[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kaaõ Vt. kaõ¹

kalõ J-Tsv. kale Ra, g kalõõ: kalõ J
1. räme, kare (hääle kohta) | vn грубый, резкий (о голосе)
J kuuntõõ han, kui kalõ ääneka pajatõʙ kuula ometi, kui rämeda häälega kõneleb
J kalõll äänell idgõʙ nutab rämeda häälega
2. kare | vn жёсткий
Ra kale roho kare rohi.
Vt. ka kalhia, kalkõa, kalpõa, karmõa, karskõa, karõa

kanõ, kanõᴅ Vt. kase¹

kasõ¹ vdjL L P M Lu J-Tsv. kase K-Ahl. (Ku) kassõ Lu Li Ra J kasõɢ Set. vdjI I kasõh vdjI, g kassõõ M Lu J I kassyõ L kassõ J
1. kaste (looduses) | vn роса
P maaz õli kasõ kaste oli maas
Lu päivä ku nõisi, kasõ kuivi kui päike tõusis, kaste kuivas
M laa kasõ lööp kane kossiaᴅ, sis tuõp pehmiäp einä las kaste niisutab neid heinakaari, siis tuleb pehmem hein
J oomnikko kassõt tšiire kuivassa hommikukasted kuivavad kiiresti
M tällee hot sülli silmiisee, ain leeb jumalaa kasõ temale kas või sülga näkku (silmisse), ikka on (nagu) jumala kaste (= ikka ei mõju)
2. kaste, soust; munaroog | vn подливка, соус; яичница
M sis tehtii mokoma kasõ, sinne pantii smetanaa, võita, rikottii muna siis tehti niisugune kaste, sinna pandi hapukoort, võid, löödi muna (peale) katki
M kassõõ sis kasõttii ĺepoškod́d́eekaa kastmesse siis kasteti karaskeid
J süüka kasõtt, jõka päiv tätä lavvõlõ evät paa sööge munarooga, iga päev seda lauale ei panda.
Vt. ka võikasõ

kasõ² Vt. kase¹

katõ Kett. P M-Set. Lu Li Ra J (Kõ-Len.) kate K-Ahl. J-Must. katõh I, g kattõõ M Lu Li Ra J kattyõ P
1. kate | vn покров, покрывало
Lu matut pannaa nootaa päälle kattõõssi matid pannakse nooda peale katteks
Ra võta šuuba kattõõssi võta kasukas katteks
J ku vähä katõtt, ni võta d́erug lizässi kui (on) vähe katet, siis võta kaltsuvaip lisaks
J üφs tõmpas kattõõ päält vällä üks tõmbas katte pealt ära
2. tekk, kattevaip | vn одеяло, покрывало
K tämä makasi katteeza (Ahl. 117) ta magas teki all (tekis)
Li õpõzõll panti kattõõt, ku menti merel. õli siäl tšülmä, siz vizgõtti õpõzõl se katõ seltšä hobus(t)ele pandi tekid (selja katteks), kui mindi merele. Oli seal külm, siis visati hobusele see tekk (selja) peale
Lu õpõzõõ katõ ~ J opõizõõ katõ ~ I opõzõõ katõh hobusetekk

M silmää katõ silmalaug.
Vt. ka õpõzõõ-katõ
Vt. ka katõsõpa

kaõ¹ Lu Li Ra J-Must. J-Tsv. kaaõ Lu, g kaõõ Lu J kaõ J kattõõ J-Must. kae | vn бельмо
Lu ku silmä pillauʙ, silmää kazvoʙ kaõ kui silm saab vigastada, (siis) kasvab silma(le) kae
Lu kaaõ kazvi, silmiijee kazvivaᴅ kaaõᴅ, vanalt on kehno praavittaa kaaõtta kae kasvas, silmadele (silmadesse) kasvasid kaed, vanalt on halb kaed ravida
J tämä on kõikkina slepoi, kaõd mõlõpiis silmiiᴢ ta on täiesti pime, kae on mõlemas silmas

kaõ² J-Tsv., g kaõõ (odra)okas | vn ость (ячменя)
tšagolõõ meni kaõ kurkkuu (ku tšako hülkääb laulomõss) käole läks odraokas kurku (kui kägu lakkab kukkumast)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur