[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kirstu Kett. K R-Eur. L P M Kõ Lu Ra J I (Ja-Len.) ḱirstu (J-Tsv.), g kirstuu K L M Lu Ra J I kirst (eeskätt riiete hoidmiseks) | vn сундук, ларь
Ra tüttö ku meni mehelee, kirstuu vei kaas, sõppaa õli täünn kui tüdruk läks mehele, viis kirstu kaasa, rõivaid oli täis
P täll on kirstu suur, pridanaa on paĺĺo tal on suur kirst, kaasavara on palju
I puizõᴅ kirstuᴅ, nellänurkkaizõᴅ, pääle katto õli tehtüɢ; kauniilla kraazgalla kraasitattuɢ, kat̆too päälee musalla kraazgalla polosaᴅ tehtii puust kirstud, neljanurgelised, peale oli tehtud kaas; punase värviga (olid) värvitud, kaane peale tehti musta värviga vöödid
J kirstull on proboi eeᴢ kirstul on obadus (= metallist aas) ees
J kirstu õli avollaa kirst oli lahti
K nuorikkõ meni, võtti kirstussa rätee pruut läks, võttis kirstust räti
J ila sõvat kirstuu pane (korista) riided kirstu
Kõ nüt kirstulois sõp̆põi ep piätä nüüd kirstudes rõivaid (enam) ei hoita
K tämä tõi kirstuu suurõõ sõpõita ta tõi suure kirstu(täie) rõivaid
Lu pikkarain kirstu kultaa väike kirst(utäis) kulda
I kolokkaza lövvettii kirstu, kartõnõ kirstu Golovkinos leiti kirst, plekk-kirst (vanade metallrahadega)
J salaa ḱirstule väliss teh́h́ää liik põhja salakirstule tehakse mõnikord lisapõhi (= kahekordne põhi)
J hloppa kirstuu kaani tšiin löö kirstu kaas kinni.
Vt. ka puukirstu, rahakirstu, sõpa-kirstu, vittsakirstu