[VOT] Vadja keele sõnaraamat

jältši Kett. vdjL K L P M Kõ Lu J I Ko Kl (U Li Ra vdjI) jäĺtši Lu jälki (Ku), g jällee M Lu J I jällie P jälle J jäljee (J-Must.) jäld́ii (vdjI I Ko Kl) jälee (Ku)
1. jälg | vn след
J kats, lumõõ pääll on sveežõd jänesee jälleᴅ vaata, lume peal on värsked jänesejäljed
J mitä joonitteed minu jältšii(t) müü mis sa jooksed minu jälgi mööda
M katti ahjoo meeb, jältšeä p tee, ahjos tuõb jäĺĺet toob. avu (Set. 16) mõist kass läheb ahju, jälge ei tee, ahjust tuleb, jäljed toob? – Ahjuluud
M tupa täünnä tuttavia, ühtä õmaaz et tunnõ. jältši (Set. 18) mõist tuba tuttavaid täis, ühte(gi) oma (sa) ei tunne? – Jälg
M jalgaa tallaa jältši jalajälg
P vott rattaa jälttä müö mene vaat, (vankri)roobast (ratta jälge) mööda mine
Lu laivaa jältši, laivaa struja laevatee
Lu lińeikaa jältši joonlaua(ga tõmmatud) joon
Lu minuu meeᴢ jäi pahoil jältšil mu mees jäi purjutama (sattus vanakurja jälgedele)
Lu vääräll teell ~ paha jältšill vääral teel ~ vanakurja jälgedel
Lu babuška pahaa jältšiill joutu eideke eksis ära (sattus vanakurja jälgedele)
I kehnoo jältšilöilee puuttujõõ eksisin ära (sattusin vanakurja jälgedele)
J jällee siha jälje koht
J jältšiä laskõma jälgi tegema (jätma)
J jältšiä ajama jälgi ajama
J jältšiile saama jälile saama
Ra sis ku lehmä libo lammaz öhzütää mett-sää, siiz väänetää jäĺĺeᴅ. siiz lehmää jältšiä väänetää aŋgokaa murnippäi väräjää, kotoo poolõõ i siiz lüüvvää tširveᴢ kõlmõttõmaa irttää i jätetää sinne, kunnis tuõp kottoo siis kui lehm või lammas eksib metsa, siis keeratakse jäljed (tagasi). Siis keeratakse lehma jäljed hanguga tagurpidi, värava, kodu poole, ja siis lüüakse kirves kolmandasse palki ja jäetakse sinna, kuni (lehm) tuleb koju
2. (koera-, sääse)hammustus, sääsekupp | vn (собачий) укус, (комариный) укус
Lu koiraa jältši on kehno koerahammustus on halb
J sääsk ku süüʙ, siis see jältši kõvassi tšihguʙ kui sääsk hammustab, siis see sääsekupp sügeleb väga
J sääzgee jältšiä ep piä tšihguttaa sääsekuppe ei tohi sügada
3. pl (heina)riismed | vn подгребье, подгребки
Lu ku arrossaa einää, mikä jääʙ vähäizee takkaa, jutõllaa: jääväᴅ jälleᴅ, piäʙ uutõõ arrossa kui riisutukse heina, mis jääb vähekese järele, öeldakse: jäävad riismed, peab uuesti riisuma
M miä võtin pärähmää, a siä võta jälleᴅ mina võtsin (heina)sületäie, aga sina võta riismed
I mitä siä jätiᴅ jälleᴅ pehkojõõ tağgaa miks sa jätsid (heina)riismed põõsaste taha?
I einää jälleᴅ heinariismed
4. päramised (poegimise järel) | vn послед
I annaᴅ lehmäle juuak kaijee štop tämä pigõpaa puhassuisiɢ, jältši puhas-suisiɢ lehmässä poizõgõ annad selle (= esimese piima) lehmale juua, et ta puhastuks rutem, (et) päramised tuleksid (puhastuksid) lehmast välja
I se jältši piäb ilatak poiᴢ. senee jällee süüʙ, siz vähäpik piimää annaʙ need päramised peab koristama (lehma juurest) ära. (Kui lehm) sööb need päramised (ära), siis annab vähem piima.
Vt. ka jälellizeᴅ