[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kaukaa¹ Lu (J) kaukõõ (Lu) kauka P J-Tsv., g kaukaa Lu kauge | vn далёкий, дальний
Lu ühed õltii kaukaa meree laivaᴅ, tõizõd õltii litši meree laivaᴅ ühed olid kaugesõidulaevad, teised olid lähisõidulaevad
J taaz meep sinne, kaukaa matkaa, tširjõi perää taas läheb sinna, kaugele teekonnale, kirjade järele
P škouluusõ õli kauka tšävvä kooli(s) oli kauge käia.
Vt. ka kaukõin, kaukõmõin, kaukõõ