[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit

bloika Li J bloikõ Li Ra ploika , g bloigaa kaelalint, gofreeritud kaelus (vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluv detail) | vn плоённая, гофрированная лента, воротник (деталь народной одежды водской женщины)
Li siiz vod i algõttii: bloigõt pantii, rintõbantõt pantii, tšäsilintit siottii, takalintti takkaa pantii, i kušakkõ vaat siis alatigi (ehtimist): pandi kaelalindid, pandi rinnalehvid, käelindid seoti, tagalint (= seljalint) pandi taha, ja vöö (pandi vööle)
J bloika on tehtü sulkkulintiss, pannaa ümpär kaglaa kaelalint on tehtud siidlindist, pannakse ümber kaela
Li ku tahtozid üvvää bloikaa, sis piti kõlmõd arššinaa õssaa, daže nellä; bloikõ tehtii, sis tehti heenokkõizõt sklatkõt, što tämä õllõis põšnõi kui tahtsid head gofreeritud kaelust, siis tuli osta kolm arssinat (siidlinti), isegi neli; kaeluseümbris tehti, siis tehti peenikesed voldid, et ta oleks kohev
lintissä i kruuževossa tehtii ploika paelast ja pitsist (on) tehtud kaeluseümbris

juurõõ J juuree Ku
1. adv juurde | vn к; J tšet tultii juurõõ kes tulid juurde?
2. postp juurde | vn к
J pani õpõzõõ puhõõ tšiin, ize tuli tulõõ juurõõ pani hobuse puu külge kinni, ise tuli tule juurde

kaattari Kõ Ra (P Ku-Len.), g kaattarii (vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluv) puusa-, istmikupõll | vn набедренник (деталь водской женской одежды)
Ku persii päälä piettii kaattarit (Len. 295) istmiku peal kanti (peeti) istmikupõllesid

Kõ Ra karuu kaattari sõnajalg.
Vt. ka karukaattari
Vt. ka koittama, koittana

kaattõri Ränk Salm2 J (P) kaattõr M (P) kaatteri K-Ahl. K-Set. M-Set. J-Must. (R-Lön.) kaateri R-Reg. kattõr Ra, g kaattõrii J
1. (vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluv) puusa-, istmikupõll | vn набедренник (деталь водской женской одежды)
J kaattõri on õmmõltu kaŋkass, pilutõttu; mõnikkaill on õmmõltu helmaa pikkõraizõt tšelloᴅ, dalisko bubentšikaᴅ puusapõll on õmmeldud linasest riidest, tikitud; mõnel on õmmeldud hõlma väikesed kellad või kuljused
P vaitõs kahõõ kaattõraiza, kõlmõõ kõrvarõŋkaiza rl vaid kahekesi puusapõlledes, kolmekesi kõrvarõngastes
J kaattõrid õlivat tšelloikaa takanaa kellukestega istmikupõlled olid (selja) taga
2. M-Set. puusa-, istmikuhelmed [?] | vn набедренные бусы [?] (orig.: helmi-ripustimet)
K M karuu kaatteri (Set. 62) ~ Ra karuu kattõr sõnajalg.
Vt. ka karukaattõri
Vt. ka koittama, koittana

kantaa K L P M Kõ S Po Lu Li J (Kett. R Li Ku) kanta J-Tsv. kantaaɢ I Ка́нта K-reg2 Ii-reg1 Канда́ Pal2, pr kannan K L P M Lu Ra J Ku kannõn Lu Li J kannaa I, imperf kannõn K R kannin Li Ra J kantazin [sic!] P Lu kannõõ I
1. kanda, tassida; (kokku, juurde) kanda, tuua; (ära, laiali, edasi) kanda, viia | vn носить, нести, таскать, тащить; наносить, нанести; уносить, унести; разносить, разнести
Lu kaššelia oŋ kerkiä kantaa kasetohumärssi on kerge kanda
Ku siz repo kiĺĺuʙ: sairas tervettᴀ̈ kannap seläᴢ siis rebane hüüab: haige kannab tervet seljas
Lu ušattis peettii i kannõttii vettä toobris hoiti (peeti) ja kanti vett
L mitä vart trubaa kannat kaasa miks sa kannad pasunat kaasas?
J siz algataa kantaa rookaa lavvalõõ siis hakatakse rooga(sid) lauale kandma
Lu tämä tüüssä ebõ·õ tolkkua, niku siglõl vettä kantaa kk tema tööst ei ole kasu (tolku), nagu sõelaga vett kanda
M suvõlla tšimoᴅ kantaaz mettä suvel mesilased kannavad (= korjavad) mett
Po lemmüs kantõ mõnikkaalõ rikkahutta kratt kandis mõnele varandust (kokku)
Lu sihee talloo para kannaʙ sellesse tallu kannab kratt (varandust)
M aina välipal̆loo kannatta aina viite vahepalu (= leivatükke söögiaegade vahel)
I suõᴅ lampait kantavaᴅ hundid viivad lambaid (ära)
Lu a krotta on tõin, se kannab i maamunnaa aga rott on teine (loom), see viib kartuleidki (ära)
J kanti lahzõd laukaasõõ rl viis (kandis) lapsed Lauga jõkke
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs (kuulujuttude levimise kohta öeldakse:) koer haugub, aga tuul kannab
2. (välja) kannatada | vn выносить, -нести
J kui tämä võip kanta mokoma raŋkka eloa kuidas ta võib niisugust rasket elu (välja) kannatada!
3. kanda (rõivaid, jalatseid, relvi) | vn носить (одежду, обувь, оружие)
K sis kannad körkääd kaputad (Sj. 674) rl siis kannad pika säärega (kõrgeid) sokke
K niit kannõttii siz pulmõilt pulmõilõ (Al. 62) neid (= saapaid) kanti siis pulmadest pulmadeni
J saa kamendantilt lupa püssüä kanta hangi komandandilt luba püssi kanda
4. kanda, olla rase v. tiine | vn носить ребёнка, детёныша
J ofońõn naiŋ kannõʙ (om vatsakaa) Ofonja naine on rase
Lu nain kannab lassa naine kannab last (= on rase)
I eb õlluɢ aikaassaak kannõttuɢ, seitsee kuuta tämä süntüje ei olnud (õige) ajani kantud, seitse kuud (oli, kui) ta sündis
Lu lehmä kannõʙ, tiini lehmä lehm kannab, tiine lehm
I ühesää kuuta kantõ lehmä vazikkaa üheksa kuud kandis lehm vasikat
5. poegida | vn рожать, родить детёныша (телиться, ягниться и т. д.)
Lu lehmä kantõ vazikkaa lehm tõi vasika
I eb jaksak kantaaɢ (lehm) ei saa (ei suuda) poegida
S lehmä on kahõsaa kõrtaa kannu lehm on kaheksa korda poeginud
Lu kõns sill tulõʙ lehmä kantõmaa millal sul lehm poegib?

entine vätši kantõ võr̆raa endine rahvas käis ohverdamas
Ra karikkaa kantaa pulmaõlut juua (pulmaõlut jõid abielupaarid, kes panid õlle eest taldrikule raha)
Lu tämä kannap konttia sinne tänne ta levitab kõikjale (sinna-tänna) tühja juttu
J .. kantakaa sene kalttaissa viĺĺaa, mikä meele parõttamisehsi on üvä (Must. 153) .. kandke seesugust vilja, mis meele parandamiseks on hea
J viĺĺa kanta (Tsv.) vilja kanda
J õpõn üvää karvaa ep kantannu hobune oli viletsa väljanägemisega
Lu pääd ep kanna (laps) ei kanna pead
J .. küll oominõ päivä ene eessä oolta kannab (Must. 157) .. küll homne päev enese eest hoolt kannab
J ja mitä oolta kannatta töö oma sõppai perässä (Must. 157) ja mis hoolt kannate te oma rõivaste eest?
P suurta uolta kantavaᴅ i raskass tüötä tetševäᴅ (nad) kannavad suurt hoolt ja teevad rasket tööd
J tämä kannap süüt ta on süüdlane (kannab süüd)
J itšää nõizõn sinu päälee viha kantõma (Tsv.) terve elu hakkan sinu peale viha kandma.
Vt. ka kannata, kannattaa, kannatõlla, kannuttaa, kannõlla, kannõskõlla, kannõta, kantoa

kazvattaa K L M Lu J (R P Kõ) kasvattaa (R-Reg. J-Must.) kazvõttaa Lu kazvattaaɢ I, pr kazvatan R Lu J, imperf kazvatin K L Kõ Lu J kazvatii I
1. kasvatada; idandada | vn растить, выращивать, вырастить; воспитывать, воспитать; проращивать, прорастить
ni miä kazvatin veĺĺia nii kaugaa ku jo kazvivaᴅ siis ma kasvatasin vendasid nii kaua, kui juba kasvasid (suureks)
P õlimma müö ühie ennie i ädää kazvatõttu rl me olime ühe ema ja isa kasvatatud
Lu miä kazvatin lahzõd ilma meessä, kõlmõt tükküä ma kasvatasin lapsed (üles) ilma meheta, kolm tükki
Lu se on sukkurill süütett, se on alvõss kazvõtt see on suhkruga söödetud, see on halvasti kasvatatud
I siz meilä õli õma koto kazvatattug opõnõ siis meil oli oma kodukasvatatud hobune
J jõka puu, mikä ü(v)vää viĺĺaa eb kasvata lõikataa maalõ (Must. 153) iga puu, mis head vilja ei kasvata, raiutakse maha
Lu kõik päivüt kazvataʙ päike kasvatab kõike
L leipεä kazvattaassa kasvatatakse vilja
M kazvatamma pomidorõita kasvatame tomateid
Lu õzrass kazvatõttii linnasõᴅ odrast idandati linnaseid
2. J-Must. (silmuskudumisel) silmi juurde luua, (silmkoe-eset) kasvatada | vn наращивать, нарастить (петли при вязании)

Lu tammia kazvataʙ kasvatab tiritamme
Lu tšäüb niku tammia kazvataʙ käib (kätel), (nagu) kasvatab tiritamme.
Vt. ka kazvatõlla, kazvottaa, kazvotõlla

kohtaa J-Must. postp juurde, lähedale | vn к, вблизь
tarkkahusin ted́je kohtaa (Must. 184) sattusin teiega kokku (teie kohta)

koittama (J), hrl pl koittamaᴅ J (vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluv) puusapõll | vn набедренник (деталь водской женской одежды)
koittamaᴅ pantii tšültšee puusapõlled pandi külje peale.
Vt. ka kaattari, kaattõri

kušakka K R-Reg. L P Kõ Lu Li Ra J (Al. Ja-Len.) kušakkõ Ra kušakk Li J-Tsv. kuššakka (K-Ahl.) kusakka R-Eur. R-Reg., g kušakaa Al. K P Ra J (pidulik) vöö (meestel pealisriietel kantav, naistel rahvarõivaste juurde kuuluv) | vn (нарядный) кушак (деталь водской народной одежды)
Ra ehteeᴅ: tšiutto pääle, sarafana, polle, kušakka šolkkõinõ, tšäsilintiᴅ peorõivad: särk selga, sarafan, põll, siidvöö, käelindid
P härmakuo pani päälie i kušakaakaa pani tšehspaikass tšiin pani pikk-kuue selga ja tõmbas (pani) vööga keskpaigast kinni
L annõttii kaunis kušakka ženiχalyõ anti peigmehele punane vöö
šolkkõn kušakka õli vööl siidvöö oli vööl
Lu veel õli lõŋkõnõ kušakka, mehet piettii, tšerikkoo mentii ain lõŋkõ-kušakka kraazgõttu vüül veel oli villane vöö, mehed kandsid (seda), kirikusse mindi ikka villane värvitud vöö vööl
L ümpär rihtä, rihie süämmez meneb niku kušakka tulilaikka mööda tuba, keset tuba läheb tuleleek (= keravälk) nagu vöö.
Vt. ka lõŋka-kušakka

lihassua Lu J-Tsv., pr lihasun Lu J, imperf lihassuzin Lu J lihavaks, paksuks minna; lihuda, kaalus juurde võtta | vn тучнеть, потучнеть; полнеть, пополнеть
Lu mõnikõz inemin tšiiree lihasuʙ mõni inimene läheb ruttu paksuks
Lu kumpa inemin lihasuʙ, siiᴢ jutõllaa: nät se võtap tšiiree pintaa kui inimene läheb lihavaks, siis (selle kohta) öeldakse: näe, see lihub kiiresti
J taita sinnua üvässi süütetä, ku siä nii kõvassi lihasuᴅ sind söödetakse vist hästi, et sa nii kõvasti lihud?
Vt. ka lihottua, lihõttua

