[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 56 artiklit

ahassua J-Tsv., pr ahasun J, imperf ahassuzin J kitsaks jääda; kokku minna v. tõmbuda | vn суживаться, сузиться; садиться, сесть
lõŋk tšiutto kassu de kõikkina ahassu (villane) kampsun sai märjaks ja läks päris kokku

ahissaa M Kõ Po Lu Li (Kett. Ra) ahissa J-Tsv. ahissaaɢ I, pr ahisan M ahisõn Li J, imperf ahisin M J
1. ahistada, pigistada, (kokku, sisse, vahele jne.) suruda | vn стискивать, стиснуть
Li tuska ahisõʙ minu süätä mure ahistab minu südant
Lu semerittsaa enne paĺĺo lahsii kooli, ahissi kurkkua leetritesse suri varem palju lapsi, (see) ahistas kurku
M puu ahisaʙ, eb mee saha läpi puu kiilub kinni, saag ei lähe läbi
M täm ahissi sõrmõõ uhzõõ väl̆lii ta jättis (oma) sõrme ukse vahele
Li tuli-akkaa ahisõttii päre, siis sütettii põlõmaa pilakusse suruti peerg, siis süüdati põlema
2. kinni jääda, kinni pigistatud saada | vn задерживаться, задержаться
Li kase bõõ üvä saha, tämä ahisõʙ see pole hea saag, ta jääb kinni
I lehmä ep saa kannõtaɢ, vesi tšiinisseeʙ; vesi ahissi lehm ei saa poegida, (loote)vesi ei tule ära; vesi jäi kinni
3. impers hinge matta | vn душить
M mitäleeʙ tätä kõv̆vii ahisaʙ, ep saa entšiä, paaʙ heŋkiä tšiin millegipärast matab tal kõvasti hinge, ei saa hingata, paneb hinge kinni
I minnua ku ahisaʙ, en jaksag i tullaɢ küll mul matab hinge, ma ei suuda (edasi) tullagi
4. vägivaldselt kuhugi paigutada, midagi tegema sundida | vn засаживать, засадить (насильно), принуждать, принудить
Lu se inimine ahi-sattii türmää see inimene pandi vangi
Lu tämä ahisattii ńańkassi ta pandi lapsehoidjaks
5. J-Tsv. ahendada, kitsamaks teha | vn суживать, сузить

ahissua M (Li), pr ahisun M, imperf ahissuzin M Li pigistada v. litsuda saada; kinni jääda | vn защемляться, защемиться, оказываться, оказаться защемленным; задерживаться, задержаться
M ai, tšut́ ko en ahissunnu uhzõõ väl̆lii ai, peaaegu oleks mind pigistatud ukse vahele
M laz minnua vällää, too miä ahisun lase mind välja, muidu ma saan pigistada
Li saha ahissu puu vällii saag jäi puusse kinni

bläntšähtüä (Lu), pr bläntšähtüüʙ: bläntšähtüʙ Lu, imperf bläntšähtüzi nätskeks, tihkeks, kerkimata jääda (taina kohta) | vn остаться плохо пропечённым, диал. клёклым
a ku on märänü iiva, sis bläntšähtüʙ aga kui on vilets pärm, siis (tainas) ei kerki

eloosõõ M J el̆loosõõ M eloosõ K elosõõ J elosõ J-Tsv. ellu (jääda, ärgata) | vn (остаться) в живых, (пробудиться) к жизни
J perält ruikoo kõig lahzõt koolti, va ühs jäi elosõ peale rõugeid (= rõugete põdemise järel) surid kõik lapsed, vaid üks jäi ellu
K nõisi tüttärikko eloosõ ärkas tütarlaps ellu.
Vt. ka eluu

gorbissua Li J-Tsv. (Kett.) gorbissuaɢ I, pr gorbisun J, imperf gorbisssuzin J küüru vajuda v. jääda; küüru tõmbuda, küürutada | vn горбиться, сгорбиться; сутулиться, ссутулиться
Li tämä on gorbissunnu kõvassi ta on kõvasti küüru vajunud
J jo vanassi meen, gorbisun jään juba vanaks, vajun küüru
I vana inehmine tuli gorbaa, gorbissujõ vana inimene jäi küüru

gorbiussa: gorbiuss J-Tsv., pr gorbiun J, imperf gorbiuzin J küüru jääda | vn горбиться, сгорбиться
äd́d́ jo sai vanassi, kõikkinaa gorbiuᴢ äi jäi juba vanaks, jäi päris küüru

hoikkõnõssa: hoikkõnõss J-Tsv., pr hoikkõnõn J, imperf hoikkõnin J peenikeseks muutuda v. jääda, peeneneda | vn утончаться, утончиться; ссыхаться, ссохнуться
tuberkuĺoozõss tšäsi kõikkina hoikkõni tuberkuloosist jäi käsi sootuks peenikeseks

joopua Kett. J-Tsv. joopuaɢ (vdjI), pr joopuun: joopun J joopuu vdjI, imperf joopuzin J joopujõõ vdjI purju jääda | vn пьянеть, опьянеть, хмелеть, охмелеть, за-

juuttua M, pr juutun M, imperf juuttuzin kinni v. umbe v. vait jääda | vn застревать, застрять, заклиниваться, заклиниться, заедать, заесть, замолкать, замолкнуть
mikä juuttu, etti ep pajata; viimizella sõnalla juuttu miski jäi (magnetofonis) kinni, et (enam) ei räägi; viimase sõna ajal jäi kinni
elä söö õunaa siä juutut (Set. 62) ära söö õuna, sul jääb kurku kinni
M tšäko enäʙ ep kuku, taitaa meni kurkkuu õzraa õgaᴢ, sem peräss juuttu kägu enam ei kuku, vist läks odraokas kurku, sellepärast jäi vait

jävvä (Kr) jääda | vn оставаться
jaga jummalaga jääge jumalaga!

jäävvä M Kõ Lu Li J (Ja-Len. V Po Ra) jäävvε M jäävve Lu J-Tsv. jäävä Kõ J-Must. jävvä M-Set. Kõ jäätä Al. (Kett. K R U L P Ku Kr) jεätä P (L) jäääɢ ~ jääjäɢ I, pr jään Kett. K P M Kõ Po Lu Li J Ku jεän L, imperf jäin Kett. K R U L P M Kõ V Lu Li Ra J Ku jäi I
1. jääda; järele jääda, alles jääda | vn оставаться, остаться
J jäävä on varaje a neljätšümmeet virssaa on tõisõõ tšüllää, lähteä on mööhä (Must. 144) jääda on vara, aga nelikümmend versta on teise külla, (ära) minna on hilja
I d́eŋgod jäiväd noorikallõõ raha(d) jäi(d) pruudile
J vellolõõ kottoo jäävvä rl vend peab koju jääma
Lu helisijä, sitä erottaa et saa, se jääʙ robirohi, seda (seemneviljast) eraldada ei saa, see jääb
I no vot, nii i jäi no vaat, nii jäigi
Lu ku razvaa sulataᴅ, nii jääväd inaraᴅ kui rasva sulatad, siis jäävad kõrned
Li ruiz niitettii, vihgod veitettii poiz i jäi säŋki rukis lõigati, vihud veeti ära ja jäi (järele) kõrrepõld
Lu laivaraakki on, mikä on jäänü laivassa laevavrakk on (see), mis on jäänud (hukkunud) laevast (järele)
Lu emä kooli, a tüttö jäi ema suri, aga tütar jäi (alles)
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meid eʙ lee vs maad-puud jäävad (alles), aga meid ei jää
P sinuu piäb jεätä üösiessi sa pead ööseks jääma
Po muu vätši jääb guĺattamaa muu rahvas jääb pidutsema
J ühs siä vaa i jäid minu harjojõssi sina üksi vaid jäidki minu hoidjaks
hullu siε õõᴅ, nii hullu jääᴅ hull sa oled ja hulluks jääd
P siä jääd vanass tüttärikossi sa jääd vanatüdrukuks
Po jään vääräss jään süüdi (süüdlaseks)
Ku jäät́śii elloo jäädi ellu
Lu sapožnikka jäi elämää kingsepp jäi ellu (jäi elama)
K jäin süömättä jäin söömata
Lu tüü jäi lõpõttõmatta töö jäi lõpetamata
Lu tüü jäi tšezzee töö jäi pooleli
J pitšäle jäämä pikale (= venima) jääma
leipää jääb liikaa leiba jääb üle
J viimizessi jäämä viimaseks jääma
P jäin müöhässi jäin hiljaks
J ize jäi ilmõ kopeekkaa ise jäi ilma kopikata
M miä tälle jäin võlkaa ma jäin talle võlgu
Ku hän jäi jutuukaa umpee ta jäi (oma) jutuga ummikusse
J vaid jäämä vait jääma
M jää rauhuulõ jää rahule! (= rahustu!)
I mee pigõpaa, siä jäät takkaa mine kiiremini, sa jääd maha (taha)!
J elka ruttõga nii tšiire, müü jäämme teiss kõikkina taga ärge minge (rutake) nii kiiresti, meie jääme teist hoopis maha (taha)
I mee pigõpaa, a too jäät perää kõittšia mine kiiremini, muidu jääd kõigist maha
J jäi tõisiiss perälee jäi teistest maha
J jäi va ühs piho suurima perälee jäi ainult üks pihutäis kruupe järele
Lu jääka üvässi head aega! Jääge hüvasti!
J jääkaa sis terveessi jääge siis terveks!
J jääka jumalaka ~ Kr jaga jummalaga jääge jumalaga!
2. saada, muutuda, minna, jääda | vn становиться, стать (кем, каким)
Lu kui kunikas kooli, poika jäi kunikaassi kui kuningas suri, (siis) sai poeg kuningaks
Lu nüt siä jäit tšümmenee vootta noorõpassi, ku tšäit saunaᴢ nüüd sa said kümme aastat nooremaks, kui käisid saunas
Lu perrää läzüü inemin jääp kuivõzõssi pärast haigust jääb inimene kõhnaks
J võõrõssi jäämä võõraks jääma
J vanassi jäämä vanaks jääma
Ra miä kazel talvia jäin gluhoissi ma jäin sel talvel kurdiks
Lu taari jääb lahassi kali jääb lahjaks
P siε jääd lezzessi sa jääd leseks
P täll õli õpõn, õpõn sai hukkaa, nüd jäi jalkamehessi tal oli hobune, hobune lõppes, nüüd jäi jalameheks
J jääb vaivaizõssi jääb haigeks
P tämä jäi läsimεä ta jäi haigeks

