[VOT] Vadja keele sõnaraamat

jäneᴢ Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I (R-Eur.) jäniᴢ [< is] J I-Len. Ku Янесъ Tum. jännän ~ jänn ~ jennen Kr, g jänehsee K P jänehsie P jänessee M Kõ jänesee P Lu Li Ra J jänes | vn заяц
Lu jänes ku johzõb rissi teessä vai johzõb vassaa, jutõltii, õnnia eb leene kui jänes jookseb risti üle tee või jookseb vastu, (siis) üteldi, (et see) õnne ei too
J valkad jäneset tševäjel mennä ruskassi valged jänesed lähevad kevadel hallikaspruuniks
Lu kõrvõt pissüᴢ niku jänesel kõrvad püsti nagu jänesel
P tämä on niku jäneᴢ, peltšääʙ ta on (arg) nagu jänes, kardab
M jänessee papaloᴅ jänese pabulad
■
Kõ senell on jänessee nahgaakaa perze paikattu kk see on argpüks (sellel on jänese nahaga perse paigatud)
J kül sel(le) õlti jänese tempuᴅ küll see oli arg (küll sellel olid jänese tembud)
Kõ senell ińehmizell on jänessee süä see inimene on arg (sel inimesel on jänese süda)
Lu jänesee kõrvaᴅ ergud e. teravad kõrvad (jänese kõrvad)
Ra jänesee uulõᴅ jänesemokk (= sünnipärane huulelõhe)
P enne vai ätä juttõlivaᴅ: ep saa süvvä jänehsee kapussoi, nõizõd nagramaa, meneb uuli lõhtši ema või isa ütlesid: ei tohi süüa jänesekapsaid, hakkad naerma, huul läheb lõhki
M jänessee ublikkaaᴅ jänesekapsad
Lu jänesee roho jänesekapsas
Lu Ra jänesee kakku tael, kuiv puukäsn
Kõ jänessee käpälä ~ jänessee jalka kassikäpp (taim).
Vt. ka jäńo

pakolain ~ pakolainõ Lu pakolainee K-Ahl., g pakolaizõõ Lu
1. põgenik, pagulane; jooksik, väe- | vn беглец; дезертир
Lu tšen on pagõnnuᴅ, se on pakolain kes on (ära) pagenud, see on põgenik
Lu pakolain on türmässä tullu, on tehnüt pillaa, tämä kõrjauʙ jooksik on vanglast tulnud (= põgenenud), on teinud kurja, ta varjab ennast
Lu tämä on joossuᴅ sõtamehentä pakkoo i on pakolaisõn ta on jooksnud sõjaväeteenistusest (= sõdurist) pakku ja on väejooksik
2. piletita sõitja, kõnek. jänes | vn пассажир без билета, заяц
Lu pakolainõ meni laivaa salamittaa piletita sõitja läks salaja laeva
Lu pakolain, tšen meni salamittaa. ko menti esimeizee porttuu, lasti maal ja ajõltii oma maχχaa takaᴢ, a või jääb elämää võõral maal jänes (on see), kes läks salaja (laeva). Kui jõuti (mindi) esimesse sadamasse, (siis) lasti (ta) maale ja aeti oma maale tagasi, või jäi (jääb) elama võõrale maale.
Vt. ka pakasia, pakõlain