[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kokoo M-Set. kokuo R L P kok̆koo M Kõ I kokkoo Po Lu Li Ra J kokko J-Tsv. kokku | vn вместе, воедино (при собирании, сосредоточении, сложении и т. п.)
M miä taraᴢ õlin, õunappuu õhsõi korjazin kok̆koo ma olin aias, korjasin õunapuu oksi kokku
Lu einä on kuiva, piäp panna kokkoo hein on kuiv, tuleb kokku panna
J millä ajan mere kokkoo rl millega ajan mere kokku?
J mato tõmpõz enes kokkoo madu tõmbas enese kokku (= tõmbus rõngasse)
P üöl tšäüzimmä ümpär dabunia tšetšälät tšäeza opõzii kokuo ajamaza öösel käisime ümber hobusekarja, tuletukid käes, hobuseid kokku ajamas
M kane kopnat ku väittääz ühtee kok̆koo, siis tehäs suur kuhja kui need saod veetakse (ühte)kokku, siis tehakse suur kuhi
■
Lu kaŋgaz meni kokkoo kangas läks kokku
J saimm õssõjaikaa kokkoo leppisime ostjatega kokku (saime kokkuleppele)
J kokkoo joutuma sõbraks saama; ühinema
J ku leeb api-meeᴢ, siiz miä tait saan tüükaa kokkoo kui tuleb abiline, siis ma vist tulen (saan) tööga toime
J kahõ arvokaa inimizekaa kuitši et saa kokkoo otsustusvõimetu (kahe aruga) inimesega ei saa (sa) kuidagi kokkuleppele.
Vt. ka ühtee-kok̆koo
Vt. ka kokoosõõ