[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kassaa Kett. K P M Kõ Lu Ra J (Pi Ke Li) kassa J-Tsv. kassaaɢ I (vdjI), pr kasan Kett. K P M Kõ Pi Ke Lu Ra J kas̆saa vdjI, imperf kasõn P kasin Lu Ra kasõin J-Tsv. kasta, märjaks teha, niisutada; likku panna | vn мочить, смачивать, промочить, намачивать, спрыскивать, оплёскивать водой
M tšäsi kasõttii mõilaa vet̆tee käsi kasteti seebivette
J kassõga saija paatõgaa kastke saia siirupisse
Lu vihta kasõttii tšülmäz veez i pantii varijee tšivijee pääl viht kasteti külma vette (külmas vees) ja pandi tuliste (kerise)kivide peale
P vihmakulli piikaʙ, ep saa leho päält nokkaa kassaa vihmakass vingub, ei saa lehe pealt nokka kasta
P piäp suuta kassaa, piäp süätä jahuttaa rl peab suud kastma, peab südant jahutama
P vihma vähäizyõ kassõ maata vihm kastis natuke maad
M leivät kassaaz veeka leivad kastetakse veega märjaks (pärast ahjust võtmist)
P tüttärikod joχsivad vassaa karjušilõ i kassõvat karjušii tüdrukud jooksid karjusele vastu ja kastsid karjuse märjaks (karjalaskepäeval)
J häülüzin märänneis saappõgoiz de kasõin jalgõᴅ käisin katkistes saabastes ja tegin jalad märjaks
Lu tšen kasaʙ, se i kuivõtaʙ kk (kui vihm teeb loo märjaks, siis öeldakse:) kes kastab, see ka kuivatab
kaŋgass kasõttii jõka õhtago lõuendit niisutati igal õhtul
J linnõsõd oŋ kasõttu, nõissa olut keittemä linnased on niisutatud, hakatakse õlut pruulima
Lu miä kasin seemened likkoomaa ma panin seemned ligunema
Ra perennain kassi sõvat pesulohaŋkaa perenaine pani pesu(d) pesuvanni likku.
Vt. ka kasuttaa

kasõlla: kasõll J-Tsv., pr kassõlõn: kassõõn J, imperf kassõlin J frekv kasta, niisutada | vn поливать, мочить
maa on niitši kasõltu, a tüü veel kassõõtt maa on niigi kastetud, aga te veel kastate.
Vt. ka kassaa, kasuttaa

valaa K L P Ra J (Kett. M Ja-Len.) val̆laa M Kõ vallaa Po Lu Li J Ku vala J-Tsv. val̆laaɢ I (Ko) Ва́ла K-reg2 Вала́ ~ Варлагь ~ Ва́ллагь Pal2 Ва́ллагъ Ii-reg1, pr valan K P M Lu J, imperf valõn M Kõ valõin Kõ J valin Lu valazin P M J val̆lõõ I
1. valada, kallata | vn лить
L tšülmää vettä valõttii pεässä jalkoissaa külma vett valati peast jalatallani (= üle kogu keha)
K õlud valõttii botškaasõõ õlu valati vaati
K nõisass stokanoi valamaa hakatakse (viina) klaasidesse valama
M peremeeᴢ valab rütšee kottiisõõ peremees kallab rukkid kotti
M elä juttõõ tšülälee, tšülä paap tšüüneliä valamaa vs ära räägi külale, küla paneb pisaraid valama
M välissä nii puhkõõb vihma, etti kahs näteliä valab i valaʙ vahel hakkab (puhkeb) nii vihma sadama, et kaks nädalat valab ja valab
M valab niku paŋgõõ servässä valab (sadada) nagu pangest (pange servast)
Lu vihmaa niku paŋgissa valaʙ vihma valab nagu pangest
M ai ku valab vihmaa, niku vartaassa oi kuidas valab vihma, nagu oavarrest
2. kasta | vn поливать
M taimõd algõttii räüstüä, näitä piäb val̆laa taimed hakkasid närtsima, neid tuleb kasta
Lu tarraa piεb vallaa aeda peab kastma
J tänävä tait kapusaa valamiss eb lee, nõizõb vihmaa satama, de valap kapusa täna vist kapsaste kastmist ei tule, hakkab vihma sadama ja kastab kapsad (ära)
M valamma panidorõita kastame tomateid
3. valada (metalli, midagi metallist) | vn лить, отливать (готовить литьём)
J kase suur veero on tšugunõss valõttu see suur ratas on malmist valatud
J valan kulta-silmii, tšell on tarviᴢ (muinasjutust:) valan kuldsilmi, kel on tarvis
M kartõn azõ piäb val̆laa tin̆naakaa, puin azõ piäp turvotuttaa, etti täm eb vootaiᴢ plekknõu tuleb tinutada, puunõu tuleb turrutada, et see (= need) ei jookseks läbi
P nõisõvad valamaasyõ tinaa hakkavad tina valama (= hakkavad õnne valama)
P isub üvässi selläz niku valõttu (rõivas) istub hästi seljas nagu valatud

J svaatt, siä kuile ženihõss kõig valaᴅ: vet tämä oŋ köüh niku rott kosjasobitaja, sina vist peigmehest puha valetad: ta on ju vaene nagu (kiriku)rott
Ku se valo kuremuniit suuhoo kk see valetas (see valas kuremune suhu)
M valab vaskõa valetab (valab vaske)
Ra pajatab niku tinaa valaʙ räägib, nagu tina valab (= valetab).
Vt. ka valkaa², valõlla

valõlla K M Po Lu Ra J (Kett. U) valõll J-Tsv. valõllaɢ I, pr valõlõn Kett. K Lu J, imperf valõlin Lu J valõlii I frekv
1. valada; (veega) üle valada | vn разливать, про-, об-
J elä valõlõ piimää üli servää ära vala piima üle ääre
J pirttua valõlla puteliisee piiritust valatakse pudelisse
M valõltii õlutta (ühiselt pruulitud) õlut valati (õlleankrutesse)
Po sukulaizõt tõin tõissa vìel valõlõvaᴅ (pulmakomme:) sugulased valavad üksteist veega üle
2. kasta | vn поливать
Lu peentaroita valõllaa peenraid kastetakse
I valõlõvat taimõlõisia kastavad taimi

Ra võta õlki kuvossõ, siittä varsi valõlõ rl võta õlg kubust, sellest vars vala (= pane)
J õlki varrõssi valõlõ, niitti siimassi sitele rl õlg (piitsale) varreks vala, niit keeleks seo.
Vt. ka valaa


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur