[VOT] Vadja keele sõnaraamat

karsina Ränk M Ja-Len. Lu Li J (I) karsinõ Lu J-Must. karsin J-Tsv. karssina I, g karsinaa Li J
1. aedik, (sea)sulg; kanakuut; latter | vn загон, (свиной) станок; курятник; стойло
M võdnad i vazikad õltii karsinaᴢ talled ja vasikad olid aedikus
M sigall on karsina, lampaita pit̆tääs karsinaᴢ seal on sulg, lambaid hoitakse (peetakse) aedikus
Lu siä õõᴅ juumarätte, sinnua saab viijjä sigaakaa karsinaa sa oled joomakalts, sind võib seaga (ühte) sulgu viia
J rihi puhaz niku sigaa karsin tuba (on) puhas nagu seasulg (= segi nagu seapesa)
I kanaᴅ tožo karssinaa paammaɢ; karssina on tehtüɢ keppilöissä kanad paneme samuti (kana)kuuti; kuut on tehtud keppidest
J karsinalta kagrasüüje rl latrist kaerasööja (= hobune)
Lu sigaa karsinõ seasulg
Lu lampaa karsinõ lambaaedik
M vazikaa karsina vasikaaedik
2. sõim | vn ясли
Lu lehmäl tehää karsina, kuhõõ einää panna, to tämä kõvassi travib einää lehmale tehakse sõim, kuhu heina panna, muidu tallab ta väga heina
Lu karsinõ kussa lehmä süüʙ (see on) sõim, kust lehm sööb
Lu lehmää karsinõ on kormuška, kuss lehmä süüb einää; meil on nurkkaa lüütü lavvõᴅ, ja se karsinõ on kõlminurkkinõ lehmasõim on {k.}, kust lehm sööb heina; meil on nurka löödud lauad, ja see sõim on kolmenurgeline
J kattsahtaa, oŋ ko opõizõõ karsinõz einä vaata, kas hobuse sõimes on heina.
Vt. ka lammaskarsina, siğgaakarsina, sikakarsina
Vt. ka kastra, kormuška