[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kaŋgaspuuᴅ P M S V Lu Li kaŋgaspuut J-Must. kaŋgas-puuᴅ J kaŋgõspuuᴅ Ra J-Tsv. pl t kangaspuud, teljed | vn ткацкий станок
S siz õltii kaŋgaspuuᴅ, kummal kuottii siis olid kangaspuud, millel kooti
Lu kaŋgaz laadittii kaŋgaspuil kangas loodi kangaspuudele (üles)
Lu kõikkõa tunnõttii tehä kaŋgaspuijeekaa kangaspuudel osati kõike teha

karva K L P M Kõ S Lu Li J I Ku (Ra) karvõ Lu J karv Lu J-Tsv. Карва Tum., g karvaa P M Lu J Ku karva J
1. karv, harjas | vn волос(ок), шерстинка, щетинка
Kõ ińehmiizell on kainaloza karvaᴅ inimesel on kaenla all karvad
Kõ domovikka on mokom niku ińehmiin, a karvojeekaa majahaldjas on nagu inimene, aga karvane (karvadega)
K pantii šuuba tõiziippäi pahnuppäi karvat päällä kasukas pandi teistpidi (selga), pahupidi, karvad väljaspool
Lu katil on karvat siirillää kassil on karvad turris
Lu tševväässä lehmältä ajap karvaa kevadel ajab lehm (lehmalt) karva
J koir ajap karvaa koer ajab karva
J opõin heitep karvaa hobune ajab (heidab) karva
Lu ku sika on tapõttu, siis karvaa ajõtaa pois tulõõkaa kui siga on tapetud, siis karva (harjaseid) aetakse (ära) tulega
Kõ koirall on pittšä karva koeral on pikk karv
Lu ku vana takku tokup poiᴢ, nütt on lehmä uuvvõl karvõl kui vana takk (= takune karv) langeb ära, siis (nüüd) on lehmal uus karv
J õpõn üvää karvaa ep kantannuᴅ hobune head karva ei kandnud (= oli viletsa väljanägemisega)
Lu ühs ivusõõ karv ilma suudimatta eb lähe vs üks(ki) juuksekarv ei lange ilma ette määramata (peast)
P mill elo õli niku ivuhsyõ karva kk mu elu oli nagu juuksekarv(a otsas)
Lu mulkuu karvaᴅ (mehe) kubemekarvad
J ruumõs karva ihukarv
Lu kulma karvaᴅ kulmukarvad
Lu ripsi karvaᴅ ripsmekarvad
Ra silme karvõᴅ ripsmed
2. karv, värvus, värv | vn масть, окраска, цвет
L mõnõllaizõll karvall on matoi madusid on mitmesugust karva
K mõnikaz domovikka suvaaʙ mussaa karvaa lehmää mõni majahaldjas armastab musta karva lehma
M kraaskazin i tuli mokom iloza karva värvisin ja tuli niisugune ilus värv
Kõ kaŋgaz õli niku kahta karvaa, kõltõzõlla i roh̆hoozõlla lõuend oli nagu kaht värvi, kollakas ja rohekas
Ku ukolookall on seittsemää karvaa vikerkaarel on seitse värvi
J õsa mokom kamaĺikk, jot karva müü (karvõlt, karva poolta) kõlpais saraffõnaka pittä osta niisugune pluus, et värvi poolest kõlbaks sarafaniga kanda
J karvõlt väĺĺä menemä värvi kaotama, pleekima (värvist välja minema)
Lu õpõn on iiree karvaa hobune on hiirekarva (= hiirhall ~ hiirukas)
J kase sitts on taivaa karva see sits on taevakarva
P meillä on kurgõt tuhgaa karvaa meil on kured tuhakarva
Lu iila on savõõ karvaa (mere)muda on savikarva
M kohvii karvaa kohvipruun (kohvikarva).
Vt. ka ivuskarva, kulmakarva, kultakarva, partakarva, silmkarva, vesikarva

kokoo M-Set. kokuo R L P kok̆koo M Kõ I kokkoo Po Lu Li Ra J kokko J-Tsv. kokku | vn вместе, воедино (при собирании, сосредоточении, сложении и т. п.)
M miä taraᴢ õlin, õunappuu õhsõi korjazin kok̆koo ma olin aias, korjasin õunapuu oksi kokku
Lu einä on kuiva, piäp panna kokkoo hein on kuiv, tuleb kokku panna
J millä ajan mere kokkoo rl millega ajan mere kokku?
J mato tõmpõz enes kokkoo madu tõmbas enese kokku (= tõmbus rõngasse)
P üöl tšäüzimmä ümpär dabunia tšetšälät tšäeza opõzii kokuo ajamaza öösel käisime ümber hobusekarja, tuletukid käes, hobuseid kokku ajamas
M kane kopnat ku väittääz ühtee kok̆koo, siis tehäs suur kuhja kui need saod veetakse (ühte)kokku, siis tehakse suur kuhi
■
Lu kaŋgaz meni kokkoo kangas läks kokku
J saimm õssõjaikaa kokkoo leppisime ostjatega kokku (saime kokkuleppele)
J kokkoo joutuma sõbraks saama; ühinema
J ku leeb api-meeᴢ, siiz miä tait saan tüükaa kokkoo kui tuleb abiline, siis ma vist tulen (saan) tööga toime
J kahõ arvokaa inimizekaa kuitši et saa kokkoo otsustusvõimetu (kahe aruga) inimesega ei saa (sa) kuidagi kokkuleppele.
Vt. ka ühtee-kok̆koo
Vt. ka kokoosõõ

laadia P M Lu J (K R-Reg. Kõ Ra) laadiaɢ (I) laatia J (K-Al. R-Lön. L P M Kõ Po Lu Ku) laatiaɢ (I), pr laadin K P Po Lu Ra J, imperf laatizin M Lu J Ku laadizin K R M Kõ J
1. teha, valmistada | vn делать, сделать, готовить, изготовлять, изготовить
Po laadittii pihtojee päälee valkõat paletiᴅ, kauniilõõ tšiutolõõ tehti õlgadele valged õlakud, punasele särgile
Lu uutta võrkkoa laadittii, pantii pullod i tšiveᴅ tehti uut võrku, pandi (külge) pullud ja kivid
Lu laadittii höütütüz niku starikka tehti hernehirmutis nagu vanamees (= vanamehe kujuline)
M laadittii varoga vatruškoita tehti kohupiimakorpe
J tšähsi laatia lahjoja rl käskis valmistada pulmakinke
2. panna, asetada | vn укладывать, укласть, уложить, сновать (основу)
J laadi kõig vešad üvässi paikõlõõ pane kõik asjad ilusti kohale
K naiz-laŋko võtab lahjaᴅ, laadib kaššaliisõõ (Al. 21) naislang võtab pulmakingitused, paneb kasetohust kotti
K laadittii pahnoppäi šuuba ülee pandi kasukas pahupidi selga
M a sis ku jo tukataᴢ, ümperikkoa kõiɢ laadiaᴢ mättääᴅ, siz juõllaᴢ: tšääppä on valmiᴢ aga siis, kui (haud) aetakse juba kinni, ümberringi pannakse kõik mättad, siis öeldakse: kääbas on valmis
Lu loomipuult kaŋgaz letittii i laadittii kaŋgaspuil käärpuu(de)lt palmitseti kangas (= lõim palmikuks) ja pandi kangaspuudele
M vihgod laatizimma kuhilailõõ vihud panime hakkidesse
Kõ korjattii kõik ühtee, laadittii kõik söökiᴅ lavvalõ korjati kõik kokku, pandi kõik söögid lauale
3. seada, korraldada; korda seada, valmis panna; katta lauda | vn улаживать, уладить, налаживать, наладить; устраивать, устроить, заготовлять, заготовить, приготовлять, приготовить, накрывать, накрыть (на) стол
Ra uulõt jo mennää koveraa, uulii laadiʙ, nõizõb itkõmaa huuled lähevad juba kõverasse, seab huuli, hakkab nutma
Lu miä laadin elämää näijjed üvässi ma sean nad hästi elama
J ku bõlõ ilmalla izüttä, tšen nõizõb laχsiilõõ teetä näüttämää, .. tšen nõizõb laχsii laatimaa rl (itkust:) kui pole (enam) ilmas (= elus) isakest, kes hakkab (siis) lastele teed näitama, .. kes hakkab lapsi kasvatama (korraldama)
K kunniz siäl laatias nuorikkõata venttsaasõõ (Al. 31) kuni seal seatakse pruuti laulatusele (minekuks)
I kõittš näitä laadiᴅ kui piäp kattaittaaɢ paned nad (=pesud) kõik valmis, kuidas tuleb vaalida
I opõnõ laadittuɢ hobune (on sõiduks) valmis pandud (= rakendatud)
Po nùorikoo emä laadib lavvaa pruudi ema katab laua
L lavvat kõikk laadittu, pitšät pulmaa lavvaᴅ lauad on kõik kaetud, pikad pulmalauad
J laaditaa pominlauta kaetakse peielaud
4. valmistuda, end (midagi tegema) asutada v. seada; hakata | vn собираться, собраться, подготовляться, подготовиться, приготовляться, приготовиться; снаряжаться, снарядиться
M no sis siäl üvällä sovulla kõõᴢ laadittii pulmõita pitämää no kui siis seal valmistuti heas läbisaamises pulmi pidama
Kõ laadimma menemaa asutame end minema
Lu laadizimm jo makkaamaa asutasime end juba magama (heitma)
M laadiʙ itkõmaa hakkab nutma
Ku laatizin korjaamaa marjoi hakkasin marju korjama
5. läbi saada, (omavahel) sobida; sobida, sobiv olla | vn справляться, справиться, ладить, поладить; быть приемлемым
M d́äd́ä pet́ä õli mokoma sarvikko, ep tšen̆neitkaa laadinnu onu Petja oli niisugune kangekaelne inimene, kellegagi ei saanud läbi
P võib laadia millõõ niiku lahsi võib sobida mulle nagu (oma) laps
6. rääkida, jutustada, pajatada | vn рассказывать, рассказать
J laadib õmass eloss, niku kaaska pajatõʙ pajatab oma elust, nagu muinasjuttu jutustab
Kõ sitä ain entizet starikad meil laadizivaᴅ seda pajatasid meile aina vanad (endisaegsed) taadid
J nät see ku laadi juttua vaat, küll see pajatas juttu!
Vt. ka laaditõlla, laadiussa, laadiuta, laahia, laatiita