kaŋgõta (M), pr kaŋkõnõn M, imperf kaŋkõnin M kangestuda, kangeks jääda (külmast jne.) | vn коченеть, окоченеть, деревенеть, одеревенеть
tükkünää miä kaŋkõnõn, laskõgaa tšiireʙ kot̆too ma kangestun üleni (külmast), laske (mind) kiiremini koju.
Vt. ka kaŋgõttua, kaŋkissua, kaŋkõnõssa

kaugassua Kõ (Kett. K R-Eur. R-Reg. P) kaukassua (R), pr kaugasun Kett. K Kõ, imperf kaugassuzin (kusagile) kauaks jääda, viibida | vn задерживаться, задержаться
P ku nõõv viipümää viina-tieĺie, kaugassuumaa kattilaa kabakaa tüvenä rl kui (mees) hakkab viibima (= jääma) viinateele, kauaks jääma Kattila kõrtsi juurde.
Vt. ka kavassua

laihtua¹ (J-Must.), (sõnatüvi основа слова:) laihtu- J-Must. lahjeneda, lahjaks muutuda v. jääda | vn выдыхаться, выдохнуться (потерять крепость).
Vt. ka laihõnõssa

laihõnõssa: laihõnõss J-Tsv., pr laihõnõn J, imperf laihõnin J
1. kõhnuda, lahjuda, kõhnaks, lahjaks jääda | vn худеть, похудеть, тощать
näĺĺess hot tšen laihõnõʙ näljast jääb igaüks (kes tahes) kõhnaks
2. lahjeneda, lahjaks muutuda v. jääda | vn выдыхаться, выдохнуться (потерять крепость)
olud laihõni õlu muutus lahjaks.
Vt. ka laihtua¹, laihõssua, laihõttua

laihõssua J-Tsv., pr laihõsun J, imperf laihõssuzin J kõhnuda, lahjuda, kõhnaks v. lahjaks jääda | vn худеть, похудеть, тощать
üväss süütšiss ed laihõsu heast söögist (sa) lahjaks ei jää
taita ted́d́e opõiŋ kõnsait eb näe kagraa, ku nii on laihõssunnu teie hobune ei näe vist kunagi kaera, et on nii lahjaks jäänud.
Vt. ka laihõnõssa, laihõttua

lausuussa (Lu), pr lausuun Lu, imperf lausuuzin: lausuzin Lu
1. vaibuda, vaikseks jääda, rahuneda | vn затихать, затихнуть, утихать, утихнуть
meri lausuuʙ meri rahuneb
meri on jo lausunnuᴅ meri on juba vaikseks jäänud
2. muretseda, mures olla | vn заботиться, быть озабоченным
siä õõd ain lausunuᴅ sina oled alati mures

leevvä Lu lid́d́ä M-Set. lidjä (Kett.) leeäɢ vdjI I, hrl pr 3. p leeʙ Al. Kett. Len. K U P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku lieʙ Al. K R U L P Po Ko ĺeeʙ Kett. leebe M leep Kr leʙ Al. M Po J, (potentsiaalse kõneviisi tunnusega с признаком потенциального наклонения:) -neʙ R S Lu Ra J I lieneʙ Al. R L P
1. olla (tulevikus), tulla, muutuda, jääda; hakata, saada | vn быть (в будущем); стать
Lu kassin piäʙ leevvä üvä sarka, üvä koto siin saab olema hea põllutükk, hea maja
I miä tänä voona läz̆zii, a tulavoona tah̆hoo õllaɢ terveenä, leeäɢ terveenä tänavu ma olen haige, aga tuleval aastal tahan olla terve
I eb leek kuhõp pannaɢ ei ole, kuhu panna
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meid eʙ lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
Lu et tee tüütä, eb leene i süüvvä (kui) sa ei tee tööd, ei ole ka (midagi) süüa
Lu alusõl eb leene õnnia, ku inemiin alusõš tširrooʙ purjelaeval ei ole õnne, kui inimene laevas kirub
M kui on van̆naa ja uuvvõõ jouluu välillä puut härmäzä, siz leeb marjavoosi, i taramarjaa i mettsämarjaa, kõikkõa leep paĺĺo kui jõulu ja uusaasta vahel on puud härmas, siis tuleb marja-aasta, nii aiamarju kui ka metsamarju, kõike tuleb palju
Lu ku linnud lennellää maata vassaa, siz leeb vihma kui linnud lendavad maadligi, siis tuleb vihm(a)
Lu tänävä õltii lassa risittämäᴢ, leevvä rissijäizeᴅ täna käidi (oldi) last ristimas, tulevad ristsed
J kase paari jo on tšihlõᴢ, tšiire leevvä pulmõᴅ see paar on juba kihlatud, varsti tulevad pulmad
I kõhta leep talvi varsti tuleb talv
I miä ih̆hoo, nämäd leevät teräväᴅ ma ihun (nuga ja saagi), need saavad teravaks
J ku leeb api-meeᴢ, siiz miä tait saan tüükaa kokkoo kui tuleb abiline (abimees), siis ma saan vist tööga valmis
M mee parõp mak̆kaa, enäp meeltä leeʙ mine parem maga (end välja), tuleb rohkem mõistust (pähe)
vaata, mitä seness leeʙ vaata, mis sellest saab (tuleb)
M mill lehmä nellättä vazikkaa leeʙ mul toob lehm neljanda vasika (mul tuleb lehm neljandat korda lüpsma)
L maa lieneb rautõnõ, a taivaz lieb vahtšinõ (muinasjutust:) maa muutub raudseks, aga taevas vaskseks
K mat́o ku kazvaʙ, leeʙ mokom niku emä kui Matjo kasvab, tuleb samasugune nagu (ta) ema
S leeʙ naizikko saab abielunaiseks
L lienen lidnaza alkoi kantajanna hakkan linnas küttepuude kandjaks
Lu mil leeb itšävä tätä, miä õõn õppõõnut tämääkaa mul hakkab temata igav, ma olen temaga harjunud
Lu leed läsivä terve voosi oled terve aasta haige
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs (kui) tahad kõike teada, siis jääd ruttu vanaks
M miε leen üφsinää ma jään üksi
M sillõ kõikk leep prostittu sulle antakse kõik andeks
Li elä märnä, leeb ohto märnää ära karju, küllalt on (juba) karjutud
2. pidada, sunnitud olla | vn надо, должен (со связкойбытьв будущем времени)
L lieb mennä mettsεä obahkaa tuleb metsa seenele minna
L lieb minuu manaχann õlla kõikk itšä ma pean kogu elu munk (mungana) olema
Kett. sinuu leep pesä sa pead pesema

