Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside • |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
kaŋki L M Lu J-Tsv. (P Kõ) kaŋgi P M, g kaŋgõõ M Lu J kaŋgii P M
1. kaigas, malk, vemmal | vn дубина, палка, кол
Lu kaŋki on puussa; ku lüüvvää keppi mahhaa, se on vad́d́a, a ku se vad́d́a ležib maaᴢ, siz jutõllaa: se oŋ kaŋki kaigas on puust; kui lüüakse kepp maasse, see on vai, aga kui see vai lamab maas, siis öeldakse: see on kaigas
Kõ siis siin annõttii tšem mizel sai, kaŋgil, tšen antõ tšivel siis siin andsid, kes millega sai, (kes lõi) kaikaga, kes andis (= viskas) kiviga
L enne tapõltii kaŋkiõõkaa ennemalt tapeldi kaigastega
2. kang | vn рычаг
Lu tšivi piεb nõssaa kaŋgiikaa kivi peab tõstma kangiga
kaŋkõa M kaŋkia Lu kaŋkaa Ra kaŋka J-Tsv., g kaŋkõa: kaŋkaa J
1. kange, kangestunud | vn окостенелый, окоченевший
M tämä eb või painuttaa, täl on kaŋkõa seltšä ta ei saa (ei või) kummardada, tal on selg kange
M töö teep tšäet kaŋkõassi töö võtab (teeb) käed kangeks
J nii on tšülm, jot sõrmõd menti kaŋkaassi on nii külm, et sõrmed jäid kangeks
Lu nii oŋ kõvassi umalaᴢ, ep saa pajattaa, tšeeli on kaŋkia on nii kõvasti purjus, (et) ei saa kõnelda, keel on kange
J pokkoińikk jo om mennü kaŋkassi surnu on juba kangestunud
2. M tihe, paks (toidu kohta) | vn густой (о пище)
■
J vad́d́aa tšeelt kutsuta kaŋkassi tšeelessi vadja keelt peetakse kangeks (= tugeva, pingsa hääldusega) keeleks
J kaŋka (kõva) pääka opõin kange (kõva) peaga (= tugeva kaelaga) hobune
J kaŋka kagl kenus kael (hobusel)
kantõ Vt. kanta
kanõ, kanõᴅ Vt. kase¹
paŋkõ Kett. K U L P M Kõ S Po I paŋki M Lu Li pangõ M-Set. pangkõ ~ pangkõi K-Ahl., g paŋgõõ K M S Po Lu Li I paŋgyõ L P (puu)pang, -ämber | vn (деревянное) ведро
K tulõvat pojoᴅ, paŋgõd veekaa tšäezä tulevad poisid, panged veega käes
Po paŋgõõ lahsi kaivoo laskis pange kaevu
P panõ solkki paŋkõõsõõ pane solk pange
M paŋkõ on pantu alassui, põhja päälee pang on pandud kummuli, põhi ülespoole
I paŋgõt kõrõntaa päälee pantii panged pandi kaelkookude otsa
P katkõõb varo paŋgõlta pangel katkeb vits
M paŋgõll on saŋka pangel on sang
P kõikõõ pienepi paŋkõ on ühesaa kruškaa kõige väiksem pang on üheksa toopi
P õssaass puol paŋkõa viinaa ostetakse pool pange viina
I paŋkõloissa milla tšäs̆siä vaivataʙ pangedest (= pangede kandmisest) valutavad mul käed
I jalkoloilla annõtti paŋkõjõõ müü i vesi valaujõ maalõ (pulmakomme:) anti (= löödi) jalgadega vastu pangesid ja vesi valgus maha
Po nävä lüvväs paŋkõja mǜö, kumpa tšiireep valgõʙ, se lìep päälikko (pulmakomme:) nad löövad (jalaga) vastu pangesid, kes kiiremini (pange) ümber lööb, see saab (pulma)vanemaks
M paganaa paŋkõõ pannass kõik jätüzeᴅ solgipange pannakse kõik jäägid
M meni meeli pääss vällää, pää niku paŋɢ mõistus läks peast välja, pea nagu pang.
Vt. ka puupaŋkõ, tõrvapaŋkõ
Vt. ka paŋki, paŋko