lettiä Kõ Lu, pr letin Kõ Lu, imperf lettizin Kõ Lu (lõime) palmida, plettida | vn плести
Lu loomipuult kaŋgaz letittii i laadittii kaŋgaspuil käärpuudelt palmiti kangas (= lõim palmikuks) ja pandi kangaspuudele (üles)
loimõd on letittü lõimed on palmitsetud
Lu müü lettizimmä, teimme letii me plettisime (lõimed), tegime (lõime)leti.
Vt. ka letittää

linain: lin̆nain S, g linaizõõ = linõn
kaŋgaz õli lin̆nain kangas oli linane

loomipuuᴅ M Lu (J), sg. -u [?] (Lu) pl käärpuud | vn сновальные рамы, сновалка
M loomipuud õlivaᴅ, sillä lootii kaŋgaᴢ olid käärpuud, neil (sellel) loodi kangas
M kõig veheᴅ leevät tšerittü, siz viijjäᴢ tortiᴅ niittijeka loomipuilõ, siz nõisaᴢ loomaa loomipuilla (kui) kõik vihid on keritud, siis viiakse (käärimis)kehad niitidega käärpuudele, siis hakatakse (kangalõime) käärpuudele looma
J loomipud́d́õõkaa loovvaa, siiz nõissaa kutomaa kaŋgõssõ käärpuudel (käärpuudega) luuakse (kangalõim), siis hakatakse kangast kuduma
Lu loomipuult kaŋgaz letittii i laadittii kaŋgaspuil käärpuudelt palmiti kangas (= lõim palmikuks) ja pandi kangaspuudele (üles).
Vt. ka seinäloomipuuᴅ
Vt. ka loomapuuᴅ, loopuu, loottšipuuᴅ

