[VOT] Vadja keele sõnaraamat

alla² Kett. K L P M Kõ Lu Li J vdjI I allõ Lu Li J all K P M Kõ-Len. Lu Ra J-Must. Ku ala K allah Kr А́лла K-reg₂ Алла Pal₂
1. adv all | vn внизу
P ühet parrõd on all, tõizõd on kõrkõapall ühed parred on all, teised on kõrgemal
Lu jalgasilla on tormaad alla jalastel on rauad all
P nüt tämä on rikaz mieᴢ, täll on jalgad all nüüd on ta rikas mees, tal on jalad all (= ta on heale järjele saanud)
2. postp all; juures, lähedal | vn под; около
P üφs põlto õli rütšii all üks põld oli rukki all
M meemmä kot̆too, miä en taho kassua vihmaa alla lähme koju, ma ei taha vihma käes märjaks saada
M möö õlimma itšäpäivää alla me olime Itšäpäivä (mõisa) all (= kuulusime Itšäpäivä mõisale)
M täm on vaŋgii alla ta on vangis
K i tämä seitsee vuotta sõti, narvaa alla sõti ja ta sõdis seitse aastat, Narva all sõdis
3. prep all | vn под
M näd́d́e koto seizoʙ alla mäe nende maja on (seisab) mäe all
M alla põlvia painumapaikka all(pool) põlve (on) põlveõnnal
4. postp enne | vn до, под, перед (во временном значении)
Ra uutizõn all loppu leiʙ enne uudseleiba lõppes (vana) leib
5. prep enne | vn до, под, перед (во временном значении)
Lu sääzgeᴅ alla vihmaa survovaᴅ, purõvaᴅ vihaizõssi enne vihma sääsed suruvad, purevad vihaselt
■ (noomeniga liitunult в составе композиты:) I božnitsanalla ikoonide riiuli all
M koonalla maja all
P lavõzõnalla ~ M lavõznalla (seina)pingi all
Lu vüünalla vöö vahel.
Vt. ka ahinalla, ahjonalla, akkunalla, kailanalla, kainonalla, maanalla, nenännala, ohtogonalla, taranalla, tuulõnnalla, õttsakkunalla
Vt. ka nalla

allõ P Lu Li J allõõ Lu allyõ P all Lu
1. adv alla | vn вниз; под низ
Lu kõlmõttšümmet kõlmõd vihkoa pantii kuilaa, kõlmõttšümmet pantii allõ i kõlmõssa tehtii pää kolmkümmend kolm vihku pandi hakki, kolmkümmend pandi alla ja kolmest tehti pea
Lu siz nõizõb virtaamaa mahla, kaukolo vai paŋki on pantu allõ siis hakkab mahl jooksma, küna või pang on pandud alla
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla (= aitasin ta heale järjele)
2. postp alla | vn под
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ kevadel panid poisikesed ja tüdrukukesed võilille lõua alla
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati ehitama uut maja, pandi nurga alla hõbedane raha.
Vt. ka ahjonalla, akkunallõõ, kailanallõ, kainanallõ, kainonallõ, päänallõ
Vt. ka alaa, nallõ

arkollaa ~ argollaa M harkis, harali, laiali | vn расставив (ноги), распростерев (руки)
jalgad arkollaa jalad harkis
tšäüʙ arkollaa käib, (jalad) harkis
tšäed on argollaa käed on laiali
arkollaa sõrmõᴅ sõrmed (on) harali

arkottaa M argottaa P M, pr arkotan M, imperf arkotin M laiali, harki, harali ajada, hargitada | vn расставлять, расставить (ноги); распростирать, распростереть (руки)
M nüt tšäeᴅ arkota i jalgad arkota i paamma kanoje eitütüssessi peentärä päälee nüüd aja käed laiali ja aja jalad harki ja paneme (su) kanade hirmutiseks peenra peale
M siε tšäed argotad i püüteeᴅ sa ajad käed laiali ja püüad (jooksjat)

arottaa M Lu J (K-Ahl. K-Al. P Ja-Al. Li) harottaa Lu J (Li Ku) harotta J-Tsv., pr arotan K J harotan Lu harotõn J, imperf arotin: harotin Lu J
1. lahti harutada v. teha, laiali lahutada v. laotada | vn распутывать, распутать (нитки), развязывать, развязать (узел), распеленывать, распеленать (ребёнка), извлекать, извлечь (из чего-нибудь), расстилать, расстелить (скатерть), развешивать, развесить (одежду)
M piäʙ arottaa niitiᴅ, kõv̆vii pun̆naazivaᴅ tuleb niidid lahti harutada, nad läksid kõvasti sassi
K siz arotab uzlaa, näütäb emälee mitä õssi (Al. 17) siis harutab kompsu lahti, näitab emale, mida ostis
Lu avita arottaa lassa aita last (mähkmetest) lahti harutada
Ja vassa vaatti algõttii katušissa kaivõttii akanoiss arotõttii rl alles vaat alustati, küünist toodi välja (kaevati), aganatest võeti välja (harutati lahti)
J nõizõb vihma satama, harot zont́ik vihma hakkab sadama, tee vihmavari lahti
J harottõga hursti lavvõlõ laotage laudlina lauale
J paa sõpa kuivomaa, harota sõpa harrillaa pane rõivas kuivama, laota rõivas laiali
2. laiali ajada (jalgu, käsi, silmi jne.) | vn расставлять, расставить (ноги), распростирать, распростереть (руки), разевать, разинуть (рот, глотку), вытаращивать, вытаращить (глаза)
Lu miä harotan jalgaᴅ, harotan tšäeᴅ ma ajan jalad laiali, ajan käed laiali
J suu harotõttu kõrviissaa suu kõrvuni lahti (= naerab palju)
Li arotti silmäᴅ ajas silmad pärani
3. K-Ahl. lõhkuda [?], purustada [?] | vn разрушать, разрушить [?], разбивать, разбить [?]

bednõi K, g bednõi vaene, kerjus, sant | vn бедный, нищий
boranaa pääd ja jalgad bednõilõõ jagõttii, kerääjiilee jagõttii oina pead ja jalad jagati vaestele, kerjustele
lampai pääd veetii papilõõ i bednõilõõ lammaste pead viidi preestrile ja kerjustele

boĺnittsa M Kõ Lu boĺnitts J-Tsv. bolnittsa P Lu I (Li Ra-Len. Ku), g boĺnitsaa Lu J boĺnitsa J bolnitsaa P haigla | vn больница
M eellä boĺnittsoita eb õllu ennemalt haiglaid polnud
J läsinnü veeti boĺnittsaa haige viidi haiglasse
Lu milla jo mõnnõᴢ vooᴢ jalgaᴅ paizõttuvaᴅ, tšäin boĺnittsaᴢ mõnta kõrtaa mul juba mõni aasta jalad paistetavad, käisin haiglas mitu korda

brätšaga: brätšagõ Lu, g brätšagaa pori, muda | vn грязь
kui jutõllaa brätšagõ, sis se on aina märtšä, a ku brätšagõ kuivõʙ, siiz jutõllaa multa kui öeldakse pori, siis see on alati märg, aga kui pori kuivab, siis öeldakse muld
elä las lassa brätšagaa, patškaab enee ära lase last porisse, määrib enda ära
elä tuõ rihhee, silla on jalgaᴅ mullõᴢ (roojõᴢ, brätšagõᴢ) ära tule tuppa, sul on jalad mullaga (poriga, mudaga) koos

einäruupu Lu Li J, hrl pl einäruuvuᴅ J heinapebred | vn огребки, сенная труха
J einäruupu on kuhja nallõ iĺi sarajõᴢ heinapebred on kuhja all või küünis
Li einäruupua meil eb õllu, meilä õli kehno einä heinapepri meil ei olnud, meil oli vilets hein
J einäruupuja lehmille avvottii, pantii vettä päälle ja tõukattii ahjoo autumaa heinapepri hautati lehmadele, pandi vett peale ja lükati ahju hauduma
J ku võtti tšülmä jalgaᴅ, sis tehtii jalkoilõõ vanni einäruuvuiss kui külm võttis jalad ära, siis tehti jalgadele heinapepredest vanni