liittää Li (Kõ-Len.), pr liitän, imperf liitin (kokku, külge, juurde) liita; (juurde) lisada | vn соединять, соединить; прибавлять, прибавить
Lu ku õli pittšä ŕuuku, tehtii ühessä ŕuugussa, a ku õltii lühepäd ŕuuguᴅ, siis tehtii kahõssa ŕuugussa, tšehspaikassa liitettii (spetsiaalse ridva kohta, mille abil lasti kalavõrke jääauku:) kui oli pikk ritv, (siis) tehti ühest ridvast, aga kui olid lühemad ridvad, siis tehti kahest ridvast, keskpaigast liideti (kokku)
nõizi ize tiitäjäksi, .. liitti lihat luihe kiin (Len. 230) rl hakkas ise lausujaks, .. liitis lihad luude külge (= parandas tõbise)
Li se kaŋgas tuli kannii niku kosomittaa; siᴢ maamõ taaz juttõõʙ: nä nüt liitä see kangas tuli niiviisi nagu viltu; siis ema ütleb taas: näe, nüüd lisa juurde (= koo sellele servale v. poolele lisa)
Li ku nõizõb vaa ühš tšäsi menemä ettee sis taas piäb liittää kui vaid hakkab (kangakudumisel) üks käsi ette minema, siis tuleb jälle juurde lisada (= tuleb sellele poolele lisa kududa)

lizätä L M Lu (Kett. K-Ahl. R-Reg. Ja-Len. Ra J) lizät J-Tsv. lizätäɢ I, pr lisään K M Lu lisεän L lis̆sään M lissään Lu J lissän J, imperf lisäzin M Lu J lisada, juurde panna, juurde kasvatada (kudumisel) | vn прибавлять, прибавить, добавлять, добавить, надбавлять, надбавить
L med́d́e tšüläz vätšiε vähetettii, pummalaa tšülεä lizättii meie külas vähendati rahvast, Pummala külasse lisati
Ra sis vähän aikaa se taitšinkakku likoᴢ, lizättii vettä i javoᴅ siis veidi aega see juuretis ligunes, (siis) lisati vett ja jahu(d)
M sis sinne lizättii poolaita mak̆kua möö siis lisati sinna maitse järgi pohli
I rokkaza vähä soolaa, lizätäɢ piäp soolaa kapsasupis on vähe soola, tuleb soola lisada
Ja i lizättii palkkaa kahs-tšümmet viis rubĺaa kuul (Len. 238) ja lisati palka kakskümmend viis rubla kuus
J leivele on inta lizättü leivahinda on tõstetud (leivale on hinda lisatud)
J no lissä han hos kopekk naglõlõ no lisa ometi kas või kopikas naelale (= naela hinnale)
J rendiä lisämä renti tõstma (lisama)
J lissää veessoilõõ vähikkõizõ kuniz et saa rovnoissi lisa kaalu(de)le (veel) veidi, kuni sa ei saa (= kuni saad kaalukausid) võrdseks
Lu piäb lizätä kool õttsaa majale tuleb juurde ehitada (otsa lisada)
Lu piεb lizätä seiliä peab purje lisama (= purje rohkem lahti võtma)
M ku tahot sukkaa lad́d́õpaa, piäp silmiä lizätä kui tahad laiemat sukka, siis tuleb silmi juurde kasvatada
M lizättü silmä juurdekasvatatud silm

M aissiä tõrvastaakka, elä lis̆sää veel tõrvassia (kuulujuttude levitajale öeldi:) ah sa, tõrvasekandam, ära lisa veel tõrvaseid (= ära pane jutule omalt poolt juurde, ära liialda)!