pittšä¹ Kett. K R L P M Kõ Po Lu Li Ra J (Ja-Len. I Ma) pittše J pittš J-Tsv. pittša R-Eur. R-Reg. pitšä Por. pitkä Ku pitke Ku Kr pitka ~ pidja Kr Пи́тчя Pal₁ K-reg₂ Пи́тця Ii-reg₁, g pitšää Kett. K M Lu Li Ra J pitää Ku pikk | vn длинный
M kazel mehel pittšä kagla niku kurgõl sellel mehel (on) pikk kael nagu kurel
M buĺbukaz on pitšää varrõõkaa vesikupp on pika varrega
Lu kaŋgaz väliss on pitšep, väliss on lüh́h́epi kangas on vahel pikem, vahel lühem
Po iuhsõt pitšäᴅ, lastu pihtojee möö juuksed (on)pikad, lastud õlgadele
P puol virstaa õli üφs sarka pittšä pool versta oli üks sarg pikk
J pitšep pittšii puitõ, matalõb maa rohtõ, se on .. tee mõist pikem pikist puist, madalam maarohust, see on .. tee
J tänä vootta leep pittšä sütšüᴢ tänavu tuleb pikk sügis
Lu ikilookka tääp pit-tšii vihmoi vikerkaar ennustab pikki vihmu
K itšä pittšä, ilma lad́ja vs (elu)iga pikk, (maa)ilm lai
K juttu pittšä, aika mennü i aźźa mennü kk jutt pikk, aeg läinud ja asi läinud
Lu kui pittšä nii lad́d́a nii pikk kui lai
J pittš hindrikko pikkpeeter (keskmise sõrme nimi)
J se on pittšä pitoin inemin see on pikatoimeline inimene
■
P täll on silmä pittšä, näep kaukaalyõ tal on silm terav, näeb kaugele
Lu tämä tahto tõissa petellä, ize jäi pitšää nenääkaa ta tahtis teist petta, (aga) jäi ise pika ninaga
Li sill on kõvassi pittšä tšeeli sa valetad palju (sul on väga pikk keel)
Lu varkaal õllaa pitšät tšäeᴅ vargal on pikad näpud
Li peräl on pers pittšä (inimesele või inimese kohta, kes kõike hiljem lubab teha, öeldakse:) päral on perse pikk
J pittš liha tailiha

pääsürjä Lu Li (kangastelgede) rindpuu | vn грудница, пришва (деталь ткацкого станка)
Lu pääsürjää ümper kaŋgaz meeʙ üle (ümber) rindpuu läheb kangas (kangapoomile).
Vt. ka pääsurja, pääsurju

siiᴢ Kett. K U M Kõ Lu Ra J I siis K-Ahl. R-Eur. Lu-Len. Lu-Must. J-Must. siiz Al. M-Set. siizä Lu-Len. sii J siᴢ Kett. K U L P M Kõ Po Lu Li J I Ku sis K-Ahl. R-Lön. M-Set. Lu-Len. I Kr siz ~ sise K-Ahl. siss K-Sj. Kr śihś ~ si Kr
1. siis | vn тогда
J veśol aik õli siiᴢ lõbus aeg oli siis (= meie noorpõlves)
J sii jo tuli jürtši-oomnikko siis jõudis juba kätte jüripäevahommik
I i sis kastõ·šmõtta tunnia kase murtšina tuli, siis piäp pereh süüttääɢ ja siis kell kaksteist tuli (see) lõuna, siis tuleb perele süüa anda
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti savipilli põletati ahjus, siis tuli tugev ja ilus
Lu kreslat teχ́χ́ää semperässä, siis saab veittää einää i alkoa, sis kuurma saap tehä lad́d́assi laamits tehakse (reele) seepärast, (et) siis saab vedada heina ja puid, (et) siis saab koorma teha laiaks
Lu kuras piäb hiuttaa, terävä siz leeʙ nuga tuleb ihuda, siis saab terav(aks)
Lu ku kuu sünnüʙ, siz on uus kuu kui kuu luuakse, siis on noor kuu
P ku miez bõlõ koton, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
Kõ se ku latõli entiziä eloja, ni siis sai nagra (Len. 212) kui see pajatas (ladus lugusid) endisest elust, siis sai alles naerda
Lu tšen meeb mehele vai koolõʙ, siiz itkõvad ääntä (kui) keegi läheb mehele või sureb, siis itketakse
2. siis, seejärel | vn потом, затем
P iestää duumaa, sis pajata vs enne mõtle, siis ütle
Kõ sis häglättii, siiš tšedrättii siis soeti (lina), seejärel kedrati
Lu tämä siz millõõ anti suuta, proššatimma siis ta andis mulle suud, jätsime jumalaga
L sis ko tultii tšerikossa, sis süötii siis, kui tuldi kirikust, siis söödi
P a ko on perekosa lad́d́alõ lagotõttu, päivä kuivataʙ, siz arookaa ajaass kaarõõlõõ aga kui heinakaar(ed) on kaarutatud (laiali laotatud), päike kuivatab (heina), siis aetakse (hein) rehaga kaaretiseks
J eestä peze silmet, siiz vass issuu lavvaa tagaa enne pese silmad, siis alles istu laua taha (sööma)
Lu kõrta tšümme tämä ain tšüsü, perää siis jo süäntü (Len. 278) korda kümme ta aina küsis, pärast siis juba vihastas
3. (kui ...), siis | vn (если ...), то
Lu sutta ku peltšäät, siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
Lu ku piäb mennä ĺuukumaa, sis piäp saaniikaa mennä kui tuleb minna lõbusõitu tegema, siis tuleb saaniga minna
Lu ruvõõ ku revit poiᴢ, siz nõizõb veri tulõmaa kui rebid kärna ära, siis hakkab veri tulema
Lu ku kana munnaa süüʙ, sis piäb nokkaa põlõttaa kui kana sööb mune, siis peab nokka põletama
I kõõs silmäd vaivattii, siz lazzõttii vet̆tee(see) kopeikka kui silmad valutasid, siis lasti vette kopikas
P tšähsiäss, sis piäp tehä (kui) kästakse, siis tuleb teha
4. siis (abisõna, partikkel) | vn же (частица)
J jääkaa siis terveessi jääge siis terveks!
Lu tulõ siiz meile tule siis meile
P millin tämä õli siiᴢ missugune ta siis oli?
K mi päivä siis tänännä on mis päev siis täna on?
U kui sis kaŋgaz leeʙ milline (kuidas) siis kangas tuleb?
K tahot siä siz mennä tällee tahad sa siis talle (naiseks) minna?
P se ennusab etti med́d́e talo põlõb vällää, vai siz müö vanat kuolõmma see ennustab, et meie talu põleb maha, või siis meie, vanad, sureme
M tšäütii eittsee, sis siäl õppizivad laulamaa vad́d́akkod́d́e lauluja käidi õitsil, seal siis õppisid (nad) laulma vadjalaste laule.
Vt. ka sitte

siitiä M Lu Li J, g siitiä J
1. selge | vn ясный
Li siitiä taivaᴢ selge taevas
Li siitiä ilm, üvä ilm selge ilm, hea ilm
2. kaine; karske | vn трезвый
Lu ku eb õõ umalaᴢ, siiz on siitiä kui (inimene) ei ole purjus, siis on (ta) kaine
M täm vähä kõõz on siitiä vähe (= harva), millal ta on kaine
Lu ku on üvä inemin, eb reistaa, eb umalaᴢ, epku siitiän kui on hea inimene, (siis see) ei mürgelda ei purjus(päi) ega kainena
Lu mikä siitiäl on meeleᴢ, se umalikkal on tšeeleᴢ vs mis kainel on meeles (= mõttes), see joobnul on keelel
Li siitiä inemin kaine inimene
M siitiä ińehmiin on, kumpa eb joo viinaa karske inimene on (see), kes ei joo viina
Li sipo siitiä inemiń täiesti kaine inimene
3. puhas; puhta lõhnaga, värske | vn чистый; свежий
Lu siis tuõp sõpa siitiä, ku kujal kuivaʙ. üvä haisu tuõʙ siis on (tuleb) pesu puhta lõhnaga, kui õues kuivab. Hea lõhn tuleb
4. jahe | vn прохладный
Lu meil ku rihi on siitiä küll meil on tuba jahe
Lu teil siäl on siitiä, eb õõ vari teil seal on jahe, ei ole palav
5. mahe, pehme (ilma kohta) | vn мягкий (о погоде)
Li tänävä ko on siitiä oomõnikko küll täna on mahe hommik
6. mahedamustriline, pastelne (kanga kohta) | vn с мягким узором, пастельный (о ткани)
Li kaŋgaz võib õlla siitiä. jot ku ned õllaa üväd mokomat kukaᴅ, eb nii väsütä silmiije kangas võib olla mahedamustriline. Et kui (mustris) on need niisugused ilusad lilled, (mis) nii ei väsita silmi.
Vt. ka sipo-siitiä
Vt. ka seltšiä

väzüttää M väsüttää (K Li) väzüttä J-Tsv., pr väsütän K-Ahl. väzütän M väzüten J, imperf väzütin M J väsitada | vn утомлять, утомить
J raŋk tüü tšiire väzüteʙ raske töö väsitab kiiresti
J elka paŋka suuriit koorõmoi pääle – väzütett opõizõᴅ ärge pange suuri koormaid peale, väsitate hobused (ära)
M väzütin kõik silmät sin̆nua oottõõza väsitasin silmad (~ silmad päris väsisid) sind oodates
Li kaŋgaz võib õlla siitiä. ku katsot päälee, nii eb väsütä silmiije kangas võib olla mahedamustriline. Kui vaatad peale, siis ei väsita silmi
J šurahtamm vähäize kanavaa partall, nii kuile nõisi väzüttemä tukastame vähekese kraavikaldal, nii kuidagi tuli väsimus peale

ülipiikko Kõ Lu J-Must. ülipikko M labane (piitagune) kangas (kudumisel on igas soapii vahes kordamööda üks ja kaks lõimelõnga) | vn ткань простого полотняного переплетения (по одной и двум нитям основы попеременно между зубьями бёрда)
M kuottii mokoma niku ülipikkoa, siz üh̆hee pii väl̆lii pantii kahs niittiä, a tõisõõ ühs niitti; sis tulõp pehmiä kaŋgaz niku jalkarätteläissi mehilee (kui) kooti niisugust (nagu) piitagust kangast, siis ühte piivahesse pandi kaks niiti, aga teise üks niit, siis tuleb pehme kangas nagu meestele jalarättideks
Kõ ülipiikko, seness tehtii kaattsoi meezrahvaalõõ {ü.}, sellest tehti meestele pükse

ümpäri K P M Lu Li Ra J (Ja) ümpär K-Ahl. L P M Kõ Ja Po Lu Ra J I Kr ümpärä Lu ümperi M Kõ Lu Li Ra I ümper M Kõ Lu J I Ku ümpäriɢ I ümperiɢ I ümpe Kr
1. prep ümber, paiku | vn вокруг, около
K karjušši meni ümpär karjaa kõm kõrtaa karjus käis ümber karja kolm korda
Lu ümpäri lootoa on apaja (mere)madaliku ümber on kalapüügikoht
P tämä on ümpär viittä tšümmenεä tal on aastaid viiekümne ümber
M rajurak̆kõõd on ümpär pokrovaa rajurahesajud on Maarja kaitsmise päeva paiku
Kõ ümpär joulua i veerisseetä jõulu ja kolmekuninga paiku
Ra ümperi tševäd-miikkulaa algõttii tšüntää kevadise nigulapäeva paiku hakati kündma
2. postp üle, ümber | vn вокруг
Lu pääsürjää ümper kaŋgaz meeʙ üle rindpuu läheb kangas (kangapakule)
Lu nävät sluužittii tämää ümper nad ümmardasid (teenisid) teda
3. adv üle, ümber; ümberringi, mööda, ringi | vn вокруг, по кругу, кругом
M ain nagraaz ümper noorta poj̆joa aina naerdakse noore poisi üle
Lu venneed mentii ümperi paadid läksid ümber
Kõ sigla, sigla, tšäänü ümpär (muinasjutust:) sõel, sõel, pöördu ümber
J pöörähtääz ümper pöördus ümber
P tämä ep tunnõ inehmizeekaa ümpär tšävvä ta ei oska (teise) inimesega ümber käia
J sooz on nii paĺĺo vett, jot müü üli em pääzne, piti menne ümper soos on nii palju vett, et me ei pääsenud üle, tuli minna (ümber)ringi
J pappi kad́iloitab ümpär laadanaa savvuukaa papp suitsutab ümberringi viirukisuitsuga
I mettsä ümperiɢ mets (on) ümberringi
L ümpär rihtä tuba mööda
Lu miä ku duumaan, duumaan, nii daažõ pää meeʙ ümpär kui ma mõtlen, mõtlen, siis isegi pea hakkab ringi käima
J kattsahta, tšäüp-ko müllü ümper vaata, kas veski käib (= veski tiivad käivad) ringi.
Vt. ka ümperitsee, ümpärikko, ümpärikkoa, ümpärkautta, ümpärillä