[VOT] Vatjan kielen sanakirja

ko¹ K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku kõ K-Must. Lu k Lu J
1. temp kui | vn когда
Po ko jo läsivä nõis kùolõmaa, sis sütettii tšünteliäᴅ kui haige juba hakkas surema, siis süüdati küünlad
L sis ko tultii tšerikossa, sis süötii siis kui tuldi kirikust, siis söödi
Ku kissᴀ ko boo kotonnᴀ, hiired ollas volillaa vs kui kass(i) pole kodus, on hiirtel puha voli
2. kond kui | vn если
Lu koiraa katsottii suu lagõssa: ko onõ mussa suu laki, siiz leep pagana koira koera vaadati suulaest: kui on must suulagi, siis tuleb kuri koer
P mene lunasa vällä, ko panttiziᴅ mine lunasta välja, kui pantisid
K miä sillei juttõlõizin, kõ õleizin pappi (Must. 161) ma ütleksin sulle, kui oleksin preester
K aragat kop [= ko ep] tšakattaissi, pesää eb levvettäissi vs kui harakad ei kädistaks, (siis) pesa ei leitaks
J ahjo k on rikki, sis perenain on süütäläin kui ahi on katki, siis perenaine on süüdlane
3. komp kui | vn чем, как
K ai siä minuu hukko, en miä süönnü, en miä juonnu ko ühee aavaa lehoo võtin da kaplii vettä (muinasjutust:) oi sina, minu taat, ei ma söönud, ei ma joonud (rohkem) kui ühe haavalehe võtsin ja tilga vett
L ep se minu miez õlõ tšenniit ko kehnokkõin portnoi ei see minu mees ole keegi (muu) kui kehv(ake) rätsep
4. kui, kuivõrd; küll | vn как, какой
Lu ai ko miä tein kehnossi oi kui halvasti ma tegin
M nät ko rahvaz õltii meelevä vaat, kui(võrd) tark oli rahvas
Lu mil ko sinnua on žaali küll mul on sinust kahju
L ai ko on ruosõttõnnu vesi oi küll on roostene vesi
M kalmoit ko pellättii küll surnuaeda kardeti
Lu rehtelää pääl, sis ko kohhooʙ üvässi panni peal, küll siis kerkib hästi
5. kuna; et | vn так как; что
Lu se ko or rikaᴢ, nii pajattaa p taho kuna ta on rikas, siis ei taha (ta) rääkida
K pasibo, ko tulitta, että unohtannud minu kuttsumissa aitäh, et tulite, ei unustanud minu kutset (kutsumist)
6. kuidas | vn как
P miε duuman, ko se õli ma mõtlen, kuidas see oli
7. vaid, ainult | vn только
L täm kuhõid ep tšäünnü, ko tüötä tetši ta ei käinud kuskil, ainult tegi tööd
■ (sporaadiliselt liitunult eelneva eitusverbi pr. 3. p. vormiga спорадически присоединившись к предыдущей форме отрицательного глагола:) I epko õis sõk̆kia kui ta poleks pime!
Vt. ka joko², ku, kui, kõõ, kõõᴢ

ko² J-Tsv.:
ep ko taattõ ep ko maamõ sitä täätennü(ᴅ) ei isa ega ema teadnud seda.
Vt. ka eŋko

-ko K L P M Li J Ku ko [sic!] Kõ-Len. J-Tsv. -kõ K-Salm₁ -k K-Al. kas (küsiv partikkel) | vn ли (вопросительная частица)
K õõtko siä voho süönnü (muinasjutust:) kas sa, kits, oled söönud (= süüa saanud)?
M miä vaatõn, no en tuntõnnu, õliko karu vai susi ma vaatasin, aga ei tundnud (ära), kas oli karu või hunt
L oŋko sill üvä elεä vassõzõz uonyõᴢ kas sul on uues majas hea elada?
J jäiko teile veel paĺĺo kaivomiss kas teil(e) jäi veel palju kaevamist?
J tuli-ko tämä kas ta tuli?
Kõ saap ko tõmmata jo (Len. 219) kas võib juba tõmmata?
J suvat ko minnua kas (sa) armastad mind?
J seizop ko nüt riuku kõhtii kas ritv seisab nüüd otse?
K võinkõ vesõna õlla, saanko tšakona tšäüvä (Salm₁ 773) rl kas (ma) võin {v.} olla, kas (ma) tohin käona käia?
J kaugõssi-ko kas kauaks?
Vt. ka mõnt-ko, veelko
Vt. ka joko¹, eŋko, -k², -ku