eittää¹ Kett. R-Eur. M S (K R-Reg. Kõ J), (sõnatüvi основа слова:) eittä- J-Must. -tεä L P heittää Li J (Lu) heittä J-Tsv. Е́йтта K-reg₂ Ейтта ~ Ге́йтти Pal₂, pr eitän K R M Kõ heitän ~ heiten J, imperf eitin K-Ahl. R M heitin J
1. heita (ära, kõrvale); maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata | vn бросать, бросить; покидать, покинуть; переставать, перестать
J ved́ ette pannõ karjušillõ, heittäne ovõzmehelee, ettäko laatinõ lampurillõ rl teie ju vist ei pane karjusele (mehele), ei vist heida hobusekarjasele ega vist valmista lamburile
J opõin heitep karvaa hobune ajab (heidab) karva
K elä eitä emüttäzi, emüd on nähnü suurõd vaivad (Al. 50) rl ära hülga oma emakest, emake on näinud suured vaevad
J heitä itkõmin vällää jäta nutmine järele
J heit viina juumõss jäta viinajoomine järele
J heitti vihma satamõss lakkas vihma sadamast
2. (rõivaid, jalatseid, peakatteid) seljast, jalast, peast ära võtta; (end) riidest lahti võtta | vn сбрасывать, сбросить, снимать, снять, раздевать(ся), -ть(ся)
K mehet kaatsad eitettii mehed võtsid püksid jalast ära
P fetu eitti sińakaa vällεä Fetu võttis sinise sarafani seljast ära
P eitä sõvad vällää võta (end) riidest lahti
M oota, maama sillõ jahzaʙ jalgaᴅ i eitäp sõvaᴅ oota, ema võtab sul jalad lahti ja rõivad seljast
J heit hattu pääss väĺĺää võta müts peast ära
M eitti eneen alassi võttis enese alasti
3. (magama, pikali) heita | vn улечься; ложиться, лечь
L tämä eitti makaamaa ta heitis magama
M mööhää eitettii heideti hilja magama
J heitti ookaamaa heitis puhkama
Kõ eitän vähükkõizii, palat panõn räätua heidan vähekeseks pikali, lasen leiba luusse (panen palad ritta)
■
Lu piäb nõissa tšiin panõmaa, ahjo nõizõp heittämää peab hakkama (siibrit) kinni panema, ahi hakkab jahtuma

esimein Kett. K U L P M S Po Lu Li Ra J Ku (Kõ-Len.) esimeine Lu Ra J-Tsv. I esimmein M essimeine I eśmein Ke-Set. esimene M-Set. Ra esimenee K-Ahl. esimõinõ K-Al. äsemine Kr, g esimeizee U M S Lu Li J esimeizie P esimeize J essimeizee I subst., adj. esimene | vn первый
Po tšen meneb esimein kes läheb esimesena?
K elä võta esimõissa, elä tapaalõ takumõissa (Al. 54) rl ära võta esimest, ära püüa tagumist
U miä menin petterii esimein kõrta parkiikaa ma läksin Peterburi esimest korda pajukoore(koorma)ga
S esimein mees kooli germanskoi voinaa, a tõin kas̆sõõ sõt̆taa esimene mees (= abikaasa) suri Saksa sõtta (= Esimene maailmasõda), aga teine sellesse sõtta
Li esimein õttsa eesmine ots
M esimeized jalgaᴅ esijalad
M kahstšümmeᴅ esimein kahekümne esimene
J esimeim mees koko tšüläss esimene (= silmapaistvaim) mees kogu külas
I essimeizellä tunnilla meeväᴅ taas tüülee kell üks lähevad jälle tööle
J esimeim päiv esmaspäev.
Vt. ka kahštšümmenäizesimein, sata-esimenee

harrillaa Lu Ra J laiali, ammuli, pärani | vn вразброс, вразброд, расставив (ноги), распростерев (руки), разинув (рот), развесив (уши), вытаращив (глаза), настежь
Lu kõiɢ riisõd on vizgottu harrillaa kõik asjad on visatud laiali
Lu karja on harrillaa kari on laiali
Lu kujall on algot harrillaa väljas (külateel) on halud laiali
Lu kuuntõ nüt kõrvõᴅ harrillaa kuula nüüd, kõrvad kikkis (laiali)
J seizob jalgaᴅ harrilla seisab, jalad harkis (laiali)
J tšäet harrillaa käed laiali
J hiusõt pitšäᴅ, harrillaa juuksed pikad, laiali
Lu nii kõvassi nagraʙ, što suu on harrillaa nii kõvasti naerab, et suu on pärani
J vahib niku üü-lakko silmet harrillaa vahib nagu öökull, silmad pärani
Lu miä avaan uhzõõ harrillaa ma teen ukse pärani lahti
Lu uhz on avõõ harrillaa uks on pärani lahti

häülüä Kett. L Lu Li J (Ra) häülüäɢ I häilüä M Kõ (Lu) äülüä (K-Ahl.), (sõnatüvi основа слова:) äülü- J-Must., pr häülün Lu Li Ra J äülün K, imperf häülüzin Lu Li J häilüzin M Lu
1. käia, liikuda; ringi käia v. joosta; (tegevusetult) hulkuda, kolada, lonkida | vn ходить, двигаться; расхаживать; бродить, шататься (без дела)
Lu ku õlõd vana, et kõhta häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, (siis) ei jaksa käia, vanad jalad ei lähe edasi
M häilüzin, häilüzin rissii rassii i öhsüzin teeltä, ävitin tee käisin, käisin siia-sinna (risti-rästi) ja eksisin teelt, kaotasin tee
J jo miä õõn häülünnü kõik paikõd läpi ma olen juba kõik kohad läbi käinud
J vass on nainnu, sem peräss kukoo viittä i häülüʙ äsja on naise võtnud, seepärast käibki (ringi) nagu kukk (kuke moodi)
J med́d́e poolla va karjušit häülütä jalk-rätteiz da pagltšentšiiᴢ meie pool käivad ainult karjased jalanartsudes ja pasteldes
Lu eb lee üvä elämä, revod nõistii häülümää ei tule hea elu, rebased hakkasid (ringi) liikuma
Lu prusakat häülüväᴅ prussakad jooksevad ringi
I mettsää müü meeʙ häülümää läheb metsa mööda hulkuma
Lu mitä siä ilma tüüttä häülüᴅ mis sa longid ilma tööta?
2. kõikuda, tuikuda, taaruda; logiseda, lõnkuda; lehvida, hõljuda; lainetada | vn шататься, качаться, покачиваться, пошатываться; шевелиться, развеваться; волноваться
L kunikkaa tvorttsa nyõp häülümεä kuninga loss hakkab kõikuma
Li puu häülüp tuulõᴢ puu kõigub tuules
Lu aava lehto tuulõᴢ värizeb i häülüʙ (läbläteʙ) haavaleht väriseb ja liigub (laperdab) tuules
J võtakk klina järjüü jalgõᴅ, muitõz nämät häülüveᴅ võta ometi kiilu pingi jalad kinni, muidu nad logisevad
Lu umalas häülüʙ joobnuna tuigub
Lu lippu häülüp tuulõᴢ lipp lehvib tuules
J mikä se siin merez häülüʙ mis see siin meres hõljub?
I vesi häilüʙ vesi lainetab.
Vt. ka häilätä, häileä, häilää

jahsaa Al. Kett. P M Kõ (K-Ahl. R-Reg. J-Must.) jahsa J-Tsv. jahsaaɢ (I) jaχsaa Ke-Set. jaχsaaɢ (I) jaahsaɢ I jaassaak vdjI-Set. jaksaaɢ I jaksaa (Ku), pr jahzan Kett. P M Kõ (sõnatüvi | vn основа слова:) jahza- J-Must. jaχzan Ke -õn J jahsan Kett. K-Ahl. M-Set. J-Must. jaahsaa ~ jaksaa I, imperf jahzõn P M jahzin J jaahsii ~ jaksõõ I
1. jalgu lahti võtta v. teha | vn разувать(ся), -ть(ся)
Kõ ku vizgattii jalgass vällä mikä sill on jalgaz i siz ni juollaᴢ: jahsaa jalgaᴅ kui võeti (visati) jalast ära, mis sul jalas on, ja siis öeldakse nii: jalad lahti võtta
M oota, maama sillõõ jahzaʙ jalgaᴅ i eitäp sõvaᴅ oota, ema võtab sul jalad lahti ja rõivad seljast
Kõ ku suutuʙ, la täm on suuttunnu, õmaᴅ jalgaᴅ jahzaʙ kui (keegi) vihastab, (siis öeldakse) las ta on vihane, (küll) võtab oma(d) jalad (ise) lahti
2. jaksata, jõuda, suuta; võida, saada | vn мочь, быть в состоянии, быть в силах
I kõõz õl̆lii noori, miä jaksõõ paĺĺo tüütä tehäɢ kui (ma) olin noor, ma jaksasin palju tööd teha
P miä en jahza jalkoi jahsaa ma ei jaksa jalgu lahti võtta
I mato ootti, ootti, eb jahsannug oottaaɢ madu ootas, ootas, ei jõudnud (ära) oodata
I eb ühsiid dohtõri jaχsannug letšittäät tätä ükski arst ei suutnud teda (terveks) ravida
I miä en jaksaɢ sillõõ avittaaɢ mina ei saa (suuda) sind aidata
I näd́d́ee süümiss en jaksannus süüäɢ nende sööki ma ei võinud (vastikusest) süüa
I kõikkõlaizõd unõᴅ näed unõza, siiz ed i jaksaɢ magataɢ igasuguseid unenägusid näed unes, siis sa ei saagi magada
I tšihuʙ kiisseli, a müü jaksammaɢ pajattaaɢ kissell keeb, aga meie võime (sel ajal) rääkida
I pöörtüüᴅ sihessaaɢ rõhgaa, jaksad i koollaɢ oled niivõrd tugevasti vingumürgituses, võid surragi
3. (eitava kõne olevikuvormides:) haige olla, põdeda | vn (в отрицательных формах настоящего времени:) болеть, заболеть, занемочь
I ai ku miä en jaksaɢ oi kui haige ma olen
I eb jaksaɢ, läsiʙ (ta) on haige
I piäb mennäv vaattamaa kumpa rõhgaa eb jaksaɢ tuleb (seda) vaatama minna, kes on väga haige
I siä ed jaksaɢ, nõizõd läsimää sa oled haige, jääd põdema
■
Lu kui jahzõᴅ kuidas elad? ~ kuidas käsi käib?