K mitä leeb õli karjušill tšäezä karjusel oli midagi käes
L mitä lieb lutši, mokomat sõnaᴅ juttõli midagi posis, lausus niisuguseid (nõia)sõnu
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt näha (= välimusest märgata), et poiss jääb haigeks
J se on mikä lep tšud́esa see on mingi(sugune) ime
M mikä leeʙ kukõd ratkoaz laulaa millegipärast kuked lõhuvad laulda
S tšel leep tuli narvass keegi tuli Narvast
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni eit läks sel ajal kuhugi
K siä ku b lie tahod mennä tšäümää enelleez nuorikkõata (Al. 10) sa tahad vist endale noorikut kosima minna?

loukata Lu J loukõtõ Lu, pr loukkaan Lu, imperf loukkazin J loukkõzin Lu
1. (millegi) vahele kinni jääda või jätta, kinni pigistatud saada | vn застревать, застрять
Lu miä loukkõzin jalgaa kahõõ irree vällii mul jäi jalg (ma jätsin jala) kahe palgi vahele
Lu elä loukkaa tšäsije uhzõõ vällii ära jäta käsi ukse vahele
Lu saha loukkazi puu vällii saag jäi puu vahele kinni
2. lonkida | vn брести
J noorikko kukossa kutsu, ämmä kuttsu kuu valollõ, a siä vaa mursid murtšinaasõõ, siä loukkazid lounaasõõ rl noorik kutsus kukelaulust (alates), ämm kutsus kuuvalge ajal, sina aga murdsid (tulla alles) hommikusöögi ajaks, sa lonkisid lõuna(aja)ks.
Vt. ka lonzata, lontata, lõntata, lõnttsuussa, lõvata, lõõzata

lumppaussa Li lumppauss J-Tsv., pr lumppauʙ Li, imperf lumppauzi Li
1. kinni jääda, sulguda (verejooksu kohta) | vn останавливаться, остановиться (о кровотечении)
Li tšävvää vertä lumpaamaᴢ, no muitõs tämä eb lumppau, piäb lugõtõlla. pääle lugõtõp, sis lumppaup se veri, eb mee enepää veri käiakse verejooksu (posimisega) sulgemas, aga muidu see kinni ei jää, tuleb posida. (Kui posija) loeb (nõia)sõnad peale, siis jääb see veri kinni, veri ei jookse enam
2. lukku minna (kõrvade kohta) | vn заложиться (об ушах)
J suimõll mokom mörü, jot kõrvõd lumppausti kogukonnakoosolekul (oli) selline kära, et kõrvad läksid lukku
J ted́d́e kaĺĺumizess kõrvõd lumppausti teie karjumisest läksid kõrvad lukku.
Vt. ka lumpahtuussa

menessüüssä: menessüüssäɢ (I), pr menessüüʙ I, imperf menessüüzi: menessüüjee (I) viletsaks v. otsa jääda (loomade kohta) | vn терять в весе, худеть (о животных)
ku žiivatta kehnossi tuõʙ, siiz jutõllaa: žiivatta menessüüʙ kui loomad jäävad viletsaks, siis öeldakse: loomad jäävad otsa
terveh lehmä; a ku läsivä, siis tämä jo menessüüʙ terve lehm; aga kui (ta on) haige, siis ta juba jääb viletsaks

mennä Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku Kr (Al. Ke V) männä K Ku (M Ve Lu) -ne U J Kr -näɢ I (vdjI Ko Kl) -a Kr Мена Tum., pr meen Kett. Len. K M Kõ S Lu Li Ra J Ku mien K mee I menen Ar. Kett. K U L P M Po Lu J Kr men̆nee I Ma män Kr, imperf menin Al. Len. K R U L P M Kõ V Po Lu Li Ra J Ku Kr mänin M men̆nii vdjI I Ko mennii I
1. minna; sõita; käia | vn идти, пойти, ехать, поехать; ходить, сходить
P ko naizelokas tulõb vassaa, sis parap elä mene, kuhõ sillyõ õli menemiss kui naisterahvas tuleb vastu, siis parem ära mine (sinna), kuhu sa pidid minema
S kõõs piti mennä, mentii kui tuli minna, (siis) mindi
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
J tulõjõd ja menejeᴅ tulijad ja minejad
K meni vähä maata läks natuke maad (edasi)
J meniŋ kaivolõõ läksin kaevule
P meni marjaa läks marjule
K mentii naizõõkaa võõrazii läksid (mindi) naisega võõrusele
Lu tšetä mennää kossii keda minnakse kosima?
P meni emä lentuo ema(lind) tõusis (läks) lendu
Lu tuõb oh-togo, meemmä makkaamaa tuleb õhtu, läheme magama
K meneb rinnaa läheb (teisega) kõrvu
M elä puutu kehnoosõõ inehmiisee, ku võit terppiä, parab mee möötä vs ära puutu halba inimesse, kui võid kannatada, parem mine mööda
M meil sinukaa on parvõz mentävä meie sinuga saame koos minna
Lu klipsib mennä ~ kiperteeb mennä tipib minna (= läheb tippides, lühikeste sammudega)
J uhob menne uhab minna (= läheb hoogsalt, kindlal sammul astudes)
Lu toukkaz vennee menemää tõukas paadi minema
Lu menemizee meneʙ, en tää kõnsa läheb (küll, ainult ma) ei tea, kunas
P mennäss opõziikaa sõidetakse (minnakse) hobustega
Lu laiva meneʙ laev sõidab (läheb)
Li se staruhha meeb gorbiiza see vanaeit käib küürus
J menimm karavonaz ümpärikkoa käisime ringmängus (ümber)ringi
M pool maailmaa mentü ümperikkoa pool maailma (on) läbi (ringi) käidud
M škoĺnikka esimeizell vootta meni škoulua koolilaps käis esimest aastat koolis
2. minna (aja kohta) mööduda, kuluda | vn проходить, пройти (о времени)
P eb mennü sitä tševättä, ko sinne paikkaasyõ eb uponnu lehmä vai lammaz vai opõnõ ei möödunud seda kevadet, kui sinna paika poleks uppunud lehm või lammas või hobune
M nii meep täm̆mää elo nõnda möödub tema elu
M koko öötä piettii eittses tulta, etti tšiireep men̆neis pittšä öö kogu öö tehti õitsil tuld, et pikk öö mööduks kiiremini
M kannii meni õhtogo nõnda kulus õhtu
3. minna v. hakata (midagi tegema) | vn начинать, начать
M mentii tšiskõõmaa rinnotussõõ mindi rinnutsi kisklema
L kõikk vesi meni tšihumaa munõita kogu vesi läks mulle ajades keema
repo meni johsõmaa rebane pistis (hakkas) jooksma
Lu miä ookazin, saan mennä tšäümää ma puhkasin, saan (jälle) käima hakata
4. alata; tekkida, kujuneda | vn начинаться, начаться, возникать, возникнуть
M siz jo mäni tõinõ elo siis juba algas teine elu
M vätši eittü i nõistii kõikii õm̆maa tšeeltä pajattammaa; kazess meni ińeehmisilee õma juttu rahvas ehmus ja kõik hakkasid oma keelt rääkima; sellest tekkis inimestele oma kõne
5. minna, mahtuda; kuluda, tarvis olla | vn помещаться, поместиться; понадобиться
I nellä tšetverikkaa meeʙ värttsii neli setverikku (veerandikku) mahub (läheb) kotti
Lu sihe meeʙ liika vähä kramia selle peale kulub (läheb) väga vähe kraami
6. edeneda | vn спориться, преуспевать, преуспеть
M sinuu töö eb mene sinu töö ei edene
K ku domovikka ku eb nõizõ suvaamaa žiivattaa lehmää ili ovõssa, se nõõp kehnoss menemää kui majahaldjas ei hakka armastama looma, lehma või hobust, (siis) hakkab see viletsalt edenema (= kasvama, kosuma)
7. minna, muutuda, saada, jääda (millekski, mingisuguseks jne.) | vn становиться, стать, превращаться, превратиться (чем-либо, кем-либо, во что-либо, в кого-либо и т. д.)
M kultakuĺa meep süsikuĺassi (Set. 11) (muinasjutust:) kullakott muutub söekotiks
Lu meeb i kulta mullassi vs ka kuld muutub mullaks
Ku sis se maitᴜ meni lüpsikkoz jamakassɪ äkkiistää siis see piim muutus lüpsikus äkki hapupiimaks
Lu ku hullu koira purõʙ, inemin meeʙ hullussi kui marutõbine koer pureb, (siis) inimene läheb hulluks
P tämä on kõikkinaa tõizyõlaizõssi mennü ta on täiesti teistsuguseks muutunud
Lu vätši meni viisaapass rahvas muutus targemaks
Lu siä tšiiree meeᴅ vanassi ku paĺĺo tääᴅ sa jääd ruttu vanaks, kui palju tead
Lu sõkkassi meeʙ (inimese kohta:) jääb pimedaks
M lehmä meneb märjässi lehm läheb märjaks
P tämä nägoss meni nii bĺednõissi ta läks näost nii kahvatuks
Lu silla on äppiä, menit kauniissi sul on häbi, läksid (näost) punaseks
Lu miä ku heittüzin, nii maailma meni pimmiässi kui ma kohkusin, siis maailm läks pimedaks (silme ees)

