[VOT] Vadja keele sõnaraamat

avral Lu (kogu laeva meeskonna) ühine töö | vn аврал
avral – ühtein tüü, se õlla kõikk tüüᴢ {a.} on ühine töö, kõik on tööl

klattšina K M Kõ Lu, g klattšinaa Lu
1. naistepidu | vn складчина (женский праздник)
K naisiill õli klattšina: viinaa õsõttii, munõi veetii, munavõita tehtii, leipää õli, söötii ja jootii; kahs kõrtaa vovvõz õli klattšina, jürtšin i kupoĺonn naistel oli (naiste)pidu: viina osteti, mune viidi, munavõid tehti, leiba oli, söödi ja joodi; kaks korda aastas oli naistepidu, jüripäeval ja jaanipäeval
M õlivat klattšinaᴅ, ühed naizõd õlivat klattšinaza olid naistepeod, ainult naised olid (naiste)peol
2. külapidu, kogu küla ühispidu | vn складчина (пиршество всей деревни)
Kõ iiĺää päivä õli klattšina eliapäeval oli külapidu
Lu vätši koppiub ühtee parvõõ i jutõllaa: davai, teemme klattšinaa (küla)rahvas koguneb ühtekokku ja öeldakse: teeme ühispeo
M klattšina õli, kõõs tahottii rahad ühtee panna i juuvva ühispidu oli (siis), kui taheti rahad kokku panna ja juua

koko² K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku indekl
1. kogu, terve | vn целый, весь
Lu koko pere sei kogu pere sõi
Lu paglatšennääkaa karjušši koko tšezää veetti pasteldega käis (veetis) karjus kogu suve
M lahs toožo piti püh̆hää koko seitsee näteliä laps paastus samuti kõik (kogu) seitse nädalat
P mokomaa linaa bõlõ koko tšüläzä niisugust lina pole kogu külas
M eittsez nävät koko öösee ain laulõttii õitsil nad ikka laulsid kogu öö
L enipεän koko üötä õltii tšerikkoza lihavõttepühal oldi kogu öö kirikus
M tämä võip hot koko päiväᴅ lamoa tilaza tema võib kas või terved päevad asemel lamada
I koko päivässiɢ kogu päevaks
I koko d́juužina terve tosin
2. terve, alustamata (leiva kohta) | vn целый, непочатый (о хлебе)
K koko leiväss algõttii kannikka tervest leivast lõigati (alustati) kannikas
3. adv väga; üsna; päris, lausa | vn очень, довольно; совсем
J koko laiha väga lahja
M koko hullu päris hull
L koko tšuuda lausa ime
■
M lahs radgõp koko kurkussa laps karjub täiest kõrist
J koko suull hailahtõõma täie suuga naerma
J tämä nõisi itkõmaa koko äänelte ta hakkas täie häälega nutma
J teep tüütä koko tšäelle teeb tööd kõigest jõust
I a lehmä ŕääku koko õttsaa aga lehm ammus täiest kõrist
Lu aluz on koko seiliᴢ laev on täispurjes
Lu tulla koko tuulta tulla täistuules.
Vt. ka kokonain

kokonain K M (L J I) kokonainõ Li, g kokonaizõõ K M J I kokonaizyõ L kogu, terve | vn целый, весь
K tämä võtti kokonaizõõ leivää ta võttis kogu leiva
M kokonain koko raŋkoita, suur raŋkokoko terve hunnik rahne, suur rahnuhunnik.
Vt. ka koko²

kokonöö M kogu öö, öö läbi | vn всю ночь; ночь напролёт
tämä nii kõvassi ittši kokonöö ta nuttis nii kõvasti kogu öö

kotolukko Lu fig maja-, kodulukk (inimene, kes on kogu aeg kodus) | vn домосед
miä õõn kotolukko mina olen majalukk

kõikki Kett. K R U L P M Po Lu Li J kõikk Kett. K R U L P M Kõ V Po Lu Li J kõik Kett. K L P M Kõ S V Lu Li Ra J kõiɢ U M V Lu Li J I kõkk ~ kõk M kõittši vdjI I Kl kõittš I kai ~ kaik ~ kaiɢ Ku kuüki ~ kuükke ~ kiakki ~ ḱiḱḱe ~ kügge Kr, g kõikõõ Kett. K U P M Lu J vdjI I kõikyõ P kõik̆kõõ M kõikõ Lu J
1. kõik | vn всё; все
M mitä siä nii ahnõssõõᴅ: koolõᴅ, kõiɢ jätäᴅ miks sa nii ahnitsed: (kui) sured, jätad kõik (maha)
M kõikkõa on nättü mentüisiz voosiza, üv̆vää i kehnua kõike on nähtud möödunud aastatel, head ja halba
J kõig õllõiz üvä, ku va täm ep jõisõiz nii kõvassi kõik oleks hea, kui ta (= poeg) vaid ei jooks nii kõvasti
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs (kui) tahad kõike teada, siis jääd ruttu vanaks
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tooʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
J maa bõõ tšeneiᴅ, maa oŋ kõikkiijõ (kolhoosikorra kohta:) maa pole kellegi (oma), maa on kõikide (oma)
J siis kutsuttii iiri, see õli varmõp kõikkiit (muinasjutust:) siis kutsuti hiir, see oli kõigist tugevam
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
P kõik nuorõd i vanat pajattivad vad́d́assi kõik noored ja vanad kõnelesid vadja keelt
M kõikõõ kõlmõõ mind́aa tetšeisivät kursia pulmõssi (et) kõik kolm miniat (üheskoos) teeksid pulmadeks pulmaleiba
Lu tšen kõig nagrud nagrõʙ, se kõig idgud idgõʙ vs kes kõik naerud naerab, see kõik nutud nutab
J kõig ulkkõᴢ kõik koos
M takasilmällin ińehmin, tämä silmiisee eb juttõõ, a tak̆kaa silmii panõttõõp kõikõll viisiä silmakirjalik inimene, ta näkku ei ütle, aga tagaselja laimab igaviisi
J kõikõll viisii ~ kõikõll viittä igaviisi
Lu täll ebõ·õ kõik kotonn ta pole täie aruga
2. kogu, terve | vn весь, целый
M menimmä pihkumäjelee laulamaa kõikõõ artteliikaa läksime Pihkumäele laulma kogu kambaga
P äesin miä kõikyõ äessämiizie vällää ma äestasin kogu äestamise ära
Lu minull õikaa kõrva vuhizõʙ kõikõll aikaa mul kohiseb kogu aeg parem kõrv
P tšäüzin kõikyõ päivää käisin terve päeva
M S kõik pere terve pere
3. lausa, päris, täiesti, täielikult; puha (võib esineda ka ebamäärase tõlkimatu täitesõnana) | vn совсем, всецело, сплошь; весь, сплошной (употребляется и как усилительная частица
K jo tällä tulõp kõikk tulil laikka suussa tal tuleb juba lausa tuline leek suust
K i kõikk savvu tuõʙ ja lausa suits tuleb
Lu ku riiteli, riiteli, suu on kõik vaahoᴢ küll riidles, riidles, suu on lausa vahus
P naizikko kõikk jäi läsimääsie naine jäi päris põdema
Lu se on kõig emmää laŋkõn see (laps) on täiesti emasse läinud
M tältä halvas kõiɢ jalgõᴅ ta jäi jalust päris halvatuks (tal halvati jalad täielikult)
K opõzõl lookka kõikk ehitettü hobusel on look puha ehitud
Li klazi-krintsoit tehtii, pantii klazit kõik tehti (klaas)akendega tuulekodasid, pandi puha klaasid
Li siä kõikki lazid õmad lahzõt koiruullõ sa lasksid oma lapsed puha ülekäte (minna)
4. aina, üha | vn всё (время)
M sulku on nenäᴢ, kõik aivassõõn on nohu (nina on kinni), aina aevastan
Ku nave·rno oli ümper kai meri usutavasti oli ümber aina meri
J tämä tuli, mehee kõik ümperikkoa tšäi ta tuli, käis aina mehe ümber
M tämä õli kõikk siällä ta oli üha seal
■
I vot i kõittši vaat ongi kõik (= ongi lõpp)
J kaask on kõikk i pajattaa eb õõ mittää muinasjutt on otsas ja jutustada pole (enam) midagi
P vihgod on jo kõik vihud on juba valmis
S ühs kõik tšellee, vaikk mehelee ükskõik kellele, kui vaid mehele (saaks).
Vt. ka ühskõikk
Vt. ka kõikii, kõikkinaa, kõikkinõõ, kõikkõa³, kõikkõnõõ

piippo Ra, g piipoo Ra (viie kivi kogu kivimängus | vn кучка из пяти камней в игре в камушки)

terve¹ Kett. K-Ahl. R L P M S Lu Li J (Ra Ku) terveh Kett. Ke (?)-Set. vdjI I tervi (Kl) terwe ~ terwi Kr Тэрвэ Pal₂ Тэ́рвэ K-reg₂ Ке́рве Pal₂ Ii-reg₁ Терве Tum., g tervee P S Lu J Ku tervie P
1. terve | vn здоровый
Lu siis põrzaz on terve ku änd on tšikkõraᴢ siis on põrsas terve, kui saba on rõngas
Lu liittsa punõtiʙ, tämä eb õõ terve nägu punetab, ta ei ole terve
Lu enne tämä rammitsi, dohtorit praavitõttii, nüd on terve varem ta lonkas, arstid ravisid, nüüd on terve
Lu läsivä tuli terveessi haige sai terveks
J ain õltii terveet kui pajaa pakoᴅ aina oldi terved kui (sepa)paja pakud
P võta paizied enellieᴢ, a millyõ anna terve jalka (sõnumissõnad:) võta paised endale, aga mulle anna terve jalg
Li terveessä terve meeᴢ tervemast terve mees
Lu kui õõt terve kuidas su tervis on?
I toĺko õõsit terveh oleksid (sa) ainult terve!
J jääkaa siis terveessi (hüvastijätul öeldi:) jääge siis terveks!
M õõ terveen. sitä juõllaz aivassõõ päälee ole terve! (terviseks!) Seda öeldakse aevastuse peale
J vee tälle paĺĺo terveit vii talle palju tervisi
L tuoryõss terviess (urvitamisel lihavõttepühade ajal öeldakse:) tooreks, terveks!
2. terve, vigastamata | vn целый, невредимый
J muna tokku mahaa, a jäi terveess muna kukkus maha, aga jäi terveks
M piäʙ nii tehä, etti suõt söönnüüᴅ i lampaat terveeᴅ tuleb nii teha, et hundid (on) söönud ja lambad terved
Lu viihkuri tõi einää kuhjaa terveeltä üli laukaa tuulispask tõi heinakuhja tervena üle Lauga jõe
3. terve, kogu | vn целый, весь
P miä janoss jõin tervee kruužgaa vettä ma jõin janu pärast terve kruusi(täie) vett
Lu terve päivä kannõttii einoi kogu päeva kanti heinu.
Vt. ka toor-terve.
Vt. ka tervenäin

tervenäin J Ku tervenainõ Li, g tervenäizee ~ tervenäize J tervenaizõõ Li
1. terve, kogu | vn целый, весь
J pani tervenäizee boranaa lavvõlõõ pani teve oina lauale
J tervenäin rooti sõtamehii(t) terve rood sõdureid
J tervenäize päivää keittsaap kujall, ebõõ aika tull i süüvvä terve päeva keksleb õues, ei ole aega söömagi tulla
2. terve, vigastamata | vn целый, невредимый
Ku sill ken saoʙ, ett tästᴀ̈ jaššikass jäi hoᴅ üʜsi puteli tervenäin, siä elä uzo häntᴀ̈ (kui) sulle keegi ütleb, et sellest kastist jäi ükski pudel terveks, ära usu teda.
Vt. ka terve¹

tila K L P M Kõ Po Lu Li Ra J I, g tilaa M Lu Ra tila J
1. voodi, (magamis)ase; aluskott (madrats) | vn кровать, постель; тюфяк
Lu ühesää kuuta läsizin, õlin tilaᴢ üheksa kuud põdesin, olin voodis
Ra issu tilaa ääree istu voodi äärele
Ra tehtii maalõõ tila õlkiiss tehti põrandale õlgedest ase
J vee tila ad́d́õlõõ – la vähäize tuulõtuʙ vii madrats aia peale, las väheke tuuldub
I päävittsaza õltšipoduškaᴅ, a alla tilaᴅ päitsis (olid) õlepadjad, aga all (olid) aluskotid
Lu tila sõpa ~ tila hursti voodilina
2. koht, paik, ruum | vn место, помещение
Lu krugloi petšk võtab vähä tillaa ümmargune ahi võtab vähe ruumi
K podruška mööb lavvaa tagaa tilaa (pulmakomme:) pruutneitsi müüb kohta (pulma)laua taha
L tilaa bõllu, kuhyõ issua polnud kohta, kuhu istuda
J siäkse liikutit tšive tilalt kas sina liigutasid kivi paigast (ära)?
3. töö-, teenistuskoht; seisus | vn место работы, место службы; положение
M täm ep kestä ühellä tilalla, täm suv̆vaaʙ ain vajõltõlla töitä ta ei püsi ühel töökohal, ta armastab aina vahetada töid (~ töökohti)
J poikõin sai enelle üvä karjuši tila poisike sai endale hea karjusekoha
J kaivo ku kaivo tõizõõ tilalt väĺĺä, mokom tämä hitto kangutas kuni kangutas(ki) teise (inimese töö)kohalt välja, niisugune kurat (on) ta
J miä tahon nõissõ ženihaa tilalt väĺĺää, minnua eväd lazzõ ma tahan peigmeheseisusest vabaks (saada), mind ei lasta
4. päramised; platsenta | vn послед; плацента
I siiz nõizõmmaɢ kanneita tiloja saamaa poiz siältä vatsaassa siis hakkame neid päramisi sealt (lehma) kõhust välja võtma (saama)
I lahzõõ tila platsenta
■ (pealetükkiva inimese kohta:) M on mokoma, ep saa õmiza nahkoiza til̆loi, nii tarttuub ain tõisõõ inehmisee niku piki, tarttuub niku nättšiäᴢ on selline, ei leia hingerahu (ronib või nahast välja), hakkab aina nii teise inimese külge kinni nagu pigi, tükib külge nagu takjas; I siä et kuzzait til̆laa lövväɢ näissä sa ei leia neist (= põdrakärbestest) kusagil asu; Kõ kõikki talvõ nii tšäüzimmä, kunes [= kunnis] talvõõ tila eb rikkannu [= rikkaunnu] kogu talve käisime nii (vooris), kuni talvine tee ei lagunenud; (postpositsiooniga liitunult | vn в составе композиты:) J võtti viskõš špeili tilannalaa võttis (ja) viskas peegli voodi alla.
Vt. ka makaustila, unitila

tõinuhsi: tõinuhs J-Ränk pooluks (uks, mis suleb alumise poole ukseavast; oli kasutusel vadja suitsutares toa ja esiku vahel lisaks tavalisele, kogu ukseava täitvale uksele) | vn полудверь (дверь, закрывающая нижнюю часть дверного проёма в водской чёрной, курной иэбе; находилась между сенями и комнатой в дополнение к весь проём закрывающей двери)