[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kõltainõ K L M Kõ kõltaine J-Must. kõltain K P M Lu, g kõltaizõõ K kollane | vn жёлтый
M porotšella on kõltain kukka kullerkupp on kollane lill
K troitt-sann õlivat kõltaizõd munaᴅ nelipühadel olid kollased munad (= värviti mune kollaseks)
L tämä ep suvannu kõltaizii ivuuhsii ta ei armastanud kollaseid juukseid.
Vt. ka kõltanõ, kõltõin, kõltõn

kõltõin M Lu Li J kõltõinõ L Li, g kõltõizõõ Lu kõltõizyõ L kõltõizõ J
1. kollane | vn жёлтый
L tütär õli kõltõizii ivuhsiikaa tütar oli kollaste juustega
M õzra meni kõltõizõssi oder läks kollaseks
J kitaitsõt suvata kõltõiss karva hiinlased armastavad kollast värvi
J kõltõin vaski kollane vask
Lu kimmiä kõltõin erekollane
2. rebu, munakollane | vn желток
M muna rikottu, valku i kõltõin ühezä muna (on) katki löödud, valge ja kollane koos

J kõltõin tikk roherähn.
Vt. ka kimiä-kõltõin, puna-kõltõin
Vt. ka kõlta, kõltainõ, kõltanõ, kõltolain, kõltu

ĺiĺi M, g ĺiĺii (kollane) jõenupp, vesikupp | vn (жёлтая) кубышка.
Vt. ka vesiĺiĺi

muraga K P M Lu Li Ra (Kett.) muuraga K (Ja-Len.) muragõ Lu J-Tsv. Ku muraɢ J-Tsv., g muragaa P M Lu Li J muraga J
1. murakas | vn морошка
M sooz on marjaᴅ, on mokomaᴅ, muragaᴅ soos on marjad, on niisugused, murakad
J muragõd jo om valmissustu, saab menn kopittõma murakad on juba valminud, võib minna korjama
Lu muraga ku jo on valmiᴢ ja meep kõltõzõssi, siiz jutõllaa mätäpää kui murakas on juba valminud (valmis) ja läheb kollaseks, siis öeldakse (selle kohta) mädapea
2. M fig kollane lehm | vn корова-желтуха.
Vt. ka murakaᴢ, murakka

rapaamuzroho: rap̆paamuzroho M kollane ängelhein, murd. rabanduserohi | vn жёлтый василистник
rap̆paamuzroho. kõõz inehmissä rap̆paaʙ, siis tšihuttaas kazessa rohossa tšäitä, sitä tšäitä piäb juuvva, i siis senessä tuõb api. nurmõl kazvaʙ, i niitüllä kazvaʙ, einämaaᴢ kollane ängelhein. Kui inimesel on äkiline külmetushaigus (kui inimest rabab), siis keedetakse sellest rohust teed, seda teed tuleb juua, ja siis sellest tuleb abi. Kasvab põllul ja niidul, heinamaal.
Vt. ka rapauzroho

sittatšärpäne M Lu kollane kärbes, sita-, sõnnikukärbes | vn ильница [?], муха-пчеловидка [?]
Lu lehmää sittatšärpäne lehma sitakärbes

žoltõa I, g žoltõaa kollane | vn жёлтый
matala ĺeĺo, žoltõa madal lill, kollane
tämä tuõb üvä i puhaᴢ, žoltõa kapussa ta tuleb hea ja puhas, kollane kapsas

vesiĺiĺi M kollane vesikupp | vn жёлтая кубышка

ärmätä (Kett.) härmätä (Ku), pr ärmäʙ Kett. härmääʙ Ku, imperf ärmäzi kollendada, kollane olla | vn желтеть, желтеться
Kett. vesi ärmäʙ ~ Ku vesi härmääʙ vesi kollendab (~ on kollane)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur