[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kannõõ Kett. Set. M (P J) kannee K-Ahl. kannõ Lu J-Must. kantõmõ M Kõ Li kantõm Ra J-Tsv., g kantõmõõ Kett. M Kõ Lu kantemee K-Ahl. kannõõ [sic!] Set.
1. (kande)kett v. pael (kaelas kantaval ristil, helmestel); | vn цепочка (креста), шнур (бус)
Lu kantõmõõkaa rissi (kande)ketiga rist
M pir̆ruu paskaa ripusattii kaglaa ris̆sii kantõmõõsõõ juudasitta riputati kaela ristiketi (~ ristipaela) külge
J elmiit lütšitä kantõmõsõõ helmeid lükitakse (kande)paelale
P elmee kantõmõᴅ helmekee (helmepaelad)
2. pide, kanne, sang | vn связка, приузд; привязь; лямка, ручка
Kõ pannaz riuku i riuguu õttsaz on ripusõttu tšätšüᴅ i sis siin õttsaz on kantõmõ pannakse (= kinnitatakse) ritv (lakke) ja ridva otsa on riputatud kätki ja siis siin (ridva) otsas on (kätki) pide
J peremeta koka kantõmõd on jevizeᴅ põhjaõnge konksu(de) pidemed on jõhvist
M kantõmõz õli primozla varrõlla pideme(rihma)ga oli koot varre küljes
Li vakal on kantõmõ korvil on sang
Li vakaa kantõmõ korvi sang
3. K-Ahl. võtmerõngas | vn связка-кольцо (для ключей).
Vt. ka kantama, kantomõ