[VOT] Vadja keele sõnaraamat

apaja Ränk K-Ahl. P M Lu Li Ra (Kett.) apajõ Lu J-Tsv., g apajaa M Lu apaja J
1. abajas (madal märg koht; mudane, umbekasvanud jõgi, oja või kraav); lomp | vn пойма; заводь; лужа
M apaja on mokoma voᴅ märtšä paikka, etti täm vähäkõõzi kuivõõʙ. i suvõl kõõz on žaaru ni, siäl on toorõ paikka, a tšev̆vääl i sütšüzül ain seizob vesi abajas on vaat niisugune märg paik, et see pikkamisi kuivab. Ka suvel, kui on kuumus, on seal niiske paik, aga kevadel ja sügisel seisab (seal) alati vesi
Lu jõki, kumpõ vajotab i vähä vett on tämäᴢ, jutõllaa apajõ jõge, mis alaneb ja vähe vett on selles, kutsutakse abajaks
P apaja meni umpõõsõõ abajas läks (= kasvas) umbe
Li kassinn on apaja, paĺĺo konnõi on siin on lomp, palju konni on
2. K J-Tsv. abajas, väike merelaht | vn небольшой морской залив, бухта
3. kalapüügikoht, loomusekoht (meremadalal) | vn мелководное рыболовное место (вокруг отмели)
Lu ümpäri lootoa on apaja madaliku ümber on kalapüügikoht
Lu apajas püüvvetä nootaakaa loomusekohas püütakse noodaga
Lu apajat puhasattii mereᴢ kalapüügikohad puhastati meres.
Vt. ka noottaapaja, umpiapaja

jega Kr jõgi | vn река.
Vt. ka jõtši

jõtši Set. K P M V J-Must. I (Kett. R Kõ Ja-Len. vdjI) jetši K U M Ja Po jotši [sic!] Ja-Len. jõki Set. S V Lu Li Ra J joki Ku (K-Sj.) gäkki ~ jeeki Kr Ѣчи Tum. Pal₁ Ѣ́чи K-reg₂ Iоци ~ Iо́ки Pal₁, g jõgõõ R P M Lu Li J I jõğgõõ Kett. M vdjI jõgõ Ja-Len.
1. jõgi | vn река
Lu õja virtaab jõkkõõ oja voolab jõkke
Lu suur vesi jõkiloiᴢ, jää meeb alaᴢ suurvesi (on) jõgedes, jää läheb alla
Lu jõgõs tšävvää ujumaᴢ jões käiakse ujumas
J jõki teep põlvõõ jõgi teeb kääru
Lu jõkkaa müü menimme merreesee jõgesid mööda läksime merele
Lu perevoššikka veeb vättšia venneekaa üli jõgõõ ülevedaja viib rahvast paadiga üle jõe
J tšeerolin jõki looklev jõgi
Li vajova jõki, siis pannaa tõkkõõᴅ vajuv(a põhjaga) jõgi, siis pannakse purre
P laukaa jõtši Lauga jõgi
Lu tõrva jõki Tõrvajõgi (Luuditsa külas)
Lu luutsaa jõki Luuditsa jõgi
J liivtšülää jõgõz on lintu fut́ku Liivtšülä jões on lind vesivutt
Lu mussajõki iĺi kõhtsa jõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi ehk Koskise jõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu naroova jõki Narva jõgi
K mehed toovad meressä vettä, naized narvaasuu jõgõssa, tüttäret jugaa jõgõssa (Salm. 773) rl. mehed toovad merest vett, naised Narva [?] jõest, tütred Joa [?] jõest
Lu jõggõõ rannaᴢ isutaa jõe kaldal istutakse
Lu jõgõõ suuᴢ püüvvetää suurt kallaa jõe suudmes püütakse suuri kalu
J tševäell jõgõõ virt on suurõp ku tšezäll kevadel on jõevool suurem kui suvel
I eelmuinaa õli jõgõza jõgõõ emä muiste oli jões jõehaldjas (jõeema)
2. K-Ahl. J-Tsv. oja | vn ручей.
Vt. ka jega

sammõlõjõki Li (mudane, sogane, soostunud jõgi | vn мутная, илистая, заросшая тиной река)
Li sirkaaz jõgõz neitä bomboit eb i õõ, sammõlõjõgõz neitä on rohkaaʙ selges jões (= jõevees) neid ujureid ei olegi, soostunud jões on neid rohkem