Li mee siä helvettii mine (sa) põrgu!
J mee hitolõ käi kuradile!
J mee perkelee maalõõ mine põrgu (mine kuradi maale)!
J mee tää, kui paĺĺo tämä vargõssi raha mine tea, kui palju ta raha varastas
I meeɢ võtak tšiin, mitä siä pajatiᴅ mine võta kinni, mida sa rääkisid
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
J meni plehkuu pani plehku
M meni kukõrpalloa laskis kukerpalli
Li vizgattii menemää visati minema
S ep tahtonnu mennä sille pojolõõ ei tahtnud sellele poisile (naiseks) minna
P mõizanikka kopitti kõikk tšed nõisõvad naimaasyõ da meneväd mehelie mõisnik kogus kokku kõik, kes hakkavad naist võtma või (ja) lähevad mehele
Ku sell aikaa paha seittsemäd rautᴀkeŋgät kulutap kunis parrii mennäᴢ sel ajal (= selle aja jooksul) kulutab kurat seitsmed raudkingad, kuni paari minnakse
Ku jo päivᴀ̈ meni loojaa päike läks juba looja
K päivä meneʙ jumalalõ päike loojub
M sep̆pää paja meni vällää sepapaja hävis (= lagunes)
M lumi meeb vällää lumi sulab ära
L suppi maalyõ meni supp valgus (läks) maha
M piimä meni üli piim kees üle
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii kellel oli palju poegi, (siis need) läksid (suurperest) lahku
J menti lahkuu (Tsv.) mindi lahku
Lu savi-õja ja luutsaa tsülä mentii ühtee Savioja ja Luuditsa küla liitusid (läksid kokku)
P sill opõzõd eväd mene etezii sul hobused ei edene
Lu inemin väsü, tüü ennää eʙ mee nii eteeᴢ inimene väsis, töö ei lähe enam nii (hästi) edasi
Lu elämä meeb mukkaa loom kasvab (edeneb) hästi
Lu eväd mee mukkaa (nad) ei sobi kokku
Ku oikia jalkᴀ tarviz enstää keŋgettää, too eväd mee assiad laatuu parem jalg tuleb enne kängitseda, muidu asjad ei laabu
Lu lehmä meni hukkaa, se on kaiho lehm sai hukka, see on kahju
M mil mentii rahad õttsaa mul lõppes raha otsa
P täll aźźad menevät kehnossi tal lähevad asjad halvasti
M naizikko paksuss meni naine jäi rasedaks
Lu kõik ajatusõd eväd mee tõttõõ kõik ennustused ei lähe täide (tõeks)
M mentii umalaa jäädi purju
J miä meniŋ koiruu ma läksin ülekäte
Lu seilid mentii hõmmõõsõõ purjed läksid hallitama
Lu tämä ku süäntüüʙ, loba meep tšimaraa tema kui vihastab, (tal) läheb laup kortsu
Lu rüiz meeb ittee rukis läheb idanema
Lu miä rutin tallata, menin hikkõõ ma kiirustasin käies, läksin higiseks
Lu tšäed mennää kohmõõ käed lähevad (külmast) kohma
Li meil on siin ühs suku, kõikk mennää gorbaa meil on siin üks suguvõsa, kõik jäävad küüru
Lu tämä meni rüŋkküü ta jäi küüru
Lu kaŋgaᴢ meni kokkoo kangas läks (= tõmbus) kokku
P riitta laŋkõᴢ maalyõ, meni lad́d́alyõ riit langes maha, lagunes (läks) laiali
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks kummuli, kiil tuli peale
Lu vene meni ümpäri paat läks ümber
Lu uhs meni tšiini uks läks kinni
Lu laivõ meni põhjaa laev läks põhja
P nõizõd nagramaa, meneb uuli lõhtši hakkad naerma, läheb huul lõhki
P menep kattši rantšipuu rangipuu läheb katki
M meni uni üli uni läks üle
Lu pää meeb ümpäri pea käib ringi
Lu meep süämmel (toit) hakkab südamele (= ajab iiveldama)
Lu jo miä menin mettsää ma läksin (oma jutuga) juba metsa
Lu õõ vaiti, jo menid leppojjaa õmaa jutuukaa ole vait, juba läksid oma jutuga rappa (Lepaojja)
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M miä nii kõv̆vii eittüzin, etti menin meeleltä mettsää ma ehmusin nii kõvasti, et mõistus läks segi
Ra menin meelelt vällää läksin peast segi
M üheᴅ sõnaᴅ õllaᴢ ühtää voimaa tšeelee päällä, a tõizõᴅ on mentü päässä vällä ühed sõnad on alatasa meeles (keele peal), aga teised on ununenud (läinud peast välja)
P kaz aźźa eb õnnissunuᴅ, meni üli tšäjee see asi ei õnnestunud, läks nurja
P tšülmää veriekaa, ep peltšää, eb mene veress vällää külma verega, ei karda, ei lähe verest välja
M tämä on üvä lahs, tämässä eb mee sõna päχχää ta on hea laps, ta ei aja hinge täis (tema pärast ei tule pahandada)
Lu kahs soikkolaa meessä mentii merree kaks Soikkola meest uppus merre
J mahaa menemä surema
J tulõsõõ menemä ~ tulõõ tšättee menemä ära põlema
Lu miko on mennä Miko on suremas

moriussa: morriussa Lu (Li Ra), pr moriun: morriun Lu, imperf moriuzin: morriuzin Lu
1. nõrgaks v. viletsaks jääda | vn ослабевать, ослабеть, хиреть, захиреть
Lu kaugaa läsi, morriuᴢ, jäi pahaizõssi oli kaua haige, jäi viletsaks, jäi kõhnaks
2. (närtsides, aeglaselt) kuivada | vn завядать, завянуть, (медленно) высушиваться, -ться (о сене)
Lu ärüd on pantu morriuma ristik on pandud (redeleile) kuivama
Lu taraeinää piäb morittaa. kuza on voimõkõz einä, perrää lüümizee pietää suutkõd i kahõd maaᴢ, siis kuivõtõtaa, pannaa sikaizõl, sikaizõl on kahs-kõlmõt päivä; siis taaz lagotõtaa kuivõmaa; siiz vas ilataa sarajaa; siiz einä jutõllaa on morriunuᴅ aiaheina tuleb (närtsitades) kuivatada: kus on rammus (tugev) hein, (seal) peetakse pärast niitmist ööpäev ja kaks maas, siis kuivatatakse, pannakse piklikesse kuhilatesse; kuhilates on kaks-kolm päeva, siis lahutatakse jälle kuivama, siis alles koristatakse küüni, siis on hein, öeldakse, (aeglaselt) kuivanud

morjuta M-Set. moŕuta (K-Al.), pr morjuun: moŕuun K, imperf morjuzin M nõrgaks v. viletsaks jääda | vn ослабевать, ослабеть, хиреть, захиреть
M sai ühesää vootta õtsaasõõ, surma se morjus, jäi hoonokkõizõssi, što enäb b või tšävvä (Set. 3) (muinasjutust:) sai üheksa aastat läbi (otsa), surm jäi viletsaks, jäi kõhnaks, (nii) et enam ei suuda käia
K kõikkinaa moŕuuᴅ, ed või nõisa tüötä tetšemääseetši (Al. 27) jääd päris nõrgaks, (sa) ei suuda hakata tööd tegemagi.
Vt. ka moria

müttšenessä: müttšeness J-Tsv., pr müttšenen J, imperf müttšenin J (külmast) kangeks jääda v. kangestuda | vn коченеть, окоченеть
nii jäättü, jot kõikkina müttšeni sai nii külma, et jäi täiesti kangeks

müühässüä Lu Ra müühessüä (Lu J-Tsv.), pr müühäsün Lu, imperf müühässüzin Lu Ra hiljaks jääda, hilineda | vn опаздывать, опоздать
Lu parõp elä mene, siä müühässüziᴅ parem ära mine, sa oled hiljaks jäänud
Lu tänävoon tševäᴅ õli müühäin, kõik tšülvöd müühessüziväᴅ tänavu oli kevad hiline, kõik külvid hilinesid.
Vt. ka müühüssüä

nukkua K L P M S Lu Ra J Ku (Kõ Li), pr nukun K P M S Lu Li J Ku nuk̆kuu I, imperf nukkuzin L Lu J nukkujõ I
1. uinuda, magama jääda | vn засыпать, заснуть
Lu miä kaugaa ležizin, a en nukkunuᴅ ma lamasin kaua, aga ei uinunud
M nukud niku vetteesee jääd kõvasti magama (uinud nagu vette)
P tämä issu da nukkutši makaamaasyõ ta istus ja uinuski magama
2. magada, tukkuda | vn спать, дремать
Ku nukup seellä magab seal
P makajaa linad matalaᴅ, nukkujalõõ läpi luizõᴅ rl magaja linad (kasvavad) madalad, tukkujale läbi(nisti) luised
Lu jürü aikana püüvvät kallaa, kala nukuʙ (sa) püüad äikese ajal kala, kala (ju) magab
3. surra (inimese kohta), lõppeda (kala kohta) | vn умирать, умереть (о человеке), уснуть (о рыбе)
K miä va uottõõn, što nukkua, kuolla poiᴢ mina ainult ootan, et surra, ära surra
J ahvõnõd on sadgõz nukkunnuᴅ ahvenad on sumbas lõppenud.
Vt. ka nukuskõlla

nõdrussussa: nõdrussuss J-Tsv., pr nõdrusun J, imperf nõdrussuzin J nõrgaks v. viletsaks jääda | vn слабеть, ослабеть
kase oŋ kumm: mi rohkap kazvop, see rohkap nõdrusuʙ see on ime(lik): mida rohkem kasvab, seda nõrgemaks jääb

poolõllõõ Lu adv pooleli (jätta v. jääda) | vn (остаться) на половине, не до конца
miä jätän tüü poolõllõõ ma jätan töö pooleli.
Vt. ka poolillaa, poolõssi

poolõssi J-Tsv. adv.
1. pooleks | vn пополам, надвое
veĺĺesed menti eri de kõig jagõtti poolõssi vennad läksid lahku ja jagasid kõik pooleks
lõikkaa pala poolõssi lõika tükk pooleks
2. pooleli (jääda v. jätta) | vn на половине, не до конца
tüü jäi poolõssi töö jäi pooleli.
Vt. ka poolillaa, poolõllõõ, poolittaa, poolitõõ

porata Li (M) porat J-Tsv., pr poraan: poran J, imperf porazin Li J
1. (katki) lüüa | vn разбивать, разбить, поражать, поразить
Li porazin jää vasaral, tširvee hamaralla lõin jää vasaraga, kirvesilmaga (katki)
2. kangestuda, halvatuks jääda | vn деревенеть, одеревенеть, окостеневать, окостенеть
M torokkanaᴅ porazivaᴅ tšülmässä tarakanid kangestusid külmast

rennässüä (K-Ahl.), pr rennäsün K, imperf rennässüzin jääda hingetuks | vn захлёбываться, захлебнуться; задыхаться, задохнуться (orig.: blifva andtruten)

saata¹ Kett. P M S J (Len. K R-Eur. U L Kõ Li) saavva M Lu Li Ra J Ku saavvõ Lu J saavv J-Tsv. saava Lu J savva M Kõ Lu Ra saaha K-Ahl. P saaχa P saa( I (Ko vdjI), pr saan K U L M S Lu Li Ra J Kr saa I, imperf sain Kett. K P M Kõ Lu Li J Ku sai I
1. saada, hankida, teenida | vn получать, получить, добывать, добыть, зарабатывать, заработать; L sai enele üvää ilozaa naizyõ sai endale hea ilusa naise; M siε järkeässi tahot saata rah̆haa sa tahad kohe raha saada; sain naizõlõ üv̆vää kaglussõõ sain naisele hea krae; K mitä sain, senee jõin mis teenisin, selle jõin (maha); I millõõ õli raskaᴢ leipää saa( mul oli raske leiba teenida; Lu lahzõt saatii saunoiᴢ lapsed saadi (= sünnitati) saunades; I milla säppeä bõõɢ, piäʙ saa(aɢ säppe mul pole (lehma)ketti, tuleb hankida kett
M meni tämä tšülääsee süvvä saamaa (Set. 5) ta läks külasse süüa hankima
J saatu lahs vallaslaps
2. kuhugi või mingisse olukorda sattuda, jõuda, jääda | vn попадать, попасть, сходиться, сойтись
S pool tunnia aikaa, kõõs saan niglaasõõ niitii (võtab) pool tundi aega, kuni (kui) saan nõela taha niidi
J jo kuuvvõtt ŕumka juun, a en saa ent umalaasõ juba kuuendat pitsi joon, aga ei jää purju (ei saa end purju)
M sai ühesää vootta õtsaasõõ (Set. 3) sai üheksa aastat läbi
J lein roozgaakaa, jott saan tälle tšültšee lõin piitsaga, et saa(ksi)n talle külje pihta (lüüa)
P kunni pari saap kokuosyõ, sinni tontti tšümmee paria tšentšii kulutaʙ vs kuni noorpaar saab kokku, seni kulutab kurat kümme paari kingi
P žiivatta ep kuolõ, a hukkaa saaʙ loom ei sure, vaid lõpeb (saab hukka)
L lehmä taukõzi, tõizõt saatii terviessi lehm kärvas, teised (loomad) said terveks
M on jo saatu kõik einä valmiissi on juba kõik hein valmis tehtud
Lu kahõsatšümmett kuus vootta sain täüᴢ sain kaheksakümmend kuus aastat täis
Lu miä jõin vettä, sain janoo poiᴢ ma jõin vett, sain janust lahti
Lu inemin sai surmaa inimene sai surma
J siε terpi, kunis tämä saap paikalõõ sa kannata, kuni ta jõuab kohale
J ühtee saama kokku saama
J seemen saab maha viskamizi seeme saab maha (= külvatakse) viskamisi
J vanassi saama vanaks saama
J kuhõ on saanu opõizõ arjõ kuhu on jäänud hobusehari?
J tarvis saavva puut põlõmaa (on) tarvis saada puud põlema
J kõik sai harrillaa kõik läks laiali
3. kellekski saada | vn становиться, стать
Lu škippariss saatii ennee ühel viisii kippariks saadi enne(malt) ühel moel
4. midagi teha saada, võida, tohtida | vn мочь; смочь, сметь, посметь
Li siäl sai kõvassi nagraa seal sai kõvasti naerda
J taas tultii haitoᴅ, taaz emmä saa tehä tüütä jälle tulid takistused, jälle ei saa (me) tööd teha
J elää saaʙ, ku va bõllõis sõttaa elada saab, kui vaid ei tuleks (ei oleks) sõda
J lihhaa jo kõvassi razvõss et saa nii süüvvä, a kallaa ain süün liha on ju väga rasvane, seda (sa) ei saa nii (väga) süüa, aga kala söön alati
M ai ku on ahaᴢ kanava, saaʙ mennä üv̆vii üli oi kui kitsas kraav, saab hästi üle minna
Li hoikka puu saap kadgõta peenike puu võib murduda
M saad joonitõlla koko päivää pead jooksma kogu päeva
M kui õlud on valmiᴢ, saab valõlla kui õlu on valmis, võib ümber valada
Lu saap kilittää inemizee surmaassaa inimese saab surnuks kõditada
Lu nii on üvä süükki, saap sõrmõt kaalia on nii hea söök, (et) peab sõrmed (üle) lakkuma (= et laku või sõrmed üle)
Lu kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
P tämä õli läsivä, ep saanu tšävvä ta oli haige, ei saanud käia
Lu silla ep saa müühässüä, om mokoma tüü sa ei tohi hilineda, on niisugune töö
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
Lu märjel õpõzõl ep saa antaa juuvva vettä märjale (= higisele) hobusele ei või anda vett juua
Lu et saa õlla laisk i võõno (sa) ei tohi olla laisk ega aeglane (vedel)
Lu sai vajõltua võis vahelduda
Lu tämä pajataʙ tõtta, tätä saab uskoa ta räägib tõtt, teda võib uskuda
Lu herra sai talopoigaakaa tehä, mitä tahto härra võis talupojaga teha, mida tahtis
J sai ohto magat sai küllalt magada (sai end välja magada)
P saapi õlla võib olla
L epko saa teill suojõtõlla kas teil ei saa(ks) end soojendada?
L nõitoi ep saannu suututtaa nõidu ei tohtinud vihastada
Lu ep saa niku laulaa lavvaa takann laua taga ei tohi(ks) nagu laulda

P pappi sai tεätεä, etti mustalaizõll deŋgad õlivaᴅ preester sai teada, et mustlasel oli raha
Ku hüü duumatt́śii, kui saavvaa soojaa nad mõtlesid, kuidas saavad sooja
J sain urokaa pähää sain õppetüki pähe
Lu sain tšäessä poiᴢ sain kaelast ära
J miä tämäkä üvässi saan läpi ma saan temaga hästi läbi
J saab aik üli aeg saab täis
J sai pää soojõssi sai pea soojaks (= jäi kergelt purju)
J sai vihaizõssi med́d́ee päälee sai meie peale vihaseks
Lu saad marjoikaa süönnünn õlla võid marjadest söönuks saada
J jalgõlõ saama jalule saama
J sai närä täünö (tal) sai hing täis
J siält sain õtsaa tšättee sain sealt otsa kätte (= sain asja selgeks)
J püüvveb milt rahoi väĺĺää saavvõ püüab minult raha välja pressida
J tšiini saama kinni saama (püüdma)
M naizikko saap saunaa naine saab maha (= hakkab sünnitama)
M tämä on aivo pisselikko ińehmiin, täm ep saa õmiza nahkoiza til̆loita ta on väga terava keelega inimene, ta ei saa oma nahas(ki) rahu
M siεlt ain saatii helppoa sealt saadi aina kergendust
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi kuidas ma rõõmustasin
Lu tämä on mokoma inemin, saap kõikkiijee rahvaakaa aikoo tema on niisugune inimene, saab kõigi inimestega hästi läbi
Lu ep saa rauhaa (ta) ei saa rahu
Lu müü vollia emmä saa meie ei saa võitu
Lu mitä tämä unõkas tolkkua saaʙ mis tema, unimüts, aru saab
Lu evät saa immoa riitõmizõss (nad) ei saa riidlemisest himu (täis)
Lu tüül loppua emmä saanõõ tööle lõppu (me) ei saanud (= tööle lõppu ei tulnud)
J sulkii(t) seltšää saama sulgedega kattuma (sulgi selga saama)
J sai üvää saunaa sai hea sauna (= keretäie)
J saako mitä saaʙ saagu mis saab

seizahtaassa (Lu-Len.), pr seizahtaan, imperf seizahtaazin: seizahtazin Lu seisatada, seisma jääda | vn останавливаться, остановиться
miä seizahtazin ma seisatasin.
Vt. ka seizottaassa

seizogoittaa M, pr seizogoitan, imperf seizogoitin seisma jääda, seisatada, peatuda | vn останавливаться, остановиться
tällä bõllu aikaa minukaa seizogoittaa temal polnud aega minuga seisma jääda

seizottaassa (J) seizottass J-Tsv. sõizottaassa (Li J) sõizuttaassa (Li), pr seizottaan J, imperf seizottaazin ~ seizottazin J seisma jääda, seisatada, peatuda | vn останавливаться, остановиться
J elka tüü nii kõvassi jooskaa, seizottaskaa ärge nii kõvasti jookske, jääge seisma
Li õpõn izzee sõizottaazi hobune jäi ise seisma
Li sõizottaazi paikal jäi paigale (seisma)
J viippaav vaappaaʙ, saarõlõõ sõizottaaʙ. se on metle (Mäg. 150) mõist viipab, vehib, saarele seisatab? – See on luud
J seizottaa, beglettsi peatu, põgenik!
Vt. ka seizahtaa, seizahtaassa, seizottua, sõizattaa, sõizattua, sõizottaa

seizottua M seisottua (K-Ahl.), pr seizotun (M) seisotun K, imperf seizottuzin M
1. peatuda, seisma jääda, seisatuda | vn останавливаться, остановиться
M aftobussi seizotuʙ autobuss peatub
M en või kuh̆hõit seizottua, tšäün vaitõ kepiikaa (ma) ei või kuskile seisma jääda, käin ainult kepiga
2. seista, seistes selgida | vn выстояться, проясниться
M laa tšihva vesi seizotuʙ las tuline vesi seistes selgib.
Vt. ka seizottaassa

sopiuta (P), pr sopiun P, imperf sopiuzin rahule jääda, rahulduda, leppida | vn довольствоваться, удовольствоваться
õlkuo tämä hilkiä, vaid rikaz õlkuo, siiz miä sopiun seniekaa olgu(gi) ta (= tütarlaps) inetu, olgu vaid rikas, siis ma jään sellega rahule

sõgõta M sõgõtaɢ I, pr sõkõnõn, imperf sõkõnin pimedaks jääda | vn слепнуть, ослепнуть
I algap sõgõtaɢ hakkab pimedaks jääma
I inehmine sõkõni, muuttiujevat tälle silmäᴅ inimene jäi pimedaks, tal tuhmusid silmad.
Vt. ka sõkaussa, sõkõnõssa

säülüä P (Kett.), (sõnatüvi основа слова:) säülü- J-Must., pr säülün P, imperf säülüzin (ellu) jääda, säilida | vn оставаться, остаться (в живых), сохраняться, сохраниться
Kett. lampaad evät säülü lambad ei jää ellu

tarttua L Lu J (Kett. K-Ahl. K-Al. P Li Ke) tarttuaɢ I, pr tartun K-Ahl. M Po Lu Ra J tarttuun Kett., 3. p tarttooʙ Ke M, imperf tarttuzin Lu J
1. (kellestki v. millestki) kinni haarata | vn схватываться, схватиться; зацепляться, зацепиться
I koira tarttujõ vunukkaasõõ, vunukka tarttujõ baboosõõ, babo tarttujõ äd́jääsee, äd́jä nagriisõõ (muinasjutust:) koer haaras lapselapsest kinni, lapselaps haaras vanaemast kinni, vanaema haaras vanaisast kinni, vanaisa naerist
Lu tämä tahto tokkua maal, miä tarttuzin tšiini, el laznut tokkumaa ta pidi (peaaegu) maha kukkuma, (aga) mina haarasin (temast) kinni, ei lasknud kukkuda
M kehno ińeehmiin jõka õhsaasõõ tartuʙ halb inimene haarab igast asjast (oksast) kinni (= norib iga asja pärast tüli)
Po nùorikko tartub õhjat tšättee pruut haarab ohjad kätte
Ra tüüd on nii paĺĺo, što en tää, mikäs tarttua tööd on nii palju, et ma ei tea, millest kinni haarata
2. takerduda, (kuhugi v. millegi külge v. taha) kinni jääda | vn застревать, застрять, зацепляться, зацепиться
K tarttusi tämälä kuivala maala koorma tšinni (Ahl. 114) tal jäi kuival maal koorem kinni
Lu takkias tartup sõppaa takjas jääb rõiva külge kinni
M bašmakka tarttu läv̆veesee tšiin i kõikk podošva üppi vällää king jäi läve(paku) taha kinni ja terve tald tuli (alt) ära
Li nootta tarttu tšiini, nootta on puuttoza noot takerdus kinni, noot on sassis
3. külge v. kinni hakata; nakata | vn приставать, пристать, прилипать, прилипнуть; заражать, заразить (о болезни)
Lu marjas ku tšäimmä, sis tarttu puukki kaglaa kui marjul käisime, siis imes puuk end kaela külge (kinni)
Lu kase inemin on niku kleja, tartup tšiini, lippiä see inimene on nagu liim, kleepub külge, (on) libe(keelne)
Li maakki, torffavesi, tartuʙ maage (maakene turbavesi), (see) jääb külge (= määrib ära)
M mikälep tälle niku pah̆ha voima tartunnu millegipärast on talle nagu paha vaim külge hakanud
Lu piεp siunata lahsi, štop paha ep tarttuis lahsõõ peab õnnistama last, et vanakuri ei puutuks lapsesse (= ei teeks lapsele paha)
M siğgaa nirkko panti tšättšüüsee, što lahsõõ osuda ep tarttuiᴢ sea kärss pandi kätkisse, et lapsele ei hakkaks sõnumine külge
L millõ enäpεä älä tarttuu (loitsust:) minusse enam ära kinni hakka
Ra tauti võip tarttua haigus võib nakata
M miä sin̆nua sõrmõõkaa eŋ kerttännü, a mitä siä min̆nuusõõ tartuᴅ ma pole sind sõrme(otsa)ga(gi) puudutanud, (aga) mis sa minusse kinni hakkad
L paha päivä ep tarttuiss et õnnetust (halba) ei juhtuks
4. mõjuda, puutuda | vn влиять, касаться
M tällee viskaa niku erneitä seinääsee, eväd min̆nuu sõnat tällee tartu talle viska nagu herneid vastu seina, ei minu sõnad temale mõju
Lu tämää jutud minnu eivät tartu tema jutud minusse ei puutu
L perkele, meisie älä tarttuu kurat, meid ära puutu!
Vt. ka tarttussa, tarttuussa, tartuskõlla, tartusõlla, tartuta, tartuttaa

tinaussa: tinauss J-Tsv., pr tinauʙ J, imperf tinauzi: tinauᴢ J (tinutades) kinni jääda | vn прилипать, прилипнуть, спаиваться, спаяться
kõvassi on tšiin tinaunnu kõvasti on (tinutades) kinni jäänud

tšiinisellä: tšiinisell J-Tsv. tšiiniselläɢ I, pr tšiinisselen: tšiinisseen J, imperf tšiinisselin J frekv
1. kinnitada | vn закреплять
2. kinni olla, kinni jääda | vn задержаться
I lehmä ep saa kannõtaɢ, vesi tšiinisseeʙ lehm ei saa poegida, (loote)vesi on kinni (= vesi ei tule ära).
Vt. ka tšiinitellä, tšiinittää¹

tšiintüüssä Lu, pr tšiintüüʙ, imperf tšiintüüzi: tšiintüüᴢ Lu kinni jääda (kõhu kohta) | vn запереться (о желудке)
vattsa tšiintüüᴢ kõht jäi kinni

tširissüä M (Kett.), pr tširisün, imperf tširissüzin viletsaks, kängu jääda; solgutatuks jääda; kiduda | vn приходить в жалкое, плачевное состояние, затаскаться; чахнуть, зачахнуть, хиреть, захиреть, задержаться в росте
M sika on tširissünnü siga on kängus
M kat̆tii poika on tširissünnü kassipoeg on solgutatud
Kett. kukkaad omat tširissünnüüᴅ lilled on kidunud

tukkauta (M), pr tukkaun, imperf tukkauzin M lukku jääda, lukku minna | vn оглушить, заложить (уши)
mitä-leep tukkauzin, ep kuulõ üv̆vii millegipärast läksid kõrvad lukku, (ma) ei kuule hästi

tulla Al. Kett. vdjL K R L P M Kõ S Po Lu Li J Ku (Kett. Len. U Ke V Ra Kr) tullaɢ vdjI I Ma Kl (Ko), pr tulõn Kett. K L P M Kõ Po Lu J tulen K-Ahl. tuõn Kett. K U M Kõ S Lu Li Ra J tuen K-Ahl. toon Li J tuan Ku tul̆lõõ vdjI I Ma tulyy Kl tuõ ~ tuu I, sg 3. p tooʙ Lu J tulap Kr, imperf tulin K R U P Ke M Kõ V Po Lu Li J Ku tul̆lii I Ko tulii Kl, sg 3. p tuli ~ tüli Kr
1. tulla, saabuda; hakata | vn приходить, прийти, прибывать, прибыть, наступать, наступить; становиться, стать
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
K neitsüeni, ainogoni, neitsüt ainagoanoni, tunsit tulla tunne ella [= õlla], taloo tarkuttaa pitää (Sj. 674) rl mu neiuke, mu ainus, neiuke, mu ainus hani, oskasid tulla, oska olla, talu tarkust hoida
Lu tulõb mees mere takkaa väĺĺää, nurmõ alt eb kõõsniit (Must. 160) vs tuleb mees mere tagant koju (välja), mulla (nurme) alt ei kunagi
P d́eda tuli tšüntämäss õhtagon i baba marjass tuli õhtagon kotuo taat tuli õhtul kündmast ja eit tuli õhtul marjult koju
Li siä mee eeᴢ, a miä toon takan sina mine ees, aga mina tulen taga
Li miä elläis teil enepää en too ma ei tule enam kunagi teile
J jovvu tšiirepii, ku õõt tulõjõ tule (jõua) kiiremini, kui oled tulija
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
P šlääppi pääzä, tulõb niku herra kaabu peas, tuleb nagu härra
J tullaa kaglasuttaa tulevad kaelastikku
J müü tulimma kõlmõõ meie tulime kolmekesi
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
Lu tultii võõraaᴅ, võõrazii tulid külalised, võõrusele
Lu koźźolaizõt tultii kosimaa kosilased tulid kosima
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
J a müü tahomma sitä, mitä tulimmõ aga meie tahame seda, mille pärast tulime
K arvazi, ešto tultii tšäümää tütärtä ta arvas, et tuldi tütrele kosja
I kapoŕossa tulimmat tänneɢ Koporjest tulime siia (elama)
Lu mussajõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
Lu kui kraappazit pitškaa, sis tuli nennää kehno haisu kui tõmbasid (kraapsasid) tikku, siis tuli ninna halba haisu (= väävlihaisu)
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad vee peale
Lu nii kõvassi tahtozin, kõik sültši tuõp suussa nii väga tahtsin (süüa), sülg lausa tuleb suust
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
U troittsa tuõʙ nelipühad tulevad
M näd jo tullas pikkaraizõt kahuᴅ näe, juba tulevad kerged kahud
Lu tuõb ohtogo, meemmä makkamaa tuleb õhtu, läheme magama
M alki kahuttaa maata, taitaa tuõp tšiiress talvi hakkas maad kahutama, vist tuleb varsti talv
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Lu veri tuõb nenässä ninast tuleb veri
M tämä on natturi, nenässä tuõb natta ta on tattnina, ninast tuleb tatt(i)
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik teed
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal (kohale), tal(le) tuli mingi takistus (ette)
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tooʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Lu en nõis tüütä tetšemää, nältšä tuõp talloo (kui) ma ei hakka tööd tegema, (siis) tuleb nälg majja
S noorikkõa tuli žaali pruudist hakkas kahju
Lu millõ tuli süä ma sain vihaseks
J kõvassi johzin, de tuli vari kõvasti jooksin ja hakkas palav
K niku äpiε neil tuli neil hakkas nagu häbi
M milla tuli alu, etti tämä minu päälee turhaa juttua pajataʙ ma solvusin (selle peale), et ta räägib minu peale tühja juttu
K emintimälee tuli paha meeli võõrasema sai kurjaks
Ku minuu käell tuli kippiä minu käel hakkas valus
I millõõ parapit tuli mul hakkas parem
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
P murrap tulla mussa pilvi murrab tulla (= tuleb kiiresti) must pilv
J inimin valup tull inimene tuleb aeglaselt (venib tulla)
M alkõ tulla suurilla jalkoilla hakkas tulema suurte sammudega
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J poik tuli jo tšehs kazvosõ poeg sai juba keskealiseks
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk on juba aastates, aga veel pole mingisugustki kaasavara kogutud
K ko saadut tulivaᴅ, meniväd vargassamaa õunõi i ugrittsoi kui puu- ja juurvili valmis aedades, läksid (poisid) õunu ja kurke varastama
J laizga izäka talo tšiire tuõb ävitüsse laisa isaga läheb talu ruttu hukka (hävingusse)
Ra võõnoizõõ tüü tuõp tehüssi, a laizgaa va ep kõnsa vs aeglase töö saab (lõpuks) tehtud, aga laisa oma ei kunagi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid palju maksma
Lu ku leipozit sis tšäet tultii vet́ taitšinaakaa kui (sa) sõtkusid (leiba), siis said käed ju tainaseks
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt (välimusest) näha, et poiss hakkab haigeks jääma
L ženiχa i nuorikkõ läsimεä tulivaᴅ peigmees ja pruut jäid haigeks
Kett. tuõb läsimää silmässä jääb haigeks silmamisest (halvast silmast)
I ühstõšmõtta vootta tuli millõõ ma sain üheteistkümneaastaseks
Lu tultii ühtee nõvvoo lepiti kokku (tehti ühine otsus)
M lehmä on tuntumizõlla, etti tšiireess tuõp kantõõmaa lehmast on tunda, et varsti hakkab poegima
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= lehm tuleb lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõp tõtta see on meeste asi (jutt), ma ei tea, kuidas on õige (tõsi)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma mõistusega nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
K ühez õttsaz õli nellä, i tõizõz nellä, kõikii tuõp kahõsaa meess ühes otsas oli neli ja teises (otsas oli) neli, üldse (kokku) on kaheksa meest
J rapsiga tätä, la tuõb enesee raputage teda, las tuleb meelemärkusele
J miä laŋkõzin maalõõ i jedva·a ku tulin elosõõ ma kukkusin maha ja vaevalt tulin meelemärkusele
J tuli meelee tuli meelemärkusele
Li ep tuõ meelee ei tule meelde (ei meenu)
2. (vihma, lund) tulla, sadada | vn идти, падать (о дожде, снеге)
M nüt paap šlottua, tuõb lunta i vihmaa üheᴢ nüüd sajab lörtsi, tuleb lund ja vihma koos
I vihmaa tuõʙ vihma sajab
J tuõb (saab) lunt sajab lund
Li eglee tuli vihmaa eile sadas vihma
P pitšäld on põvvaᴅ, ep tulõ vihmaa pikalt on põuad, ei tule vihma
Lu tuõp suur vihma tuleb suur vihm
3. juhtuda, tulla | vn случаться, случиться, происходить, произойти
L i nii tulitši ja nii juhtuski
Lu tuõpku mittää kas (sellest) tuleb midagi?
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et lehmaga tuleb niisugune häda (udarapõletiku tõttu)
J miä en tää, kuippäi see võisi tulla ma ei tea, kuidas see võis juhtuda
I mit̆täid ebi tulluɢ midagi ei juhtunud(ki)
K mitä lieb naizõlõ tullu, võtti nain kuoli midagi pidi naisega juhtunud olema, (et) naine võttis (kätte ja) suri
P mikä sillyõ tuli mis sinuga juhtus?
J tšättee tulõma juhtuma, kätte tulema
4. muutuda, (millekski) saada, jääda | vn превратиться, стать
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
P miä tulin sõtamehessi minust sai sõdur
M en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin ma ei näe midagi, olen jäänud juba päris vanaks
P i uotitta minuat, etti õnnõva lienen, a õnnõtuo tulin ja ootasite minust, et saan õnnelikuks, aga sain õnnetuks
M pilved arvagoitti, taivas tuli seltšiässi pilved läksid laiali, taevas muutus selgeks
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti (savist) piiluparte põletati ahjus, siis tuli(d) tugev(ad) ja ilus(ad)
I kui inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõt tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
I kehnossit tuli jäi kõhnaks
I kõõs sõizõp kaugaa, niin tämä tuõp kõvassik ku saahhari kui (mesi) seisab kaua, siis ta muutub kõvaks nagu (pea)suhkur
I läntüpiimä piäp pannag ahjoo, sis tuõp varogassi hapupiim tuleb panna ahju, siis muutub kohupiimaks
Lu läsivä tuli terveessi haige sai terveks
J laa makkaaʙ, tšiirep tuõp seltšässi las magab, saab kiiremini kaineks
M õzra tuli valmiissi oder sai valmis
M ińeehmiin tuli terveessi inimene sai terveks
L jumala lähetäp sillõ linnuu i seness linnuss siε tulõd raskaassi (muinasjutust:) jumal saadab sulle linnu ja sellest linnust jääd sa rasedaks
I per̆rää groomua ilma tuli tšülmä pärast äikest läks ilm külmaks
5. tekkida, tulla, ilmuda, sigineda | vn возникать, возникнуть, появляться, появиться, заводиться, завестись
P rokkalintu lazzõʙ mokomaisii munõi i sis tulõvaᴅ maoᴅ liblikas muneb selliseid mune ja siis tulevad (neist) ussid
M ko ilatas põltoa, väittääs tšived ühtee-kok̆koo, vot se i tuõp tšivirõukko kui puhastatakse põldu, (siis) veetakse kivid ühtekokku, vaat sellest tulebki kiviraun
M saivõrõssa tuõvat täiᴅ saerde(i)st tulevad täid
Lu kaugaa ku et tšäü saunaᴢ, pää algab mennä roojakkaassi, sis päχ́χ́ää tuõb libla kui (sa) kaua ei käi saunas, (siis) hakkab pea minema mustaks, (ja) siis tuleb pähe kõõm
Lu ilmõd mentii soojõssi, tuli paĺĺo sääskiä ilmad läksid soojaks, tekkis palju sääski
Lu miä tahon panna kannaa issumaa, tultais puipuᴅ ma tahan panna kana hauduma, (et) tuleksid tibud
J peh́miäss villõss tulla soojõd alõtsõᴅ pehmest lõngast tulevad soojad kindad
Li naisijee lõŋkasukil enne üllääl õli toož strotška, tšen kui tetši, kahsi vai pari santimetraa, a siiz jo tuli sukaa varsi naiste villastel sukkadel oli enne üleval samuti pära, kes kuidas tegi, kaks või paar sentimeetrit, aga siis algas (tuli) juba suka säär
I ku tšiv̆vii päälee tallazi, nii tulivad jälleᴅ (muinasjutust:) kui kivi peale astus, siis tekkisid jäljed
M i sis sai juvva, tuli üvä taari ja siis sai juua, tuli hea kali
Lu tšeelee õttsaa tuli napukka keele otsa tuli vistrik
M kazessa lahzõssa tuõb maailmaa üvä inehmin sellest lapsest tuleb ilmatu hea inimene
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullu mitäit parapaa ma riidlesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
6. pidada, tarvis olla | vn быть нужным, приходиться
M välissä kõlmisõõ tuõp ševeĺittää einää vahel tuleb kolm korda heina kaarutada
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu (vanasse) kaevu, (sellest) tuleb (veel) vett juua
Kett. minuu tulõb mennä ma pean minema (= mul tuleb minna)
M kui kane bukvat tuõp panna kuidas need tähed tuleb asetada (panna)

turtuussa: turtuss J-Tsv., pr turtuun J, imperf turtuuzin: turtuzin J kangestuda, kangeks jääda | vn коченеть, окоченеть, костенеть, окостенеть, мертветь, омертветь
väliss makajõs tšäet turtussa mõnikord magades käed kangestuvad

tüünissüä Lu J, pr tüünisüʙ Lu, imperf tüünissü Lu J
1. vaikseks jääda, rahuneda | vn утихать, утихнуть, успокаиваться, успокоиться
Lu perrää tormii tüünisüʙ pärast tormi jääb vaikseks
J ilma tüünissü ilm jäi vaikseks
2. fig raugeda, väsida (hobuse kohta) | vn замаяться, устать (о лошади)
Lu õpõn ku algab vässüä, siiz jutõllaa: õpõn algap tüünissüä kui hobune hakkab väsima, siis öeldakse: hobuse jõud hakkab raugema

tüüntüä Lu, pr tüünüʙ Lu, imperf tüüntü vaikseks jääda, rahuneda | vn утихать, утихнуть, успокаиваться, успокоиться
perrää suurõõ tormi meri algõp tüüntüä pärast suurt tormi hakkab meri rahunema
ilma tüünüʙ ilm muutub vaikseks

uinoossa: uinoss J-Tsv., pr uinoon J, imperf uinoozin ~ uinozin J uinuda, magama jääda | vn засыпать, заснуть, уснуть
J elka koliska, lahs parai·ko uinooʙ ärge kolistage, laps parajasti jääb magama
J nii uinooᴢ, daaže entšimiss ep kuulu uinus nii, et isegi hingamist ei ole kuulda
J menti de uinosti mindi (magama) ja uinuti

umaltua P M (Kett.), pr umaltuun Kett. P M, imperf umaltuzin M purju jääda | vn опьянеть
M hukod maistõlivad õlutta, ett evät päästü kot̆too, umaltuzivaᴅ vanamehed maitsesid õlut, nii et ei saanud koju, jäid purju

unissua Lu J-Tsv., pr unisun J, imperf unissuzin J uniseks jääda, tukkuma jääda | vn делаться сонным, задремать
Lu elä lazõ entä unissumaa ära jää tukkuma!
Vt. ka unõssua, unõssussa

vanata M (Kõ), pr vananõn M, imperf vananin M vananeda, vanaks jääda | vn стареть, постареть
M töö että vanõnõ [sic!], miε algan jo vanata teie ei vanane, (aga) mina hakkan juba vananema
M õlõn vana i lahzõd jo vananivaᴅ olen vana ja lapsed(ki) on juba van(em)aks jäänud
M lahs pajatap suurijõ juttujõ väl̆li, siz juõllaᴢ: elä tuŋkõõ, var̆raa vananõᴅ, kazvap pittšä parta (kui) laps räägib suurte (= täiskasvanute) juttude vahele, siis öeldakse: ära tungi (= ära sega), vara vananed, kasvab pikk habe
M ko jo noorikkõ vanani, tuli hakassi, hakat sis piettii povonikkaa kui noorik jäi juba vanaks, sai vanaeideks, (siis) vanaeided kandsid (ikka) abielunaise tanu
liivol jo on rüis vanannu (Len. 213) liivamaal (liivadel) on rukis juba vananenud (= üle küpsenud)
M päivüüsee jätäᴅ, lõhkõub i vananõʙ (kui) jätad (puuküna) päikese kätte, (siis see) praguneb (lõheneb) ja vananeb.
Vt. ka vanassua

viipüä L P M Kõ Lu Ra J (K R) viipüss J-Tsv., pr viivün K R P M Kõ Ra J viipüün Kett., imperf viipüzin M Lu Ra J viibida, hilineda, jääda, kesta | vn пребывать, оставаться, опаздывать; длиться, продолжаться
L tie pεälä õlõmma viipünnüüᴅ teel oleme viibinud
P miε viivün kaugaassi ma jään kauaks
M peremmees kuza viipü, kuzaleʙ jõi peremees jäi kuhugi, kuskil jõi
Lu miä viipüzin pojezdaa ma hilinesin rongile
Lu veri süätauti on kehno, sitä piäp peĺĺata ep viipüis piäb vasalt praavita verine kõhutõbi on halb, seda peab kartma, (et haigus) ei kestaks (kaua), peab kohe algusest peale ravima.
Vt. ka viipiüssä, viivähtää, viivähtäässä, viivütellä, viivüttää


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur