[VOT] Vadja keele sõnaraamat

jäättüä M Kõ Lu J (Kett. P Ja-Len. Li Ra) jεättüä (L) jäättüäɢ I jäätt́śüä Ku, pr jäätüʙ M Lu J jäättüüʙ Kett., imperf jäättü M Ra J
1. jäätuda, jäässe minna, jääga kattuda, (ära, kinni) külmuda | vn леденеть, заледенеть, покрываться, покрыться льдом; замерзать, замёрзнуть, примерзать, примёрзнуть
Lu laukaa jõgõz on lekama, kõnsa eb jäätü Lauga jões on lahvandus, kunagi ei jäätu
Ra kahul maa jäättü kahune maa jäätus (külmus)
J meil viŋgõss panna kõrvaa jäättünütt poolõkõss vingu(mürgistuse) puhul pannakse meil kõrva külmunud pohlamarju
J inemin levvettii tee äärez jäättünüd lumõᴢ inimene leiti külmunult tee ääres(t) lumes(t)
Lu jäättüziväd mõlõpat šokaᴅ külm võttis mõlemad põsed ära
Kõ jäätü, jäätü, suõ äntä. vot äntä i jäättü jäh̆heesee tšiin (muinasjutust:) külmu, külmu (kinni), hundi händ! Vaat, händ külmuski jäässe kinni
2. külmetada; külma saada, ennast ära külmetada | vn простывать, простыть, мёрзнуть, простужаться, простудиться
L kuoli enne, jätti minuu tšülmεä kujaa pεälie jεättümεä rl (itkust:) suri ema, jättis mu külmale tänavale külmetama
M elä mee alassi kujalõõ, võid jäättüä ära mine alasti välja, võid enese ära külmetada
M inehmiin tšöhip kõõz jäätüʙ inimene köhib, kui saab külma
M siε õlõt kõv̆vii jäättünnü sa oled enese kõvasti ära külmetanud