[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kiikkua Lu Li J-Tsv., pr kiikun Lu J, imperf kiikkuzin Lu J
1. kiikuda | vn качаться
J lähemme laut lõõkulõ kiikkuma läheme laudkiigele kiikuma
Lu liigub ja kiigub ja maalõ ei laŋkõa konsikka? – savvu (Must. 160) mõist liigub ja kiigub ja maha ei lange kunagi? – Suits
2. J-Tsv. hüpata [?], hüpelda [?] | vn прыгать [?], подпрыгивать [?]
J nee tait siäll lahzõt kiikuta pelajõᴢ need seal vist lapsed hüplevad [?] mängides.
Vt. ka kiitsata