojõõ kokka i vasuᴢ pükste haak ja (haagi)vastus (= aas)
3. heegelnõel | vn вязальный крючок
Kõ teen pittsii kokal teen pitsi heegelnõelaga
Ra prošmaa teh́h́ää kokakaa pitsi tehakse heegelnõelaga
Li prožma kokka heegelnõel
4. sarikas | vn стропило
M kokad on pantu vasatik̆koo sarikad on pandud vastamisi
5. võllas | vn виселица
J need võtõttii tšiin ja pantii kokkaa rippumaa need (= kurjategijad) võeti kinni ja pandi võllasse rippuma
6. voki post, koonlapuu | vn копыл (в прялке)
M vok̆kii kokka, kokkaasõõ pannaz lapa voki post, posti külge pannakse koonlalaud
Li kokkaz on lab́ia, puussa tehtü, kuhõ pannaa koontõlõt tšiini koonlapuu küljes on koonlalaud, puust tehtud, kuhu pannakse koonlad kinni
7. laamitsa (ree raami) ristpuu | vn санный отвод
Lu kreslal õllaa kokad i kresla puuᴅ, kresla kokkia on kõlmõᴅ laamitsal on ristpuud ja äärepuud, laamitsa ristpuid on kolm
■
M jänes teep kokkõi et̆tees tağgaaᴢ, nii üpiʙ jänes teeb haake edasi-tagasi, nii hüppab
Li vizgop kokkiijõ pillub teravusi.
Vt. ka aapakokka, aisakokka, kaivokokka, kattokokka, maamuna-kokka, omenkokka, prožmakokka, puukokka, rautakokka, tuli-kokka, valokokka, õnt́š́ikokka
Vt. ka kookka, kŕuukka

maamuna-kokka Lu kartulikonks, murd. -kook (tööriist kartulivõtmisel) | vn мотыга (для копки картофеля).
Vt. ka munakookka

nootaalülü Lu uidukook (kõverast lülipuust kook, millega tõmmatakse nooda veoköie otsas olevat ritva (uitu) jäässe raiutud augu kohale) | vn норильный крюк (из плотной древесины для притягивания норила к проруби при подлёдном лове неводом)

omenkokka M kartulikonks, -kook | vn картофельная мотыга
võta kase omenkokka i mee kaiva omenoo võta see kartulikonks ja mine koogi kartuleid

pirožnoi M, g pirožnoi (kondiitri)kook | vn пирожное

vipu K-Lön. R-Lön. Lu Li Ra J-Tsv., g vivuu K R Ra J
1. (kaevu)kook, -vibu, -vinn | vn колодезный журавль
J vivuu õttsõz ripup kaivokokk vinna otsas ripub kaevukook
J kaivoo vipu kritizeʙ kaevuvinn kääksub
K R kaivap kaivo kuutta sültä, teeb vivu viittä sültä (Lön. 698) rl kaevab kaevu viis sülda (sügavaks), teeb vibu viis sülda (pikaks)
2. (kätki)vibu | vn (гибкая) тетива (подвесной колыбели)
J tšättšüü vipu kätki vibu
Ra tšälüll tšäet tšättšüeᴢ, viisi sõrmõa vivuᴢ rl kälil on käed kätkikeses, viis sõrme vibus (= hoiab vibu)
3. (voki)keps | vn шатун (самопрялки)
Li vipu on pantu tšiin, ühs õttsa on jalkalavvaz a tõin on veero telleza vokikeps on pandud kinni, üks ots on tallalauas, aga teine on ratta telje küljes

vorogakakku M kohupiimakakk, -kook | vn творожная лепёшка
tehäz vorogassa vorogakakuᴅ kohupiimast tehakse kohupiimakooke
vorogakakut tehäᴢ: voroga tehäs kuivassi kui piirgaa vartõ. sinne pannaz makua möö soolaa, saahharia, kan̆naamunaa, vähäkkõizõõ kalattsijav̆vua. siiz näväd vähäkkõizõõ javoza vaaliaᴢ, tehäs kakussi pikkaraizõssi i võiza žaarittaaᴢ kohupiimakakud tehakse (nõnda): kohupiim pigistatakse kuivaks nagu piruka jaoks; sinna pannakse maitse järgi soola, suhkrut, kanamuna, natuke saiajahu. Siis need veeretatakse (kergelt) jahus, tehakse väikesteks kakkudeks ja praetakse võis.
Vt. ka vatruška, vorogavatruška