[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hooku Li J-Tsv. (M), g hooguu J
1. hingus, hingeõhk, -aur; (tuule)hoog, puhang | vn дыхание, пар, идущий изо рта; порыв (ветра)
J hooku tuõp suuss hingeõhk tuleb suust
J hooku tšäüb läpi seiniiss (vanoiz oonõiᴢ) (tuule)hoog käib seintest läbi (vanades hoonetes)
J tuulõõ hooku tšäüb läbi tuulehoog käib läbi
2. õhk, gaas | vn воздух, дух
M sis tehäᴢ naaskõlika seltšääsee aukko, laskõas sitä hookua vällää siis tehakse (lehmale puhituse korral) naaskliga auk selga, lastakse seda õhku (gaasi) välja
J hooku tuli poolikoss väĺĺä gaas tuli (õlle)vaadist välja
3. jõud | vn сила
J ep tappa hookua tüüt tehä ei jätku jõudu tööd teha
J hooku tuõp rakkoiss süämee jõud tuleb (keha)rakkudest südamesse

jõutu ~ joutu J-Tsv., g jõvvuu ~ jovvuu J jõutuu [sic!] J-Tsv. jõud; edenemine, (edasi)minek | vn сила; успех
J jõkivesi jõvvussi rl jõevesi jõuks
J tere jõutua! – jõutua tarviᴢ (Tsv.) tere jõudu! – Jõudu tarvis!
J väsüzimm müü, štooĺi, ku tüüll ebõõ joutua kas me väsisime ära, et töö ei edene (tööl ei ole minekut)?
■
J jõutua saama (Tsv.) varandust koguma

ramo K-Ahl. P M J (I) rammo P M Ра́мо Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁, g ramoo J ramuo P
1. ramm, tugevus, jõud | vn сила, мощь, прочность
J oŋ han noorõll mehell ramoa tüüt tehä on alles noorel mehel rammu tööd teha!
M tällee piäp kopittaa ram̆moa, etti kazvaizivad luud i lihaᴅ ta peab koguma rammu, et kasvaksid luud ja liha(sed)
M mõnikaᴢ suv̆vaaʙ jättää ampalikkoa. siz ain juõltii, etti jätäᴅ õm̆maa ram̆moo mõni armastab jätta (järele) näritud (leiva)tükki. Siis öeldi alati, et jätad oma jõu
J tšiissõõb õmaa ramokaa (ta) kiitleb oma jõuga
P panõmma rinnat kokuosyõ, nõizõmma ramua pruovamaa paneme rinnad kokku, hakkame rammu katsuma
I no davaiže tšiusaamaa ram̆moa, kummall on enäpiɢ noh, hakkame rammu katsuma, kummal on rohkem
J võta va ramoa, tüüt veel paĺĺo eeᴢ kogu aga jõudu, tööd on veel palju ees
2. Pal. töö, vaev, raskus | vn труд, тяжесть