nizgaa-takõin: nizgaa-takein Salm2 (vadja rahvarõivaste juurde kuuluv) seljarätt | vn наплечный платок (принадлежность водской народной одежды)

põlvi-liina (K-Ahl.) põlviliina ~ põlvilina R-Lön. (vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluv) põll | vn передник (деталь водской женской народной одежды)
K neite idgeʙ, tšüünel veereb punasilta põskusilta kauniile goittanoile, kauniilta goittanoilta .. pääle põlvee, põlvi-liinaa, pääle vöö võvvarma-tširjaa (Ahl. 105) rl neiu nutab, pisar veereb punastelt põsekestelt punastele siidpaeltele, punastelt siidpaeltelt .. põlve peale, põlle peale, vabarnakirjalise vöö peale.
Vt. ka suurpõlviliina, tšellüpõlviliina
Vt. ka põlvikoᴅ, põlvilliin

päälikko³ J-Tsv., g päälikoo J juurde-, pealemaks | vn доплата, (денежная) придача
paat tšümme rubĺa päälikkoa, opõin leep sinu (kui) paned kümme rubla pealekauba, on hobune sinu.
Vt. ka päälin, pääliz-raha, päälüᴢ

päälin Lu (Li) pääliin J-Tsv. pääline J-Must. pählin Kr päällin (K-Ahl.), g päälzee Li pääliizee J, pl päälliset K-Ahl.
1. (millegi) pealmine pind e. pealne | vn верх, поверхность
Lu ahjo päälin on tehtü heenossa tšivessä (sauna)ahju pealne (= keris) on tehtud väikestest kividest
Lu maa päälin ~ J maa pääliin maapind
2. puhas lina (parim puhtaim linakiud) | vn лучший, хорошо очищенный лён
Li vot sitä päälissä miä tšedräzin i tappurkoontõla vaat seda puhast lina ma ketrasin, ja (ka) takukoonalt
3. juurde-, pealemaks | vn доплата, (денежная) придача
Li ku lüüvvää vettoa, sis tšüsütää: kui paĺĺo paat päälissä kui veetakse kihla, siis küsitakse: kui palju välja paned (= mille peale käed lööme)?
Vt. ka nenä-päällin, tšennäpääline
Vt. ka päälikko³, pääliz-raha, päälüᴢ

päälüᴢ M Kõ Lu Li Ra J I päälüs Ränk J-Tsv. päällüᴢ Lu Ra J, g päälühsee: päälüssee M päälüsee Lu Ra J päälüse J päälüzee Li
1. pealne, pealis; tipp, pea | vn верх; верхушка, макушка
Lu paglatšentšä on ühezä tükküzä tehtü, a uupukkail päälüsed on erizee õmmõltu pastel on ühes tükis tehtud, aga ummiskingadel on pealsed eraldi õmmeldud
Li uulittimõl õli õmmõltu päälüᴢ, kõig õli ümperikkoa niku sandalid õmmõltu takan {u}-le (= kodutehtud naistejalatsile) oli õmmeldud pealne, kõik oli ümberringi (talla külge kinni) õmmeldud nagu sandaalid taga(nt kinni)
J talvi saappõga päälüz õmmõlla kahs kõrtõin talvesaapa pealne õmmeldakse kahekordne
Lu nenää päälüᴢ ninapealne (loomal)
Lu tšäe päälüᴢ käeselg, kindaselg
ahjoo päälüᴢ ahjupealne
Lu akkuna päälüᴢ aknalaud (aknapealne)
Lu lagõõ päälüᴢ laepealne, lakk
Lu rihee päälüᴢ toapealne, toalakk
I vainio päälüᴢ vainupealne
J jõka mat́erill päälüs pooli on lustip ku murna pooli igal riidel on pealispool ilusam kui pahupool
I kase koko, ku kuilaᴢ, toĺko päälüssä bõõɢ see (linakubude) hunnik (on) nagu (vilja)hakk, ainult pead pole (otsas)
2. koorekiht (piimal) | vn слой сливок (на молоке)
3. juurde-, pealemaks | vn доплата, (денежная) придача
J nõizõmm opõiziit vajõltõma, paĺĺo annõt päälüss hakkame hobuseid vahetama, kui palju peale maksad (annad)?
Vt. ka ahjopäälüᴢ, pihaapäälüᴢ, riheppäälüᴢ, riigappäälüᴢ, ähöpäälüᴢ, ähüpäälüᴢ, ähüüpäälüᴢ
Vt. ka päälikko³, päälin, pääliz-raha

rätt́śükkäin (Ku), g rätt́śükkäizee (vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluva puusapõlle vaskraha meenutav kaunistus | vn похожее на медную монетку украшение набедренника)
Ku kaattarie pääl oltii suknaᴅ, suknie pääl .. rättsükkäiset [= rätt́śükkäizeᴅ], ne oltii mokomat ku vaski-rahat (Len. 295) puusapõllede peal(mine pool) oli kalevist, kalevi(te) peal {r}-d, need olid niisugused nagu vaskrahad

tšellüpõlviliina: tsjellüpõlviliina R-Lön. (vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluv pärlite ja kellukestega kaunistatud sinisest kalevist põll | vn передник из синего сукна, украшенный бисером и колокольчиками, деталь водской женской народной одежды).
Vt. ka tšelli¹

tšäsärätte (R-Lön. R-Reg.), pl tšäsärätet R-Lön. (vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluv) põlverätt, põll | vn передник (деталь женской водской народной одежды)

tšültšee Lu Li J tšültše J
1. postp juures, juurde kõrvale, külge | vn к, у, около
Lu plavutšii pristanii tšültšee piättüväd i parahodaᴅ ujuvkai juures peatuvad ka aurikud
J jooz minu tšültšee jookse minu juurde!
Lu tämä ajõ õpõzõõ puu tšültšee ta ajas hobuse puu kõrvale
J isumm puu tšültše istume puu kõrvale
Li õlgõt pantii autaa rohipuu tšültšee õled pandi hauda puusärgi kõrvale
J riputa kotti puu tšültšee riputa kott puu külge
2. adv juurde; külge; pihta | vn к, на
Li ujugaa tšültšee ujuge juurde, kõrvale!
J viskazin tšiveekaa, a en saanut tšültšee viskasin kiviga, aga ei saanud pihta

Lu ku poika tütöökaa sai tuttõvõssi, jutõllaa: lei tšültšee kui poiss sai tüdrukuga tuttavaks, (siis) öeldakse: lõi külge

tšültšivarnikka (Ra), hrl pl tšültšivarnikaᴅ Ra (vadja uuema rahvarõiva juurde kuuluv) külje-, puusarätt, pl. -rätid | vn набедренный платок (в новой водской народной одежде)

tüvee K M S Ra J I tüvie K R L P tüv̆vee M Kõ vdjI I tüvvee Ja-Len. Po Lu Li I tüve K-Ahl. J-Must. J-Tsv. tiwi Kr
1. postp juurde | vn к (кому, чему)
I mustalainõ starik̆kaa tüv̆vee meni mustlane läks vanamehe juurde
K opõzõd veetii tšerikoo tüvee hobused viidi kiriku juurde
Po tullaz lavvaa tüvvee tullakse laua juurde
M kuhilailla kui nävät tuultuzivaᴅ, siiz väitimmä riigaa tüv̆vee napurikkoosõõ kui need (= rukkivihud) hakkides tuuldusid (kuivaks), siis vedasime (need) rehe juurde auna
I sis meeväᴅ vezilee, kaivoo tüv̆vee vezilee (pulmakomme:) siis lähevad (pruut ja peigmees) vett tooma, kaevu juurde vett tooma
Lu i lehmää tüvvee kooli, i lehmää tüvvee jäi ja lehma juurde (lauta ta) suri(gi) ja lehma juurde jäi
2. adv juurde, lähedale, ligi | vn близко, ближе
L mentii tüvie vaattamaa mindi juurde vaatama
K rissintsä makausõlla ležiʙ. pojo meni tüvee, iĺĺakkoozii juttõõb tälle .. (Al. 10) ristiisa lesib lavatsil. Poiss läks juurde, ütleb talle vaikselt ..
J tuõ jurmõpõssi tüve, elä õõ nii ropkoi tule julgemini ligi, ära ole nii arg
M i siz on mokom, etti õm̆maa va perennaissa lazzõʙ tüv̆vee ja siis on (see lehm) niisugune, et ainult oma perenaist laseb lähedale
M nii on kor̆rõa, elä tuõ tšennii tüv̆vee on nii suureline, (et) ärgu tulgu keegi ligi
J taivaa riikki on tüve tullu (Must. 152) taevariik on ligi tulnud.
Vt. ka tüvene

tüveesee K-Al. tüviesie P postp juurde | vn к (кому, чему)
K meneb izää tüveesee (Al. 10) läheb isa juurde
P ize menid dabušnikaa tüviesie ise läksid hobusekarjuse juurde

tüvene [sic!] Lu-Must. postp juurde | vn к (чему)
ajõi lafkaa tüvene õposõ (Must. 158) ajas hobuse poe juurde.
Vt. ka tüvee

uuissaa M, pr uuisan M, imperf uuisin M jahu juurde lisada, juurde segada | vn подмешивать, подмешать
vot meil õli suur pere, etti koko paŋkõ piti siätä; niku siä setšääᴅ, ni vetelä tuõʙ, i siz vähäkkõizõ õhtogon uuisaᴅ vaat meil oli suur pere, (nii) et terve pang(etäis jahu) tuli segada; kui sa (tainast) segad, siis tuleb vedel, ja siis õhtul lisad väheke (jahu) juurde

valta K P M V Lu Ra J (Kett. R-Eur. Ja-Len.) valt J-Tsv. Ва́лда ~ Ва́льда Pal1, g vallaa R M Lu Ra J
1. vald (sageli mõisast ja selle juurde kuuluvatest küladest koosnev administratiivne piirkond) | vn волость (административный участок, в состав которого обычно входила мыза и принадлежащие ей деревни)
K vallall õlivad üheᴅ saappugaᴅ kauniiᴅ, mõiza herra õli õssannu vallalõõsõõ vallal olid ühed saapad, punased, mõisahärra oli ostnud vallale
J paĺĺoko eläiit on ted́d́e vallõᴢ kas teie vallas on palju inimesi (elanikke)?
P tšülä väitäp tšüüneliisee, valta vettä valkamaa rl küla veab pisaraisse, vald (silma)vett valama
R tervehütit tüttäreä, vallaa naisia vanoja (Eur. 37) rl tervitasid tütarlapsi (tütreid), valla vanu naisi
J elä lüü tšülää kujalla, eläko vallaa vainiolla rl ära löö küla tänaval ega valla vainul
M kane tšüläd õltii veĺikaa tšül̆lää valtaa need külad olid Velikkä küla vallas
M mativõõ õli itšäpäivää valtaa Mati küla oli Itšäpäivä vallas
2. valdus, (kellelegi kuuluv) ala | vn владение
Lu kõhtsõl õli kunikaa valta i herrvalta Koskisel oli kroonuvaldus ja mõisnikuvaldus
P χerraa vallaza enäp kõikkia täm tiep tüötä (meie) mõisnikuvalduses teeb tema kõige rohkem tööd
J maama õli χerraa vallass ema oli pärit (Jõgõperä) mõisniku valdusest
J kunikaa valta kroonuvaldus (Jõgõperä küla see osa, mis kuulus kroonule)
3. võim, voli, meelevald | vn власть
Ja tulimma kittai lidnaa, eŋglanni valla alla lidna gonkong (Len. 239) tulime Hiina linna, Inglise võimu all (olevasse) linna Hongkong
K maoo vallaz on on mao meelevallas
K elkoo vallaza õites, õisi täis (õite vallas)
4. Pal1 jõud, jaks, tugevus | vn мочь.
Vt. ka esivalta, herravalta, kunikaavalta

veerkko J, hrl pl veerkoᴅ J (tikand vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluva särgi käisesuul | vn рисунок на низу рукава женской сорочки водской народной одежды)

viillää (Kett. K-Al. M), pr viillän, imperf viilläzin (juurde v. välja) lõigata | vn выкраивать, выкроить
M viilläz mehilee tšiuttaa (ta) lõikas välja meestele särke
K võta viile kanõ povoinikad õhtagoissi valmiissi võta lõika (juurde) need tanud õhtuks valmis

vormu K-Ränk, g vormuu (kabjakujuline vorm, mida kanti vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluva pealiniku {sapana} all sellele vastava kuju andmiseks | vn копытовидная основа головного убора водской женщины {sapana} для придачи ему соответствующей формы)

võχkaleipä J (leib, millele pandi näljaajal võhka juurde) | vn хлеб с белокрыльником (в тесто добавляли болотную траву в голодные годы)
enne süütii võχkaleipää enne söödi {v}-leiba

vöö-rätti ~ vüürätti J (vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluv) vöörätt | vn поясной платок (деталь народной одежды водской женщины)

õvviin J-Tsv., g õvviizõõ J õue-, õue juurde kuuluv | vn дворовые постройки
kõik koto jo on lahkonõnnu, va õvviim pooli jäi seisoma kogu maja on juba lagunenud, ainult õuepool jäi püsima


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur