[VOT] Vadja keele sõnaraamat

baĺzama ~ baĺzana M baĺzam J-Tsv., g baĺzamaa J palsam | vn бальзам
J tšülä rahvõz juttõb, jot baĺzam avitõp kõikkiiss tautiiss külarahvas räägib, et palsam aitab kõikide haiguste vastu
M miε mälestän, etti mama ain kuttsõ baĺzama ma mäletan, et ema kutsus ikka palsamiks

baroni Lu J-Tsv. baron Kõ boroni P M J-Tsv., g baronii Lu J boronii P J parun | vn барон
P meil boronid õlivad mõizaza meil olid parunid mõisas
J tšen on tavannu tšäümä tegolõ juttõb jot baronid on kõikkas suurõpõt herrõd maa pääll kes on juhtunud teol käima, (see) ütleb, et parunid on kõige suuremad härrad maa peal
J baronii metsäss et tõhi vittsatši lõikõt paruni metsast ei tohi sa vitsagi lõigata
M täm on niku boroni ta on (uhke) nagu parun

heikata: heikõt J-Tsv., pr heikkaan: heikkan J, imperf heikkazin: heikkõzin J halvustada | vn порочить
naapuri heikkab minu ovõiss, juttõʙ: jalgõd eväd õõ terveᴅ naaber halvustab minu hobust, ütleb: jalad ei ole terved

tauti K R-Reg. L P M Kõ Lu Ra J (Kett.) Тавти Tum., g tavvii M Lu J tav̆vii M tavvõõ J haigus, tõbi, taud | vn болезнь, поветрие, хворь, эпидемия
Ra tauti tätä nii moritti tõbi kurnas teda nii (väga)
J tuli tauti, tappo naizen rl tuli tõbi, tappis naise
J tauti on nahgaa nallõ, eb või nõissõ haigus on naha all, ei jaksa tõusta
K tauti söötäb da eb lihota vs haigus söödab, aga ei lihuta (= haige sööb, aga ei kosu)
Ra tauti, kuss tulit, sinne mee (loitsust:) tõbi, kust tulid, sinna mine!
J tuli tauti tšüläsee tuli taud külasse
M tauti tap̆paaʙ (nakkus)haigus nakkab
Lu ilma tautii inemin ep koolõ ilma haigusteta inimene ei sure
J se on läsinüt kõikõllaisii tautia see on põdenud kõiksuguseid haigusi
M rautarohod need juõltii on jõka tavvissa üväᴅ raudrohud, neist öeldi, (et) on iga haiguse vastu head
J tšülä rahvõz juttõʙ, jot baĺzami avitõp kõikkiiss tautiiss külarahvas räägib, et palsam aitab kõikide haiguste puhul
M päälee kahõ-tšümmenee vuuvvõõ, päälee mokomaa raskaassa tautia eläʙ (juba) üle kahekümne aasta elab pärast niisugust rasket haigust
Lu kasta tautia miä en i pääleikkajal en soov seda haigust ma ei soovi mõrtsukalegi
Lu nenää sõõrmõt kõikk vaivataʙ, ku on pää tauti ninasõõrmed kõik valutavad, kui on nohu
Lu pahhain tauti, i sitä peĺĺättii, što tarttuvain tauti süüfilis, ja seda kardeti, (sest) et on nakkav haigus
Lu laŋkõva tauti, laŋkõvas tavviz on inemin langetõbi, inimene on langetõves
J heittümizess tuli sinin tauti kohkumisest tuli roos (sinine haigus)
J däädõ ležip halva tavviᴢ onu on halvatud (lamab halvatuses)
J piimä taut, kõik suu on valkaa soor (= suuhaigus imikul), kogu suu on valge
Lu meil ühs lehmä melkein puna tavvissa hukkauᴢ meil üks lehm sai peaaegu hukka punataudi läbi
M ku tšihvaa annat süvvä, senessä võivat tulla kõrvatakussõᴅ, se on sikojõõ tauti kui annad (seale) kuuma (toitu) süüa, siis sellest võib tulla parotiit, see on sigade haigus
Tum. Чигва тавти palavik.
Vt. ka horkkatauti, hullutauti, jalkatauti, kanatauti, karstatauti, koiratauti, kurkkutauti, kõltatauti, luu-tauti, laŋk-tauti, meritauti, punatauti, päätauti, rapaamustauti, rapaustauti, rintatauti, sikatauti, sorkkatauti, surmatauti, süätauti, tsapputauti, tšiihkutustauti, tšülm-tauti, tuulitauti, vattsatauti, veritauti, õvvi-tauti