[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

jürtši Kett. K L P M Kõ S Ja Lu Li Ra J I, g jürjii K Kõ I jürji J jürgii M jürd́ii S Ja I jürjee Lu
1. jüripäev | vn Юрьев день
Lu jürtši õli lehmijee praaznikka jüripäev oli lehmade püha
P a niikaa, urpavitt-soikaa jürtšin uomniiz ajaass lehmii karjaa aga nendega, urvavitstega aetakse jüripäeva hommikul lehmi karja
tšev̆vääl tšülvääᴢ kagraa, meil tšülvääs per̆rää jürtšiä kevadel külvatakse kaera, meil külvatakse pärast jüripäeva
Lu ku enne jürtšiä jürizeʙ, on tšülmä tšesä kui enne jüripäeva müristab, (siis) tuleb külm suvi
K laulõttii jürtšinä kui kõltaa mentii lauldi jüripäeval, kui mindi kolda (= kollaseks värviks taimi korjama)
Lu jürtšinä tšävvää jürǵiᴢ, jür-tšää pitämäᴢ jüripäeval käiakse jüripäeva pidamas
Lu ühed naizõt pitäväᴅ jürtšiä, mehije eb õõ ainult naised peavad jüripäeva, mehi ei ole
L tševäd jürtši i sütšüzüü jürtši kevadine jüripäev (23. IV) ja sügisene jüripäev (25. XI)
L tševäd jürtšinn karja ja tabuni lazzõttii mettsεä kevadisel jüripäeval lasti kari ja hobusekari metsa (= välja)
M med́d́ee jürtši praaznikka presto·ĺnyi praaznikka meie jüripäev on kirikupüha
2. püha Jüri | vn святой Георгий
I paimõõ meeb ümpäri karjaa jürjii obraazaakaa karjus käib ümber karja püha Jüri ikooniga
M sinne mentii kummartamaa ja tšüzüttii seneltä jürgii obraazalta antõõssi sinna mindi kummardama ja paluti sellelt püha Jüri ikoonilt andeks
M jürtši jumala ~ K Kõ jürjii obraaza ~ Lu jürjee obraza ~ I jürd́ii obraaza püha Jüri ikoon.
Vt. ka sütšüzüü-jürtši, talvijürtši, tševädjürtši

kurtši Kett. K P M Kõ S V I (Ke vdjI) kurki Lu Li Ra J (Ko Ku) Курчи Tum., g kurgõõ K P M Lu Li J kurgyõ P kurgõ J kurjõõ (K-Ahl.) kurõõ J-Tsv. (hall-, soo-)kurg | vn серый журавль
Lu kurgõd ovaᴅ valkaa-harmaaᴅ, jalgad ovaᴅ näilä kauneeᴅ kured on helehallid, jalad on neil punased
Lu kurki on pitšää kaglaakaa kurg on pika kaelaga
P meillä on kurgõt tuhgaa karvaa, bõlõ kahõllaisii meil on kured (ainult) tuhakarva, ei ole kahesuguseid (= teistsuguseid)
J sütšüzüll kurgõd lennetä soojiilõ mailõ sügisel lendavad kured soojadele maadele
Lu meill kurkia eb ammuttu meil kurgi ei lastud
P jätid minua ühsinää, nüᴅ niitän põllol niku kurtši nokiʙ (sa) jätsid mu üksinda, nüüd niidan põllul nagu kurg nokib

M tänän tšääntü tuuli kurtši põhjaasõõ täna pöördus tuul põhja
J kurõõ marjõᴅ (Tsv.) jõhvikad [?]
M kurgõõ erne (Set. 67) kurehernes [?].
Vt. ka nurmikurtši
Vt. ka kurko


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur