[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kanta K-Ahl. P M Kõ Lu Li Ra I kantõ Lu Li J kant Li Ra J-Tsv., g kannaa M Kõ Lu J
1. kand (jalal, sukal, jalatsil); tagumine osa; järelejäänud osa, konts | vn пятка (ноги, чулка, обуви); задняя часть; остаток чего-либо
M tämä kannaa lõhkõᴢ ta lõi (jala)kanna katki
J kaa mi uhka, nii kantojõ pääll i pööriʙ vaat kui uhke, nii kandade peal keerutabki
Kõ teen sukalõõ kannaa koon (teen) sukale kanna
P johzõʙ, jalgaa kannat pakaroisyõ tapaavaᴅ jookseb (nii), (et) jalakannad puutuvad tuharaisse
Lu sukaa kanta ~ M suk̆kaa kanta sukakand
Lu noskaa kanta sokikand
Lu saappugaa kanta saapakand
Lu välissä nät ku katkõ vikahtõ kannõssaa vahel, näe, läks vikat kannani katki
Lu vikahtõõ kanta vikatikand
Lu tširvee kanta kirvekand
Lu kuza soo lopuʙ i algõʙ kõva maa, sitä kutsutaa soo kanta kus soo lõpeb ja algab kõva maa, seda kutsutakse sookannaks
J nõizõtt maat pesemä, siiz loovvaa kannõll vähäize hiuttõgõ (kui) hakkate põrandat pesema, siis nühkige natuke luuakontsuga
J tšüünteliä kant ~ kant tšüünteliä (põletatud) küünlajupp
Li see õli leemine, leemine villa, esimein villa, a see tõinõ vill õli jo leemine kantõ see oli tallevill, esimene vill, aga see teine vill oli juba tallevilla järelvill
Lu kanta tali, seneekaa nõsõtaa seili ülleel tagumine tali, sellega tõstetakse puri üles
2. (seene) jalg, kand, vars | vn ножка (гриба)
M siined õllaᴢ mokomaᴅ, näiltä ku lõikkaat kannaa vällä, siis tuõp piimä piimikud on niisugused, (et) kui lõikad neilt jala ära, siis tuleb piim (välja)
■
M tuulõõ lennolõõ tehäs viis kantaa tohossa, rutisõllas tuulõõ lentoa, laskõas tuulõõsõõ ohatisele tehakse tohust viisnurk, surutakse (sellega) ohatist, lastakse tuulde
Lu nüd jo meni kõiɢ taivaz umpi kantaa nüüd läks juba kogu taevas lauspilve.
Vt. ka aŋkkuri-kanta, leivää-kanta, maštikanta, saappuga-kanta, sookanta, tšerikanta, tšäpükanta