[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kaugaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I kauga Lu Ra J-Tsv. kaukaa M Kõ Lu J-Must. kauka Kõ-Len. kaugah Kr
1. kaua | vn долго
Lu kui katsot kaugaa päivüü pääl, siis häikääp silmäᴅ, kaugaa mittää ed näe kui vaatad kaua päikese peale, siis pimestab silmad, kaua ei näe (sa) midagi
P pojo uomniz makaap kaugaa poiss magab hommikul kaua
Kõ pappia kutsõttii siis kõõs kaugaa vihmaa bõllu preester kutsuti siis, kui kaua polnud vihma
P ruokoräsäs kaugaa kestäʙ rookatus peab kaua vastu
J kauga ko teit veel ootõll kas teid tuleb veel kaua oodata?
P kui kaugaa paglaa elä puno, a ühskõrt pagla menep kattši vs kui kaua (sa) nööri (ka) ei punu, (aga) ükskord läheb nöör (ikkagi) katki
M nii kaugaa ajõltii opõzii, ku jo põlgõtus tuli valmiissi nii kaua aeti hobuseid (ringi), kuni pahmas sai juba valmis
K kasta ootin kaugaa aigaa rl seda ootasin kaua aega
2. ammu | vn давно
J nütte jo siä kauga ed õllu meille nüüd ei ole sa juba ammu meil olnud
P kaugaa en õlõ kuullu, a viel mälehtän ammu ei ole kuulnud, aga mäletan veel
3. kaugele | vn далеко
J meni tämä mettsää müü kaugaa ta läks metsa mööda kaugele
Lu ennemuina karjat tšäütii talituu mettsäᴢ, maailmaa kaugaa ennemalt käisid karjad Talitu metsas, maailma(tu) kaugel(e)
Lu vod miä ku mätšikkaa lein, mätšikk ku lenti kaukaa vaat, kui mina lõin palli, (küll) pall lendas kaugele.
Vt. ka niikaugaa
Vt. ka kaugaassi, kaugannaikaa, kaugaᴢ, kaugõssi, kaugõᴢ, kaukaalõõ, kauvaa