[VOT] Vatjan kielen sanakirja

kala Kett. K R-Eur. R-Reg. L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr (V vdjI Ko) Кала Tum. Ка́ла Pal₂ K-reg₂ Ii-reg₁ kalla ~ kaala Kr, g kalaa Kett. K P Lu Li Ra J kal̆laa M Kõ vdjI I kala J
1. kala | vn рыба; S kal̆laa söötii suurõs pühäᴢ kala söödi suure paastu ajal; M kase on kori, kazella kalamehet püüvvettii kal̆laa see on ruhi, sellega püüdsid kalamehed kala; M üvä püütü kal̆laa õli tänännä täna oli hea kalasaak (kalapüük); M tuli kalanikka tšül̆lää, meemmä õssamaa kal̆loita kalakaupmees tuli külasse, läh(e)me kalu ostma; Ra kala on rookõᴢ, a liha on luukõᴢ kala on luine, aga liha on kondine; Lu kakkotuuli veep kalaa kattilassa poiᴢ kk. kagutuul viib kala katlast ära; Lu kala algap pillaussa päässä vs. kala hakkab riknema peast; R eb lepu [= lõpu] meri kaloss süvä auta ahvakkais [= ahvakkoiss] (Reg. 40) rl. ei lõpe merest kalad, sügavast haua(koha)st ahvenad; M jõka kalall on õma tuŋkoaika igal kala(liigi)l on oma kudemisaeg; J tuõp kalaa kuto-aikõ, siz on kalat kõikõllaizõᴅ rl. (kui) tuleb kala(de) kudemisaeg, siis on kalu kõiksuguseid; Li kala pellaaʙ kala mängib; M kala kuttõõʙ ~ Lu kala kuttiiʙ ~ J kala kutõõb (Must. 172) kala koeb
Lu omaz rannas püvvettii suurta kallaa oma(s) rannas püüti suuri kalu
M kutuhaili on laiha kala kudemisaegne räim on lahja kala
M sütšüzül ovad razvakkaat kalaᴅ sügisel on rammusad (rasvased) kalad
J miä ison toorõtta i soolõssa kallaa mul on isu toore ja soolase (= soolatud) kala järele
Lu elävä kala elus-kala
M kaptšo·nnyi kala suitsukala
J soolõttu kala soolatud kala
Li maukuukaa kala isakala, niisakala
Li marjaakaa kala emakala, marjakala
J isä kalal on totku isakalal on niisk
P meri kala merekala
J marjõ kala emakala, marjaga kala
J soomus kala soomustega kala
J muta kala mudakala
J kalaa rakko ~ M kal̆laa rakko kala ujupõis
K kalaa marja ~ M kal̆laa marja kala mari
M kal̆laa mahso kala niisk
Lu kalaa žaabraᴅ kala lõpused
Lu kalaa siivõᴅ ~ M kal̆laa siiveᴅ kala uimed
Ra J kalaa roo ~ M kal̆laa roo ~ J kalaa rooto kala luu; kala rood
M kal̆laa seltšäroo kala seljaluu e. rood
M kal̆laa õimõᴅ, näitä on paĺĺo, hoikukkõizõd niku niitiᴅ kala luud, neid on palju, peenikesed nagu niidid
Lu rauta korissa ajõtaa kalaa razvaa raudkiisast aetakse kalarasva
Lu kalaa kutu kalakudu
Lu kalaa mutukõᴢ ~ peen kalaa poika kalamaim
Lu kalaa raassõli kalade ülesostja
J kala pullu ~ Lu J kala rakko kala põis, (kala) ujupõis
Lu kala äntä ~ J kala änt kala saba
J kala soomuss kurasõõkaa revitää i torkaakaa kala soomuseid (-soomust) kraabitakse (rebitakse) noaga ja riiviga
Lu kala siiveᴅ kala uimed
J kala rooto kala luu
Lu kala mukkura ~ kala marja ~ J kala marjõ kala mari
J siä õõd vohm, niku kala pää sa oled loll, nagu kala pea (on sul otsas)
Lu kala razva ~ J kala razvõ kalamaksaõli
Lu kala poigaᴅ kalapojad, -maimud
M meil eb õõ kala men̆nua meil (sisemaal) ei tegelda kalapüügiga
M kala kuttõõʙ, sis täm tuõʙ suurõõkaa artteliikaa; sitä aikaa kuttsuas kala tuŋku (kui) kala koeb, siis ta tuleb suures parves; seda aega kutsutakse kala(de) kudemisaeg
J kala püüös tšävve kalapüügil käia
J med́d́e poolõ rahvõz oŋ kala püütšill meie kandi rahvas on kalapüügil
P on kala võrkod ripusõttu kalanikkoil kuivamaa kalavõrgud on kalureil kuivama riputatud
Lu kala püütäjä kalapüüdja, kalastaja, kalur
Kõ bõ kala voos (Len. 214) ei ole kala-aasta
J tehtii kala piirgaa tehti kalapirukat
J keitettii kala suppia keedeti kalasuppi
2. fig kala (peigmehe v. venna hellitusnimi rahvalauludes) | vn рыба (ласкательное название жениха или брата в народных песнях)
K tšülve, tšülve, velvüeni, kasivu, üvä kalani (Al. 45) rl vihtle, vihtle, mu vennake, pese ennast, mu hea kala
K ühsi meni velvüeeni, kahe tuõp üvä kalani (Salm₁ 772) rl üksi läks mu vennake, kahekesi tuleb mu hea kala (= vend)
J kavassu kala üväni rl jäi kauaks mu hea kala (= peig)
R kauka on tullut kalani (Reg. 15) rl kaugelt on tulnud mu kala (= peig)
R püüti veljeltä isäni, kasvattajaa kalaltani, jätti peenenä peräle (Eur. 36) rl võttis (püüdis) vennalt (mu) isa, kasvataja mu kalalt, jättis (ta) väikesena järele
R emüd seizob uhzualla, tširja tšiatikko tšäezä, kala kaasat kainalosa (Reg. 23) rl emake seisab künnisel (ukse all), tikitud särk käes, peiupüksid kaenlas
■
Li hoono kala, i vee päällä lentääʙ kiil, ka vee kohal (peal) lendab.
Vt. ka bokšukala, emäkala, hailikala, isäkala, kaarnkala, karassikala, kuhakala, kulta-kala, kurvikala, kutukala, lahnakala, liŋka-kala, lõhikala, maõkala, merikala, minoga-kala, mukkurakala, niiskakala, noottakala, opokala, pokša-kala, pühäkala, ŕaapuškakala, razvakala, rautkala, silmukala, särtšikala, treska-kala, tuŋkukala, valaskala, võrkkokala
Vt. ka kalo, kaluᴅ