[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kokuttaa L M Lu (P) kokutta J-Tsv., pr kokutan P M Lu kokutõn Lu J, imperf kokutin Lu J
1. koputada | vn стучать(ся), по-, стукать
Lu tšen tuõb riχ́χ́ee, uhsõõsõõ kokutaʙ kes tuleb tuppa, (see) koputab uksele
P mened uomniiz varai i kokutad akkunaasõ lähed hommikul vara ja koputad aknale
Lu lintu tuli akkunaa, kokutti, kokutti lind tuli aknale, koputas, koputas (nokaga)
2. kõketada (kana v. kuke kohta) | vn клохтать, кудахтать (о курице, петухе)
M kukkõ kokutaʙ kukk kõketab (kanu kutsudes)
■
M tšen bõ alguu aluttaisõis, tšen bõ lõp̆puu lõputtaisõiᴢ, ni hullu tšehsipaikaa kokuttaisõiᴢ (kangakudumise kohta öeldi:) kes alguse alustaks, kes lõpu lõpetaks, (küll) siis rumal koputaks keskpaiga (= teeks keskpaiga kuidagi valmis).
Vt. ka klogzata, kokottaa, kokutõlla, kolahuttaa, kolassa, kolata, kolisa, kolissaa, kolkuttaa, kolottaa, kopisa, kruukuttaa, kudruttaa, kukottaa, kukuttaa