[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kadgata L M Lu (P Po Ra J-Tsv. Ku) kadgataɢ I kad-gõta ~ kad-gõtõ Lu Li kad-gõt J-Tsv., pr katkaan L M Lu Li Ra J, imperf katkazin P M Lu Ku katkõzin Lu Li J
1. katki teha v. murda v. kiskuda v. rebida | vn ломать, сломать, раз-; разрывать, разорвать
Lu miä katkõzin lüttee ma tegin löe katki
P katkazivad dyyšlaa, miä tulõn kotuosyõ (hobused) tegid (adra) tiisli katki, ma tulen koju
Ku vajot́śin nii kovassᴀ, kai ett ittseltäkkɪ hampaa katkazin vajutasin nii kõvasti, et endalgi murdsin hamba (katki)
Lu täm katkaz jalgaa ta murdis jala
M jürizi tulla maalõõ, milta päätä ep kadgannu kukkus mürinal maha (mürises maha tulla), minul(t) kaela (pead) ei murdnud
L opõn nii võimakaz on, etti rihmat katkaaʙ hobune on nii tugev, et kisub köied katki
M tämä on en̆nee kadgannu ta on enese (ära) katkestanud
2. (ära) murda, katkuda; ära tõmmata | vn отламывать, отломать; срывать, сорвать; отрывать, оторвать
M katkaa millõõ ühs kukka murra mulle üks lill
Lu miä pehgoss katkaan vitsaa, siz jääp tüŋke ma murran põõsast vitsa, siis jääb tüügas (järele)
Lu miä leivässä katkõzin suurõõ palaa ma murdsin leiva küljest suure tüki (~ pala)
L eb mitäid ep kadgattu maassa, ebi mitäit pantu mahaa (taevaminemispühal) ei katkutud midagi maast, ei pandud midagi maha
Lu katkaa puu lehtoi katku puulehti
M susi kaipaab: minult äntä kadgattii hunt kaebab: mul tõmmati saba ära.
Vt. ka kadgõttaa