[VOT] Vadja keele sõnaraamat

katkaa M (J-Tsv.) katkaaɢ (I), pr kadgan, imperf kadgõn: kadgõõ I
1. katki teha, murda | vn разламывать, разломать
J päre präkizep katkajõss peerg pragiseb murdmisel
2. katkuda, (ära) rebida; noppida (lilli) | vn отрывать, оторвать; рвать, нарвать (цветов)
M pilas kõiɢ: lehoᴅ katkõ taimõõlailta rikkus kõik: katkus lehed taimedel(t)
I miä kadgõõ sillõõ porotšelliä ma noppisin sulle kullerkuppe
3. maha raiuda, langetada | vn рубить, срубить
M puut kadgõttii puud raiuti maha.
Vt. ka katkoa