[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kirwis ~ kirrwis Kr kirves | vn топор.
Vt. ka tširveᴢ

tširveᴢ Kett. K L P Ke M Kõ-Len. Lu Li J I (Po Li) tširves Ränk K-Ahl. tšerveᴢ P I Kl Чи́рвысъ K-reg₂ Це́рвисъ Ii-reg₁ Чи́рвысь ~ Кервысь ~ Це́рвись Pal₂ Чирвесъ Tum., g tširvee K P M Lu Li J tširvie L P tšervee I kirves | vn топор
K vanall tšerikoll õlivad lavvat tširveekaa lõikattu vanal kirikul olid lauad kirvega tahutud
J vessi tširveellä venettä rl vestis kirvega venet
Lu tširveekaa ku vesetää, siis tuõʙ lassu kui kirvega vestetakse, siis tuleb laast
Lu kurikaakaa lõhgotaa alkoja, tširvee pääl lüüvvää nuiaga lõhutakse puid (halge), kirve peale lüüakse (nuiaga)
M en nähnü i lein tširvee naglaasõõ, lein tširveelee ampaa ma ei näinud ja lõin kirvega naela sisse, lõin kirvele täkke
Lu tširvess püüräll hiutõtaa kirvest teritatakse käial
K P teräs tširveele terässi rl teras kirvele teraks
P tämä pajataʙ, niku tširviekaa lõikkaaʙ ta räägib, nagu kirvega raiub (sõnu)
I tülppä tšervez milla i saha tülppä, piäb ih̆hoan näitä mul on nüri kirves, ja saag on nüri, tuleb neid teritada
L roosõttunnu tširveᴢ roostetanud kirves
Li koluna, paksu tširveᴢ puulõhkumiskirves, suur kirves
Li tširvee hamarõ i terä i kõrvõ, kuhõ pannaa se varsi kirve kand ja tera ja silm, kuhu pannakse see vars
Lu tširvee vars kirve vars
Lu tširvee nenä kirve nina (= kirve esimene ots)
Lu tširvee kanta kirve kand (= kirve tagumine ots)
Lu tširvee silmä ~ I tšervee kõrvaᴢ kirve silm
Li tširvee lassu, a peeni on strugalassu kirvelaast, aga väike on höövlilaast.
Vt. ka leksitširveᴢ
Vt. ka kirvi, kirwis