valta K P M V Lu Ra J (Kett. R-Eur. Ja-Len.) valt J-Tsv. Ва́лда ~ Ва́льда Pal₁, g vallaa R M Lu Ra J
1. vald (sageli mõisast ja selle juurde kuuluvatest küladest koosnev administratiivne piirkond) | vn волость (административный участок, в состав которого обычно входила мыза и принадлежащие ей деревни)
K vallall õlivad üheᴅ saappugaᴅ kauniiᴅ, mõiza herra õli õssannu vallalõõsõõ vallal olid ühed saapad, punased, mõisahärra oli ostnud vallale
J paĺĺoko eläiit on ted́d́e vallõᴢ kas teie vallas on palju inimesi (elanikke)?
P tšülä väitäp tšüüneliisee, valta vettä valkamaa rl küla veab pisaraisse, vald (silma)vett valama
R tervehütit tüttäreä, vallaa naisia vanoja (Eur. 37) rl tervitasid tütarlapsi (tütreid), valla vanu naisi
J elä lüü tšülää kujalla, eläko vallaa vainiolla rl ära löö küla tänaval ega valla vainul
M kane tšüläd õltii veĺikaa tšül̆lää valtaa need külad olid Velikkä küla vallas
M mativõõ õli itšäpäivää valtaa Mati küla oli Itšäpäivä vallas
2. valdus, (kellelegi kuuluv) ala | vn владение
Lu kõhtsõl õli kunikaa valta i herrvalta Koskisel oli kroonuvaldus ja mõisnikuvaldus
P χerraa vallaza enäp kõikkia täm tiep tüötä (meie) mõisnikuvalduses teeb tema kõige rohkem tööd
J maama õli χerraa vallass ema oli pärit (Jõgõperä) mõisniku valdusest
J kunikaa valta kroonuvaldus (Jõgõperä küla see osa, mis kuulus kroonule)
3. võim, voli, meelevald | vn власть
Ja tulimma kittai lidnaa, eŋglanni valla alla lidna gonkong (Len. 239) tulime Hiina linna, Inglise võimu all (olevasse) linna Hongkong
K maoo vallaz on on mao meelevallas
K elkoo vallaza õites, õisi täis (õite vallas)
4. Pal₁ jõud, jaks, tugevus | vn мочь.
Vt. ka esivalta, herravalta, kunikaavalta

voimu Lu, g voimu Lu jõud, võim | vn сила, мощь
on kõlmõt suurta voimua – vesi, tuli i tuuli on kolm suurt jõudu – vesi, tuli ja tuul.
Vt. ka võima

võima K-Ahl. Lu-Must. J-Must. voima L P M Kõ Po Lu Li Ra J I voimᴀ Ku voim J (Kett.), g võimaa Lu voimaa P Lu J jõud, võim, vägi | vn сила, мощь
M kõikk tšüläd ümperikkua põlõvaᴅ; vaatamma, kõikk ühs tul̆lõõ voima (Mäg. 37) kõik külad ümberringi põlevad; vaatame, kõik üks tule jõud
Lu noorõl väel on voimaa rohkaapi ku vanal noorel rahval on jõudu rohkem kui vanal
Lu miä ev või tehä, ep tappa voimaa ma ei suuda teha, ei jätku jõudu
Lu se ebõõ minnuu voimaa müü, raŋkka tüü see pole mulle jõudumööda, raske töö
L voimad väheᴅ jõudu on vähe
L taivaa voimalla tuo millõ terveüttä (loitsust:) taeva väega too mulle tervist
K tämä b õle Jumalaa võima, .., tämä pakanaa võima on (Ahl. 114) see pole jumala vägi, .., see on kuradi vägi
J voimaka võtõtti varkalt rahat takaᴢ jõuga võeti vargalt raha tagasi
J tšene voim, sene voli kelle võim, selle voli
Lu tütöd õltii leekul, poigõd annõttii leekul voimaa tüdrukud olid kiigel, poisid andsid kiigele hoogu
Li millä voimalla teit senee oonõõ mis jõuga (vahenditega) sa selle maja ehitasid (tegid)
Lu ku lehmä praaviuʙ, varmisuʙ, võtab voimaa, takku tokub izzee poiᴢ kui lehm kosub, kogub jõudu, saab tugevamaks, siis vana karv kukub ise ära
Lu tämä kazvi, kuza õltii voimõt sargõᴅ, kuhõõ õli pantu üvässi valloa see (vili) kasvas (seal), kus olid rammusad põllutükid, kuhu oli hästi sõnnikut pandud
M nõisi ööllä paha voima tšäümää kot̆too öösel hakkas paha vaim kodus käima
M lahsi ittši koko voimassa laps karjus (nuttis) kõigest jõust
■
M tširjotab ühtä voimaa kirjutab ühtelugu (ühtejärge)
M rooppa tehtii kõikk või voimaza puder tehti nii, et selles oli palju võid.
Vt. ka kormunavoima
Vt. ka voimu

vätševüᴢ J-Tsv., g vätševühsee: vätševüsee J jõud, tugevus | vn сила, мощь