jakaa Kett. K L P M Lu Li Kl-Set. (U Kõ Po J) jak̆kaa (M) jak̆kaaɢ Ma (I) jakkaa Lu jakka Lu J-Tsv., pr jagan Kett. K P M Lu Li J jağgaa vdjI Ma jagaa Kl-Set., imperf jagõn Kett. K M Lu jagõin J-Tsv. jagin Lu Li jagyy Kl-Set. jakazin P Lu Li (välja v. lahku) jagada; (kellelegi midagi) anda v. pakkuda v. ütelda | vn делить, отделить, разделять, разделить, наделять, наделить, раздавать, раздать
M meil paraikaa on maa jakamin meil on praegu maa jagamine
J niittüä jakajõs hüpütetä arpa heinamaad jagades heidetakse liisku
Lu nurmi õli jagõttu sarkoissi, väliz õltii rajaᴅ nurm oli jagatud sargadeks, piirid olid vahel
Po jagattii kùolluu dobra jagati surnu vara
Lu jaga kartaᴅ jaga kaardid (välja)!
J jagõttii minuu erii, eb annõttu millõõ millize mittäit minu osa (talust) eraldati (jagati nii, et) ei antud mulle mitte midagi
Lu ku pulmad õltii, siz ain kolkiikaa jagõttii olutta kui pulmad olid, siis jagati õlut alati kapaga
L boranaa pεäd i jalgaᴅ jagõttii kerεäjiilie oina pea(d) ja jalad jagati kerjustele
L jakavad viinaa i õlutta jagavad (= pakuvad) viina ja õlut
P miez jakõ passiboi mees jagas tänusõnu

jalka Kett. K L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R vdjI) jalk Ke J-Tsv. jalkᴀ Ku jalga Lu-Must. Ялка Pal₁ Я́лка K-reg₂ Ярга Pal₁ Я́рга Ii-reg₁ gialka ~ dialka Kr, g jalgaa K P M Lu Li Ra J I
1. jalg | vn нога
Lu ku õlõd vana, et kõhta häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, ei suuda liikuda, vanad jalad ei lähe edasi
P miä nõizõn jalkoi tšennittämää ma hakkan jalgu kängitsema
P inehmin on ilma jalkoi, mitä siä tämäss tahoᴅ inimene on jalutu, mida sa temast tahad
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt (= sõnaga)
Lu jalga kui platsab, nii suu matsab (Must. 160) vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
P tšell on jano, senel on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
P ühs jalka on maall, tõin jalka on avvaa serväl kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval
M täll on pää kõlmõttomann jalkanna, ep tää, mitä teeʙ kk tal on pudrupea (tal on pea kolmandaks jalaks), ei tea, mida teeb
Lu durakka pää jalgol oogat eb anna vs rumal pea jalgadele puhkust ei anna (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
P petohsõl on lühüüd jalgaᴅ vs valel on lühikesed jalad
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa kk jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
L pani tätä jalkonaa sõtkomaa savvõa pani teda jalgadega savi sõtkuma
Lu miä õõn väsünü, što en kestii jalkoil ma olen (nii) väsinud, et ei püsi (enam) jalul
J lahs hüpib jalgalt jalgalõõ laps hüpleb jalalt jalale
I jalkojõõ päälä tšäüᴅ käid jalul (= käid voodist üleval)
Po pääss i jalkoissaa peast jalgadeni (= pealaest jalatallani)
M elettii üv̆viippäi, a nüd nii kõv̆vii sõitõltii, etti evät tšäü jalgala tõin tõizõlõ elati hästi, aga nüüd riieldi nii kõvasti, et ei käi(da) jalaga(gi) teineteise pool
J emmiä enepä ted́d́ee talosõõ jalka pisä ei ma enam teie tallu jalga pista
Lu tämä jalkoi veitteep peräᴢ ta veab jalgu järel
J tõizõlõ jalka rissi panõma teisele jalga ette panema
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla
Lu nät sai jalgõd alla, nõis üvvii elämää näe, sai jalad alla, hakkas hästi elama
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
Li jalka muurahtu ~ jalka suri jalg suri (ära)
J võtti jalgõᴅ jalad väsisid (ära)
Ra kurki nokki jalgõᴅ kuresaapad on jalas (= jalasääred on tuulest lõhenenud)
J raska jalgaa pääll õlõma raskejalgne (= rase) olema
M tuli suurilla jalgoilla tuli suurte sammudega
J täll om puu jalk tal on puujalg
Lu vokii jalgõᴅ vokijalad
M ŕumkaa jalka viinapitsi jalg
J tält jo eb ühs kõrtõ murrõltii taku jalgõᴅ sellel(t) juba enam kui (üks) kord murti tagajalad
J lapp jalk lestjalg; lampjalg; labajalg, jalalaba
P jõka jalgaa assõmõlla panõtõltavassi (itkust:) igal sammul (igal jalaastel) tagaräägitavaks
M mentii ellässi jalgaa alussõõᴅ jalatallad jäid (läksid) hellaks
Ra jalgaa kant jala kand
J jalgaa seltš jala selg
Lu jalgaa jältši jalajälg
M jalgaa tallaa jältši jalatalla jälg
Lu jalka lapoil mitattii kupain i saatii täätä, mikä on aika jalalabadega mõõdeti vari (= varju pikkus) ja saadi teada, mis kell(aaeg) on
Lu tämä on nii lizuna, jalka põhjat kaaliʙ tema on nii(sugune) tallalakkuja, (kas või) tallaalused lakub (üle)
Lu jalka terä jalalaba varvastepoolne osa
Lu jalka rätte jalarätt
J jalk inimin jalakäija
J jalk vätši jalakäijad
2. linnasejalg, -idu | vn солодовой росток
Lu eestää ne jalgad võtõtaa poiᴢ, siiz javõtaa algul võetakse need linnasejalad ära, siis jahvatatakse
P linnaχsyõ jalgaᴅ linnasejalad, -eod
3. harkadra haru e. sõrg | vn ножка у рассохи
Li enne adrakaa tšünnettii. adr õli .. no kutsuttii jalgõdõ ennemalt künti puuadraga. Puuader oli .. noh, nimetati adraharudeks
4. jalg (mõõtühik) | vn фут
Lu jalka on mõõttu; seitsee jalkaa, se on süli jalg on mõõt(ühik); seitse jalga, see on süld
Lu merisüli õli kuus jalkaa, a maasüli õli seitsee jalkaa meresüld oli kuus jalga, aga maasüld oli seitse jalga
■
Kõ jänessee jalka kassikäpp (lill)
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine
J vazikaa jalk ripub nenäss nina on tatine (tatt ripub ninast).
Vt. ka adra-jalka, esijalka, järjüüjalka, karvajalka, klimppajalka, kover-jalka, linnazjalgaᴅ, muhkujalka, mätäjalka, pittšijalka, ramp-jalka, ramppajalka, satajalka, sõnajalka, štanajalka, takajalka, takujalka, tšellijalka, tšerijalka, vokiijalka, vääräjalka, üφsjalka
Vt. ka jalgaᴢ

jano Kett. K-Ahl. P M Lu J (vdjL vdjI), g janoo Lu jano J-Tsv. janu | vn жажда
J varill aika on jano kuuma ajaga on janu
P sill ko õli jano, ize meniᴅ jõiᴅ kui sul oli janu, (siis) ise läksid, jõid
P miä janoss jõin tervee kruužgaa vettä ma jõin janu pärast terve kruusi(täie) vett
M lehmä on janoza, tahob juuvva lehm on janus, tahab juua
J nii om vari päiv, jot janoss en saa imoa on nii palav päev, et (ma) ei saa janust lahti
Lu tšell on jano, sell on jalgaᴅ vs kel on janu, sel on jalad.
Vt. ka janotuᴢ

johsa Kett. K L M Kõ S Po Lu Li J (P Ja-Len.) joχsa P johsaɢ (vdjI I) joohsa M (Kett. Kõ-Len. Lu-Len. Lu-Must.) juohsa K-Al. (P) joohsaɢ (I) joossa Lu (Ra J) juossa (P) joossõ Lu jooss J-Tsv. joossᴀ Ku joossaɢ I juossak vdjI-Set. jochsa Kr, pr johzõn Kett. K P M Kõ S Lu Li J johsen K-Ahl. J-Must. johzen ~ joozen Ku johsõõ vdjI joohsõn Kett. joohsõõ I juohzõn K-Al. P juozõn P juosen K-Sj. juosõõ vdjI-Set. joosõõ ~ joos̆sõõ I, 3. p jahasab Kr, imperf johzin M Kõ Lu J johsii vdjI joohzin Lu-Len. joozin Ra Ku juozin P joosii ~ joos̆sii I
1. joosta | vn бежать; бегать
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa jookseb nii kõvasti, et jalad maha ei puutu
P opõn tšäüsi tšävvel, eb johzuᴅ hobune käis sammu, ei jooksnud
Lu ku pagana ärtšä tuõp päälle, sis piäb joossa pakkoo kui tige pull tuleb kallale (peale), siis tuleb joosta pakku
J lähs susi johsõmaa hunt pani jooksu
J dümizeb jooss müdistab joosta
J risikkoo jooss joosta siira-viira
J johzõb üht vauhtia jookseb ühtsoodu
M mitä hullu koirak tšiisaa joohsa kk milleks hullu koeraga (= vasikaga) võidu joosta
J läpi stroja johsõma läbi kadalipu jooksma
J tämä johsi mõizõss väĺĺää ta jooksis mõisast ära (= põgenes mõisast)
2. joosta, liikuda, veereda, ujuda, voolata jne. | vn двигаться, катиться, плыть, течь и т. д.
S kuhõõ niitti johzõʙ, se on värttenä kuhu niit jookseb, see on värten
J taita tuõb lusti ilm, nii oŋ kerkäᴅ, johsõvõt pilveᴅ vist tuleb ilus ilm, (taevas) on nii kerged, liikuvad pilved
M ül̆leeltä al̆laaᴢ lahtši rattaaᴅ johsõmaa, mentii rattaaᴅ kukõrpal̆lua laskis kaariku ülevalt alla veerema, kaarik läks uperkuuti
J jää kiĺikõd joossa virta müü alaᴢ jäätükid ujuvad pärivoolu (mööda voolu) alla
M õlud laskõaz johsõmaa õlu lastakse jooksma
J vesi vulizõb jooss vesi vuliseb joosta
J taari valub jooss astiass taar voolab (joosta) astjast
I nõisi johsõma veri veri hakkas jooksma
M silmiissä nii joostii tšüüneleᴅ, niku vanall suõlla silmist nõnda veeresid pisarad, nagu vanal hundil
P täll nõisivad joχsõmaa kuuliizõᴅ tal algas kuupuhastus (= menstruatsioon)
Lu johsõva snaasti on seiliᴅ, taaliᴅ, škotaᴅ jooksev taglas on purjed, talid, soodid
M jooznu õhva paaritatud, tiine õhv
M lammaz johzõʙ lammas on jääral (= paaritumas)

jõkaühs ~ jõka-ühs P = jõkain
1.
jõkaühs piti tšäez villad i lampaa pää da jalgaᴅ igaühel olid käes villad ja lamba pea ja jalad
2.
tämä antõ jõkaühelie põlõnnuulyõ viištšümmet puuta ta (= mõisnik) andis igale põlenule (= tulekahju ohvrile) viiskümmend puud (metsast)

jääkilikka M Lu Li jääkilikkõ J-Must. jää-kilikka ~ jää-kilikk Lu
1. jääpurikas | vn (ледяная) сосулька
M per̆rää päivüttä ku tuõp tšülmä, siz jäättüäz jääkilikaᴅ kui pärast päikes(epaiste)t tuleb külm, siis jäätuvad (= tekivad räästasse) jääpurikad
Lu siä õõt tšülmä niku jääkilikka sa oled külm nagu jääpurikas
Lu jalgad niku jääkilikaᴅ jalad nagu jääpurikad
2. jäätükk | vn льдинка
Lu jää-kilikka on tükkü jäätä {j-k.} on tükk jääd.
Vt. ka jääpala, jääpurikka, jäätilkõ, jäätükkü

jäättüüssä: jäättüssä (Lu Ra) jäättüss J-Tsv. jäättüüssäɢ I (vdjI-Set.), pr jäättüüʙ I jäättüʙ Ra, imperf jäättüüzi: jäättüjee I jäättüjεε vdjI-Set. = jäättüä
1.
I saanikkoill mertä müü mennäss, kõõᴢ jäättüüb meri kelkudega minnakse merd mööda, kui meri jäätub
J ailid on jäättüstü kiĺikõssi räimed on külmunud jääpurikateks
2.
I eläj jäättüüs siinä ära külmeta siin (väljas)!
Lu ku tšäed jäättüstii, siis pihtaa leimmä, sis tultii tšäet soojassi kui käed külmetasid, siis lõime (neid vastu) pihta, siis läksid käed soojaks
I milla jalgaᴅ jäättüjeevad mul said jalad külma (mul külmetasid jalad)

jäätüttää M Lu Li (P Ja-Len.) jεätüttεä L jäätüttä J-Tsv. jäätüttääɢ I, pr jäätütän Lu jäätüten J, imperf jäätütin Lu J (ära, kinni) jäätada, külmutada; (ära) jäätuda v. külmuda lasta; (midagi ära) külmetada; külmaks teha | vn замораживать, заморозить, отмораживать, отморозить, застуживать, застудить, давать, дать покрыться льдом, давать, дать замёрзнуть, примёрзнуть
Lu tänävä õli kahu, jäätütti uguritsaᴅ täna oli kahu, võttis (= jäätas) kurgid ära
J tšülm jäätütti jalgõᴅ külm võttis (külmetas) jalad (ära)
Ja akkuna-klazit jäätütti tšülmä (Len. 242) külm jäätas aknaklaasid
J jäätütettü liha ep pilau külmutatud liha ei rikne
L susi jεätütti ännεä hunt laskis saba (kinni) külmuda
I jäätütäᴅ i õunaᴅ, tšäz̆zii välizä lased kartulidki (ära) külmuda, (lausa) käte vahel
M õli jäätüttännü nõlõpat tšäeᴅ, nüd vaa jäätii kane nüzväᴅ, tšäsinüzväᴅ (joobnu) oli külmetanud mõlemad käed (ära), nüüd jäid vaid need köndid, käeköndid
P ku jäätütät tšäeᴅ vai jalgaᴅ, sis seneekaa võitaaᴢ kui külmetad käed või jalad (ära), siis sellega määritakse
M elä kluŋki nii ahnaassi, võiᴅ jäätüttää kurkuu ära kulista nii ahnelt, võid kurgu ära külmetada
L tüttärikuo elämεä jεätütättä rl (itkust:) tüdruku elu teete külmaks

kapaloittaa L K M Lu Li Ra kapaloitta J-Tsv. kapaloittaaɢ I, pr kapaloitan Lu Li Ra kapaloitõn J, imperf kapaloitin Lu Li Ra J kapaloit̆tii I (last) mähkmevööga mähkida; mähkmeisse mähkida | vn обвивать, обвить свивальником; пеленать, спеленать
Lu lassa piäp kapaloittaa, siis parõpi makkaaʙ last peab mähkima mähkmevööga, siis magab paremini
I rüvetimmäɢ, sis puhtaad beĺoŋkat panimmaɢ, sis kapaloitimmaɢ vannitasime (lapse), siis panime puhtad mähkmed, siis mähkisime mähkmevööga
M emä kapaloitab lassa, tahoʙ etti lahzõl õltais õikõaᴅ jalgaᴅ ema mähib last mähkmevööga, tahab, et lapsel oleksid sirged jalad
M sis kapaloittaas kapalavöd́d́eekaa siis mähitakse (lapsi) mähkmevöödega
J ńańk on tšiintiässi kapaloittõnnu lahzõõ lapsehoidja on lapse kõvasti (kinni) mähkinud
Lu lahs kapaloitõtaa, pannaa makkamaa laps mähitakse, pannakse magama
I beĺonkoisi kapaloit̆tii i od́ijal̆laa pan̆nii mähkisin (lapse) mähkmeisse ja panin teki sisse

karu Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Lu Li Ra J I Ku (vdjI) karru ~ karrus Kr Каро Tum., g karuu K P M Kõ Lu Li Ra J Ku kar̆ruu M vdjI karu J
1. karu | vn медведь
P karu sei meilt vohoᴅ karu sõi meil(t) kitsed (ära)
Ja karut tšäivät kagraza karud käisid kaeras
M karu märizeʙ ~ mär̆rääʙ karu möirgab
Lu karu sütšüzüssä teep pezää, veseristaa üül vääntüüp tõizõll tšüllell i juttõõʙ: puul üütä on magattu, oh-oh karu teeb sügisel pesa, kolmekuningapäeva ööl keerab teisele küljele ja ütleb: pool ööd on magatud, oh-oh!
Lu karu luud lutši karu luges luud (= murdis maha)
Ku suell on ühessemää meehee muissᴏ, a karull on ühessemää meehee voimᴀ vs hundil on üheksa mehe mõistus, aga karul on üheksa mehe jõud
Lu ei õõ metts ilm karrua vs ei ole mets ilma karuta
Lu suõssa pakõni, a karruu puuttu vs hundi eest pages, aga karule sattus
Lu suõssa peltšäᴢ, a karullõ joutu vs hunti kartis, aga karule sattus
J karu, kagr-perᴢ karu, kaeraperse
Kõ varma niku karu tugev nagu karu
Lu terve niku karu terve nagu karu
Ra paks ku karu paks kui karu
J jalgõd rissiz niku karull jalad risti(s) nagu karul
L mettsä karu metsakaru
J valkat karud eletä tšülmä põhjõ-meree jäiᴢ jääkarud elavad külma põhjamere (= Põhja-Jäämere) jääl (jäädes)
I valkõa karu jääkaru
M märizi kar̆ruu viisiä möirgas karu kombel
M leipä õli mussa niku kar̆ruu sitta leib oli must nagu karusitt
Lu sell on jalgad niku karu käpäläᴅ, varmad i lad́d́aᴅ sellel on jalad nagu karu käpad, paksud ja laiad
Lu i ku karuu poik karvanõ ja karvane nagu karupoeg
J puu alaa suõ poigõᴅ, karu poigõt kainõlo rl puu alla hundipojad, karupojad kaenlasse
L J karuu pesä karu pesa
J karuu jälleᴅ karu jäljed
2. M-Ränk rabamispink (viljapeksul) | vn медведь (молотильный каток)
■
J karu marjõ põld- e. karumurakas, karuvabarn
J karuu pudgõll süütettii karuputkega söödeti
K M karuu putkõ karuputk
Ra karuu kattõr kukitsõp kazell üütä sõnajalg õitseb sel ööl (= jaaniööl)
M kar̆ruu kaattara ~ kar̆ruu kaattõr ~ K M karuu kaatteri ~ Kõ Ra karuu kaattari sõnajalg
J karuu perᴢ õlgkatuse ungas (karuperse)
Lu pärekatoᴅ teχ́χ́ää karuu perseekaa pilpakatused tehakse unkaga.
Vt. ka merikaru, mettsäkaru, sippĺikas-karu, valka-karu
Vt. ka kora⁵

kehata M Lu Li (K-Al. P Ra J-Tsv. Ku) kõhata (Lu Ra), pr kehtaan K M Lu Li J, imperf kehtazin M Lu
1. viitsida | vn желать, хотеть, не лениться (обычно в отрицательной форме)
Lu tämä õli nii laiska, tšärpäsiije eneltä ajjaa ep kehannuᴅ ta oli nii laisk, (et) kärbseid(ki) ei viitsinud eneselt ära ajada
P lurjuz ep kehtaa tehä mitäiᴅ, vaatab üli aizaa niku pero opõnõ laiskvorst ei viitsi midagi teha, vaatab üle aisa nagu peru hobune
Ra laiskõ inimin, täm vaa laizguttõõʙ, ep kehtaa tehä tüütä laisk inimene, ta ainult laiskleb, ei viitsi tööd teha
Lu em miε kehtaa sinuukaa nõissa võittõõmaa ei ma viitsi sinuga jõudu katsuma hakata
Lu ku kehtaaᴅ, nii mene kui viitsid, siis mine
J tšen sitä boltuška kehtaap kuunõll kes seda lobasuud viitsib kuulata
2. tavatseda, suvatseda | vn иметь обыкновение, соизволять, соизволить
Lu mõnikõᴢ noori on uhkaa, kehtaaʙ vanõpaa ent õpõttaa mõni noor on uhke, tavatseb endast vanemat õpetada
J koirusõõ peräss ep kehta menne, kuhõ lähetetä laiskuse pärast ei viitsi minna, kuhu saadetakse
3. saada, suuta, jaksata | vn мочь, смочь; быть в силах, быть в состоянии (обычно в отрицательной форме)
Lu täll on nii kaŋkia kagla, ep kehtaa päätä vääntää tal on kael nii kange (tal on nii kange kael), ei saa pead pöörata
Lu ku õlõd vana, et kõhtaa häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, (siis sa) ei suuda käia, vanad jalad ei lähe edasi
J vai siä t kehta tallõt, ku jõka minutti kompõssõõᴅ kas sa ei jaksa kõndida, et iga minut komistad?
4. kesta, vastu pidada | vn продержаться
M lavvaakatto ep kehtaa ni kaukaa laudkatus ei pea nii kaua vastu

kerääjä Kett. K L P M Kõ Lu J I kerεäjä L P ker̆rääjä M kerääje J keräjä M Lu Li J I (Ra) keräi Li Ra J-Tsv. ker̆räi (I) ḱeräi J-Tsv., g kerääjää Lu J kerεäjεä L P keräjää Lu J ḱeräjää J kerjus, kerjaja | vn нищий, нищая
K no tuli kerääjä üöseess tšüsü no tuli kerjus, palus öömaja (küsis ööseks)
J kerääjät tšäütii talossa talloosõõ kerjused käisid talust tallu
L boronaa pεäd i jalgaᴅ jagõttii kerεäjiilie oina pea ja jalad jagati kerjustele
P kerääjäll on kisa, kopitab leipää kerjusel on kott, korjab (= kerjab) leiba
I eellä ved́ õli paĺĺo ker̆räitä ennemalt oli ju palju kerjuseid
P pillittäjä kerääjä kerjav pillimees (pilli mängiv kerjus)
J kerääjät kaŋkaa kutovaᴅ rl kerjajad koovad kanga (valmis)
L etti kerεäjεä silmä ep kerttäissi rl (loitsust:) et kerjaja silm ei puudutaks (= ei näeks)
J elä ann, jumal, mokoma aika, jot tuõp pann keräjää kotti pihalõ ära anna, jumal, niisugust aega, et tuleb panna kerjusekott õlale
Lu ku tuõp sorraa märtšä lumi, siiz jutõllaa: saap ku kerääjää palojõ kui tuleb laia märga lund, siis öeldakse: sajab nagu kerjuse (leiva)palu
■
Li kerääjää keppi (mingi tähtkuju).
Vt. ka kerrääläin

klazibruuju Lu glazibruju (Ra) klasipruuju J-Must., klaasikild осколок (стекла), стекляшка
Ra glazi on rikottu maalõ, jutõllaa: heenod glazibrujuᴅ (kui) klaas on katki tehtud (= maha kukkudes purunenud), öeldakse: peened klaasikillud
Ra elkaa meŋka sinne, glazi-brujussa lõikkaatta jalgaᴅ ärge minge sinna, lõikate klaasikildudega jalad (katki).
Vt. ka klazipala

koppaa M:
näᴅ ku jalgaᴅ koppaa paavaᴅ näe, kuidas jalad löövad tantsu
nimi·lte ku koppaa paamma rah̆hoo kergesti (mitte millegi eest) saame raha

kraappia K L P M Kõ Lu Li J (Ku), (sõnatüvi основа слова:) kraappi- J-Must. -piaɢ (I), pr kraapin K L P M Kõ Lu J , imperf kraappizin P Lu J
1. kraapida, kaapida, kaabitseda | vn скрести, наскрести; скоблить, наскоблить, вы-, со-
M elä ter̆rääkaa kraapi, kraapi kurassõõ sellääkaa ära (noa) teraga kraabi, kraabi noa seljaga
Kõ koira kraappi seinää möö koer kraapis seina (mööda)
J katti ku kraapiʙ, siis tuultõ tääʙ kui kass kraabib (maad), siis (see) ennustab tuult
Li soomus kraapitaa poiᴢ soomus kraabitakse (kalal) maha
J kraapi lavva päält razv kaabi laua pealt rasv (ära)
K kraapid õpõata võrassi kaabid hõbedat ohvriks
I vattsamakonahka kase pesääss i puhassaass, kraappiass kurahsõlla maonahk, see pestakse ja puhastatakse, kaabitsetakse noaga
2. kratsida, kriimustada, küünistada | vn царапать, оцарапать, по-, царапнуть, оцарапнуть
Lu inemin on pagana, jot kraapip tõizõlt silmäᴅ inimene on (nii) tige, et kratsib teisel(t) silmad (peast)
P tšiihkavad jalgaᴅ, tšäeᴅ, kraapi vaikka verelie jalad, käed sügelevad, kratsi kas või verele
Lu katti kraappi tšäeᴅ kass küünistas käed (ära)
3. tikust tuld tõmmata | vn чиркать, чиркнуть (спичкой)
P da kõm sataa tihiä spitškoi kraappizivaᴅ (muinasjutust:) ja kolmsada sääske tõmbasid tikust tuld
4. (villa) kraasida | vn чесать, расчесать (шерсть)
M villat kraapittii faabrikkaᴢ villad kraasiti vabrikus
M kotonn kraapimma kodus kraasime (villu)
P kraapin kraappiikaa villoi kraasin kraasidega villu
Lu ku kraapitaa, sis tuõb leve kui (villa) kraasitakse, siis tuleb heie
5. (lina) sugeda | vn расчёсывать, расчесать (лён)
L linaa kraappiassa haakkõilla lina soetakse linaharjadega.
Vt. ka karsia, kraapata

kulikka Lu Li kulikk S J, g kulikaa J koovitaja | vn большой кроншнеп, кулик
Lu kulikka, tämäl on pitšäd jalgaᴅ, selvässi johzõʙ koovitaja, tal on pikad jalad, jookseb kiiresti

kurtši Kett. K P M Kõ S V I (Ke vdjI) kurki Lu Li Ra J (Ko Ku) Курчи Tum., g kurgõõ K P M Lu Li J kurgyõ P kurgõ J kurjõõ (K-Ahl.) kurõõ J-Tsv. (hall-, soo-)kurg | vn серый журавль
Lu kurgõd ovaᴅ valkaa-harmaaᴅ, jalgad ovaᴅ näilä kauneeᴅ kured on helehallid, jalad on neil punased
Lu kurki on pitšää kaglaakaa kurg on pika kaelaga
P meillä on kurgõt tuhgaa karvaa, bõlõ kahõllaisii meil on kured (ainult) tuhakarva, ei ole kahesuguseid (= teistsuguseid)
J sütšüzüll kurgõd lennetä soojiilõ mailõ sügisel lendavad kured soojadele maadele
Lu meill kurkia eb ammuttu meil kurgi ei lastud
P jätid minua ühsinää, nüᴅ niitän põllol niku kurtši nokiʙ (sa) jätsid mu üksinda, nüüd niidan põllul nagu kurg nokib
■
M tänän tšääntü tuuli kurtši põhjaasõõ täna pöördus tuul põhja
J kurõõ marjõᴅ (Tsv.) jõhvikad [?]
M kurgõõ erne (Set. 67) kurehernes [?].
Vt. ka nurmikurtši
Vt. ka kurko

kusõa M-Set. kus̆sõaɢ ~ kussõaɢ I, pr kuzõn [?]: 3. p. -sõõʙ I, imperf kuszin: 3. p. -sii I (täis) kusta | vn мочиться, залить мочой
kussii beĺjoŋkaᴅ kusi mähkmed märjaks
süsälikko kussõõʙ jalgad iĺi tšäeᴅ (kinnipüütud) sisalik kuseb jalad või käed (täis).
Vt. ka kusa¹, kuzõskõlla

käpälä Kett. Len. P M Kõ Lu Li J käpäl J-Tsv. tšäpälä J, g käpälää M J käpälä J käpp | vn лапа, лапка
M katti sai lõŋkatšer̆rää käpälii i pun̆nautti kõiɢ niitiᴅ kass sai lõngakera käppade vahele ja ajas kõik lõngad sassi
Lu katii tšünned õllaa käpäliiᴢ kassi küüned on käppades(se tõmmatud)
Li koir käpäliikaa kõikõl viittä määlip kattia koer väntsutab käppadega kassi igat moodi
Lu karu anti käpäläl karu lõi käpaga
J karu urnaʙ ja tšäpäliikaa ain tõmpaap, kroppaab maass tšiin karu möriseb ja aina tõmbab käppadega, krabab maast kinni
Lu sell on jalgad niku karu käpäläᴅ, varmad i lad́d́aᴅ sel on jalad nagu karu käpad, tugevad ja laiad
J kati, koira, karu käpäl kassi, koera, karu käpp
■
M krav̆vuu käpäläᴅ vähi sõrad
Li J katii käpälä ~ M kat̆tii käpälä ~ Kõ jänessee käpälä kassikäpp (taim)
J katii käpäläᴅ kassikäpad (taimed)
J karuu käpäleᴅ sõnajalad.
Vt. ka ahtõri-käpälä, karukäpälä, katiikäpälä

lad́d́alõõ: lad́d́alyõ P lad́d́õlõ J-Tsv. laiali; pärani | vn (наречие в форме алл-а от lad́d́a¹)
P lagota perekosa lad́d́alyõ laota heinakaar laiali
P jalgad argotti lad́d́alyõ ajas jalad laiali
P kumpa partti iezepii lüöb lidnaa lad́d́alyõ kumb (kurnimängu)rühm lööb (kurni)linna ennem laiali
J lad́d́õlõ johsõma laiali jooksma
P uhs on lad́d́alyõ avattu uks on pärani avatud

lammaᴢ Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I Ku lammas M-Set. lammõᴢ J lampa ~ lamba ~ lamma Kr Ламмасъ Tum. Ла́ммасъ K-reg₂ Ла́ммась Pal₂, g lampaa K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku lammas | vn овца
Li lampaat koppiuvad ühtee paikkaa lambad kogunevad ühte paika (= hoiduvad kokku)
I suõt kantavad lampait hundid viivad lambaid ära
I lampailõõ paad merkit kaglaa, štobõ tuntõaɢ näitä lammastele paned märgid kaela, et neid (karjas) ära tunda
Ku ühs kertᴀ kezällᴀ̈ pest́śii lampaaᴅ üks kord suve jooksul (suvel) pesti lambaid
Lu lampai niittää piäʙ peab lambaid niitma (pügama)
Li siiz lampaalt sitozin jalgõt tšiini, siz on parõpi niittää siis sidusin lambal jalad kinni, siis on parem niita
Kõ villaᴅ kui lampaassa niitäᴅ, sis kraapimma kui niidad lambalt villa, siis kraasime
Lu lampaad õllaa tšippuraa villaakaa lambad on kähara villaga
J villõkkaad lampaaᴅ villakad lambad
M lammaz räägaʙ ~ Lu lammaz määkiʙ ~ J lammõz määkiʙ ~ määkkii ~ I lammaᴢ rääguʙ lammas määgib
Ra lammaz on ut́i (ema)lammas on utt
Lu lampaa veimmä boranal viisime lamba jäärale
Kõ voho viis kuut tšäüʙ i lammaz viis kuuᴅ kits kannab viis kuud ja lammas viis kuud
I kantõjõ lammaᴢ, tõi kahsi võdnaa lammas poegis, tõi kaks talle
Lu emä lammaᴢ, teeb võdnaᴅ emalammas, toob (teeb) talled
J meill on lautta lampaita, tõin on lampaa võdnajõ rl meil on laut lambaid, teine on lambatallesid
Li lampaa voona lambatall
P tšell mikä eb menessünnü, tšell lampaaᴅ, siz vei lampaa pää da jalgaᴅ kellel miski ei edenenud, kellel lambad, siis (see) viis (ohvriks) lamba pea ja jalad
Lu lampaa nahka lambanahk
Lu jõgõperällä õli lampaa nahkuri Jõgõperäl oli lambanahaparkal
Li lampaa päpäläᴅ ~ lampaa sitta lamba pabulad
J lampaa makauttši ~ P lampai makauᴢ lammaste puhke- ja mäletsemiskoht karjamaal
L lampaa tauti on õllu varaipõõ, paĺĺo hukkauz lampait(a) varem on olnud lambahaigus(t), hukkus palju lambaid
K nastassi õli lampaa päivä anastasiapäev oli lammaste päev (lamba päev)
S lampaa praaz-nikka lammaste püha (anastasiapäev, 29. X)
P pani minua lammas karjaasõõ popasterissi pani mu lambakarja abikarjaseks
Lu nii lammas karjaᴢ, nii lehmä karjaᴢ, ain vooro õli nii lambakarjas kui ka lehmakarjas, ikka oli (karja)kord
P lampaiz õlin kaχs suvõa lambakarjas olin kaks suve
■
Lu miä tahon nii tehä, jott suõd õltais süüneed i lampaat terveeᴅ ma tahan nii teha, et hundid oleksid söönud ja lambad terved
Ra susi tahto lampaita, a emälammaz eb antanu (lastemängus:) hunt tahtis lambaid (kinni püüda), aga emalammas ei lasknud (ei andnud)
Ra a ku susi sai lampaa, sis senee pani etääz ääree (lastemängus:) aga kui hunt sai lamba (kätte), siis pani selle kaugemale, kõrvale
Lu lampaa griba lambatatikas, lambapuravik.
Vt. ka emälammaᴢ, sukulammaᴢ, suvilammaᴢ, säntšilammaᴢ

linnaᴢ Lu Li J ĺinnõᴢ J-Tsv., hrl pl linnahsõᴅ K U L P M Kõ linnaχsõᴅ P linnahzõt Ränk linnahset K-Ahl. linnaahsõᴅ K P linnassõᴅ M Lu Ra (J) linnasõᴅ Lu Li linnõsõᴅ J ĺinnõsõᴅ J-Tsv. linnased | vn солод
Lu ennee kazvatattii linnassõt kotonn. õzrass daĺi rüttšeess kazvatõttii linnasõᴅ varem kasvatati (= idandati) linnaseid kodus. Odrast või rukkist kasvatati linnased
Lu ku linnassa kazvõtõtaa, siiᴢ viĺja lazõb jalgõᴅ vai juurõᴅ kui linnaseid kasvatatakse, siis vilja(terade)le kasvavad (vili laseb) eod (jalad) või juured
Lu eestää ne linnazjalgaᴅ võtõtaa poiᴢ, siiᴢ javõtaa, siis tuõʙ linnaᴢ, siis tšihutõtaa olutta algul võetakse need linnaseeod ära, siis jahvatatakse (idandatud terad), siis tuleb linnas(ejahu), siis pruulitakse õlut
M linnahsõd läpi tšäs̆sii õõrtaaᴢ, etti lähteiss jalgassõd vällää linnaseid (= idandatud teri) hõõrutakse käte vahel, et eod tuleksid ära
J lazz linnõsõt tšäsi tšivell jahvata (lase) linnased käsikivil
J linnõsõd on kasõttu, nõissa olut keittemä linnased on (märjaks) kastetud, hakatakse õlut pruulima
U no esimeizee kattilaa tšihutan, senee paan õluu päälee, linnahsidje päälee no esimese pajatäie (vett) keedan, selle panen õlle peale, linnaste peale
Li enne kopitõttii linnõssõ. kõõs tuli jürtši, siis kopitõttii kappa end́essä ennemalt koguti linnaseid. Kui tuli jüripäev, siis koguti kapp (linnaseid) inimese pealt
Ra jeka üφs anti linnassiit ja siis keitettii tšülää ühteiss olutta igaüks andis linnaseid ja siis pruuliti küla ühisõlut
L mill on sigla täünεä linnahsiita mul on sõelatäis (sõel täis) linnaseid
J kahtšümmett naglaa linnassii kakskümmend naela linnaseid
Li linnasõõ jalgaᴢ linnaseidu
P linnaχsyõ jalgaᴅ ~ Lu linnasõõ jalgõᴅ ~ M linnassõõ jalgassõᴅ linnaseeod

lumi K L P M Kõ S Lu Li J I Ku (Kett. R-Reg. Ra vdjI Ma) Луми Tum. Лу́ми Pal₁ K-reg₁ Ii-reg₁ lume ~ luni Kr, g lumõõ Kett. M Lu Li J lum̆mõõ M I vdjI Ma lumõ J-Tsv. lumi | vn снег
K suvõll on vihma, a talvõll lumi suvel on vihm, aga talvel lumi
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
Lu tänävä on paĺĺo lunta, varraa sati lumõõ tänavu on palju lund, varakult tuli lumi maha
J tuiskõs suurõd aŋgõd lunt tuiskas suured hanged lund
Lu lunta saaʙ ~ M lunta sat̆taaʙ ~ lunta paaʙ ~ tuõb lunta ~ J saab lunt ~ tuõb lunt sajab lund
Lu lumi sulaʙ ~ M lumi meeb vällää ~ I lumi meep poiᴢ lumi sulab, lumi läheb
Kõ Lu Ku lumi suli ~ I lumi lähs lumi sulas, lumi läks
S lumi läpi seinää kõik saunaasõõ tuiskaᴢ lumi tuiskas puha läbi seina sauna
Li J lumi krutizõʙ lumi krudiseb
Kõ lumi kannataʙ lumi (= kõva lumekoorik) kannab (peal)
J nii õli javoa tšivellä, niku lunta aŋgõzõ rl nõnda (palju) oli jahu käsikivil, nagu lund hanges
I lunta põlvõõssaaɢ lund (on) põlvini
Li hot́ lumi vühhessaa õli, a piti mennä škouluu oli lumi kas või vööni, aga pidi kooli minema
I jalgaᴅ puissi lumõssa raputas jalad lumest (puhtaks)
Li sõpa pannaa valkõnõmaa lumõlõ kangas pannakse lumele pleekima
Lu lummõõ vajjozin vajusin lumme
J viskõz ene lumõsõõ seĺĺellää viskas enese selili lumme
I kasseessaaɢ märtšä õõᴅ i lumõza siiasaadik oled märg ja lumine (lumes)
Lu inemin heittü i meni valkaassi niku lumi inimene ehmus ja läks (näost) valgeks nagu lumi
Lu valkaapaa lunta mittä eb õõ lumest valgemat ei ole midagi
Lu lummõõssaa piti õlla karjuššinn lumeni (= lumetulekuni) tuli karjas käia (olla karjuseks)
L iezä lunta enne lund (= lumetulekut)
Lu morškud jo tševvääl varraa perrää lumõõ järestää nävät kazvovõᴅ mürklid (on) juba kevadel vara, need kasvavad kohe pärast lund (= lumeminekut)
M rohlõi lumi kohev lumi
Lu annab märtšää lunta sajab lörtsi (märga lund)
Lu ränttü lumi lumelörts
J lumõ lasku lumesadu
Lu lumõõ palaᴅ lumepallid
Lu vizgataa tõin tõissa lumi komujõõkaa loobitakse (visatakse) üksteist lumepallidega
Lu õpõzõl kazvõttuvad lumi komkõd jalkojõn allõ hobusel tekivad (kasvavad) lumekambad jalgade (= kapjade) alla
Kõ lumi tšiŋkku lumehang

lühüᴅ Kett. K L P M Po Lu Li Ra J I Ko (R-Eur. Ja-Len.) lühüt ~ lühid ~ lüüt Kr, g lühüü K (Kett. P M I) lüh̆hüü ~ lüh̆́h́üü (M) lühhüü (Po Li) lühee Ra (J) lühie (P) lühjee (Lu) lühhee J lüh́hee (J) lüh́h́ee Lu J lüh̆höö (Ko) lühike | vn короткий
I milla pagla lühüᴅ, miä nõizõõ jatkomaa mul (on) nöör lühike, ma hakkan jätkama
L tševäd lieb lühüᴅ kevad tuleb lühike
K nüd on üö lühüᴅ (Al. 17) nüüd on öö lühike
I meh̆́h́iill lühüüt kaputsaᴅ meestel (on) lühikesed sokid
Li elä tee nii lühhüitä pulikkõita erneilee ära tee hernestele nii lühikesi keppe
J veel õõt piim-suu: uzat-tši on lüh́h́eeᴅ oled veel piimahabe: vuntsidki on lühikesed
Lu märännül kanal on lühüt sarja viletsal kanal on lühike munemisperiood (lühike sari)
J lõikkaa milt ivusõd lühhessi lõika mul juuksed lühikeseks
Lu kaŋgaᴢ väliss on pitšep, väliss on lüh́h́epi kangas on vahel pikem, vahel on lühem
J võta õmas kazvoo mukka lühepää varrõka vikaht(õ) võta oma kasvu järgi lühema varrega vikat
M rad́d́õ lühüüpässi raiu lühemaks
M lüh̆́h́üüd jalgaᴅ lühikesed jalad
J lühüd aik lühike aeg
J lühüd elo lühike elu
■
J tõizõll inimizell on väliss õikõ lühüd arvo pääᴢ mõnel (teisel) inimesel on vahel õige lühike aru (= vähe mõistust) peas
M ivus pittšä, a meeli lühüᴅ vs juus pikk, aga aru lühike
M milla on lühüd meeli, miä tšiireess unostan mul on halb (lühike) mälu, ma unustan ruttu
P petohsõll on jalgad lühieᴅ vs valel on lühikesed jalad

maa¹ Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (Ma) ma ~ maah Kr Maa Pal₁ Ма Tum. Мъа K-reg₁, g maa
1. maa, maapind | vn земля, земная поверхность
M ai tänän on suur tuisku, kõig maa i taivaz on üheᴢ oi, (küll) täna on suur tuisk, kõik maa ja taevas on koos (= ei näe maa ja taeva vahet)
Lu se ku tallaaʙ, maa kõikk komizõʙ kui see astub, (siis) maa lausa müdiseb
M maameez on tšüntäjä, kumpa suv̆vaab maata tšüntää põllumees (maamees) on kündja, kes armastab maad künda
M maa jo algap kahuttaa, algap kahuttaa maata maa hakkab juba kahutama, hakkab maad kahutama
M maa oŋ kahuza ~ Li maa oŋ kahmõᴢ maa on kahus
Li maa meni kahmõõ maa läks kahusse
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, maata vass, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, maadligi (vastu maad), madalal(t), siis ennustab vihma
Lu mügrä meeb maa alitsõ, kõvass maass meeb läpi mutt läheb maa alt (läbi), kõvast maast läheb läbi
Lu maamunnaa isutõtaa roškiijõõkaa, siiᴢ varᴢ nõizõp tšiiree pääl maa kartuleid pannakse maha idudega, siis tõusevad pealsed (tõuseb vars) kiiresti maa peale
M mee hot́ maa al̆laa, täm minu levväʙ kk mine kas või maa alla, tema leiab mu (ikka üles)
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine on haua serval, hauda kukkumas
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
K maβod meneväd mahaasõõ (uskumus:) maod lähevad (paaspäeval) maa sisse
M lüö vad́d́a mah̆haa löö vai maasse
M nii on kõv̆vii köühä niku krotti maaᴢ kk ta on nii väga vaene nagu mutt maa sees
Li miä tõmpazin jussirohoo juuriikaa poiz maassa ma tõmbasin jussheina juurtega maast välja
J mahzad maalõõ avvõttii rl maksad maeti maasse
Ra se on paĺĺaz maa, troppa ili tee päälüᴢ, siin ep kazva mittä see on paljas maa, jalgrada või teepealne, siin ei kasva midagi
Lu eb õõ tasainõ maa, komkikko on ei ole tasane maa, on mätlik
M köŋkkelikko maa ~ bugrikko maa künklik maa
M sammalikko maa samblane maa
J töŋgittü maa (üles)songitud maa
J toptšittu maa tallatud maa
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maa rohust, pikem metsa puudest? – Tee
Lu maa päälin maapind
J maa mittõri maamõõtja
J maa värizemin maavärisemine
Kõ maa izäntät, maa emäntät teile puhas võraa [= võra], mille puhas terveüs (Len. 216) maaisandad, maaemandad (= maahaldjad), teile puhas ohver, mulle puhas (= tugev) tervis
Lu maa mügrä mutt
2. maa, pinnas | vn земля, почва
Lu ku maa on laiha, sis peltšääp poutaa kui maa on lahja, siis kardab põuda
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
M med́d́ee maad on köühäd maaᴅ meie maad on kehvad maad
M jussi kazvap kuival maall jusshein kasvab kuival maal
M märtšä maa ~ Li märjekaz maa märg maa
Lu sookaz maa soine maa
Lu saviperinõ maa savisegune maa
M tšivikko maa kivine maa
Li aherikko maa vilets (~ liivane) maa
M juurikaz maa (umbrohu)juuri täis maa
Lu soo maa lõõkuʙ soomaa nõtkub
J sula maa (Must. 183) (orig.: sula t. viljelyn alla oleva maa)
M oogattu maa puhanud (= söötis olnud) maa
Li uusi maa, pluugaa kuraᴢ, se leikkap ku nõsõtaa uutta maata uudismaa, (raud)adra nuga, see lõikab (maad), kui küntakse uudismaad
3. muld | vn земля
I groba laskõass autaa i maata pannass päälee, maalla tukataᴢ puusärk lastakse hauda ja mulda pannakse peale, mullaga kaetakse
Lu katto õli tehtü maassa, mättäissä katus oli tehtud mullast, mätastest
Ra pääsko kannab nokaakaa maaᴅ pääsuke kannab nokaga mulda (= muda)
Lu mõnikkaal nõmmõl on valkaa liiva, a mõnikkaal on mussa maa mõnel nõmmel on valge liiv, aga mõnel on must muld
Ra pokkoinikal lugõtõllaa: makkaa maata kerkiät surnule itketakse: olgu muld sulle kerge (maga kerges mullas)
Lu se on nüd jo maa (surnu kohta öeldakse:) see on nüüd juba muld
Lu vesi haizoʙ maalõ vesi haiseb mulla (= muda) järele
Lu maa komu mullakamakas
M maa blindõžiᴅ muldblindaažid
Lu maa kaivojõ mullatööline
M krot̆tii nõsõttu maa ~ Li maamügrää nõsõttu maa mutimullahunnik
4. maa, maavaldus | vn земля, земельное владение
Lu tšell õli talo i maa, jutõltii talopoika, a tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja (= talu) ja maa, (selle kohta) öeldi talupoeg, aga kellel oli maja, (kuid) maad ei olnud, see oli pops (pobul)
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue aastani (= uue lõikuseni) oma (viljast) leiba
L h́erralta tšüsü maata palus mõisnikult (härralt) maad
Li maa anti rendil maa andis rendile
Lu rendašikka, tämä piti maata rendill rentnik, tema pidas maad rendil
P obrokka maassa mahzõttii, kui paĺĺo sill õli maata, ühs võro vai puol võroa vai kahs võroa maamaks(u) maksti maa eest, kui palju sul oli maad, üks hingemaa või pool hingemaad või kaks hingemaad
Lu nellää revizaa maa nelja hinge maa (= neli hingemaad)
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa (kui) mitu inimest (oli peres), nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J mahsamaa maa rahojõ rl maksma maamakse
5. maa, maatükk, põld jne. | vn земля, земельный участок, земельный надел; поле и т. д.
Lu ümpäri oonõitõ mikä on maa, se on akkunaluᴢ maa, mis on hoonete ümber, see on õu
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meit eb lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
P maad on kõlmõza nurmõza maad on kolmes põllus
M jõka maal on õma põlto, kapussmoo, omentara igal maatükil on oma põld: kapsamaa, kartulimaa
M tehäz rütšeelee maata tehakse (= haritakse) rukkile maad (= põldu)
M tehtii õzra maata tehti (= hariti) odramaad
J kari on toptšinnu kõig rüiz maa kari on kogu rukkipõllu ära tallanud
J nagriz maa naerimaa, -põld
J vähä põlto maat vähe põllumaad
J tšiireltää seim murtšina de johzimm eim maalõõ sõime kiiresti hommikusöögi ja jooksime heinamaale
6. maa, maakoht, maa-ala, territoorium, riik | vn земля, край, местность, страна, территория, государство
K kas med́d́ee maa õli švietaa see meie maa oli Rootsi (käes)
Lu õli se aźźõ meijjee maaᴢ see asi oli (= juhtus) meie maal
R marja mene muille maille, kala muille kaloille (Reg. 23) rl mari (= kallim), mine muile maile, kala, muude kalade juurde
Lu miä seilaziv võõrail mail alussiiᴢ ma purjetasin purjelaevadega võõrail mail
M pajatan, kui med́d́ee vad́d́akoo maalla tehtii õzra-maata räägin, kuidas meie vadjalaste maal tehti (= hariti) odramaad
J täält maalt ~ siitte maalt siitkandist
J võõraz maa välismaa
J võõraa maa meeᴢ välismaalane
Ku võõraa maa linnuᴅ rändlinnud
J noorii maa Norramaa
7. maailm | vn (белый) свет, мир
M tulõʙ vassüntünü maa pääle tuleb vastsündinu ilmale (maa peale)
Lu vohma on kazõl maalla pilkattava loll on selles maailmas pilgatav
Lu isä on täll jo tõizõl maal isa on tal juba teises (maa)ilmas (= surnud)
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas pole midagi igavest
8. maa, maismaa | vn земля, суша
Lu miä jään maal, em mee merel ma jään maale, ei lähe merele
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ kajakas ennustab meretormi, siis tuleb merelt ära, maale
Lu ku siä näet konnaa kuivõld maalᴅ, se ep tää üvvää kui sa näed konna (kevadel) kuival (maal), (siis) see ei ennusta head
9. sisemaa; (vadjalaste asuala sisemaapoolne osa, Kattila ja selle lähikülad) | vn отдалённая от моря часть водского края (деревня Котлы и её окрестности)
J näĺĺell aigõll kussle maalt tootii leipää näljaajal toodi leiba kusagilt sisemaalt
Lu kussa õlõᴅ. – maalt kust sa (pärit) oled? – Kattila kandist
Lu maa pooli Kattila kant
J maa poolõõ vätši (= ülägoo vätši) sisemaapoole (Kattila, Pummala, Mati jne. kandi) rahvas
10. maa, küla (vastandatult linnale) | vn деревня, сельская местность (в противоположность городу)
M maasteri bõllu lidnaza, maalla õli meister ei olnud (= ei elanud) linnas, oli (= elas) maal
11. maa, vahemaa, teatav teeosa | vn расстояние, неопределённая часть пути
K meni vähä maata, tulõp takaa meeᴢ läks vähe maad, tuleb tagant mees
Lu vaśa õli litši rootsii kalmoit, eb õllu paĺĺo maata Vasja oli (= elas) rootsi kalmistu lähedal, (sinna) ei olnud palju maad
J sinne on kõlmõd virstaa maata sinna on kolm versta maad
Ku meni hüvää maa, se izvoššikkᴀ tuli vassaa läks tükk maad (tubli maa), see voorimees tuli vastu
J tükkü maat tükk maad (edasi)
J nütt jäi menemiss eb rohkap ku püssü maat nüüd jäi minna vaid püssi(lasu jagu) maad
12. (mere)põhi | vn дно, грунт (моря)
Li sütšüzüss õltii tormiᴅ, lainõõᴅ, võisi võrkoo tšiveekaa veittää eteeᴢ. a ku aŋkkuri meni mahhaa, siiz jo ep tõmmannuᴅ sügisel olid tormid, (suured) lained, võis võrgu (koos) kinnituskiviga edasi vedada. Aga kui ankur läks põhja, siis juba ei tõmmanud (võrku edasi)
13. põrand | vn пол
Li maa roojauʙ, piäb pesä põrand läheb mustaks, tuleb pesta
Po nùorikolõõ tšähsiäs pühtšiä maata (pulmakomme:) noorikul kästakse põrandat pühkida
Lu saunaa lämmittää ja maat pessä on laukopäivää tüü sauna kütta ja põrandad pesta on laupäeva töö
P panõ d́erugad maalyõ pane põrandariided põrandale
J harkkõᴢ roojõkkai(jõ) saappõgoika puhtaa maa pääle astus poriste saabastega puhtale põrandale
J poigaa suku maalta lauloʙ poisi (= peigmehe) suguvõsa laulab põrandalt (= laulab seistes, sel ajal kui pruudi sugulased istuvad)
Lu makazin maaᴢ magasin põrandal (= maas)
Li kraazgattu maa värvitud põrand
Ra paasinõ maa paest põrand, paekivipõrand
Lu Li Ra J rihee maa toapõrand
Ra maa kaŋgaᴢ põrandariie
I lahtšijõõ hot́ tšehsi maalõõ, lepäzii da makazii heitsin kas või keset põrandat, puhkasin ja magasin
14. pahmas, põrandatäis vilja rehepeksul | vn количество, мера зерновых для одного обмолота
J jo on kahsi maata tapõttu juba on kaks pahmast pekstud
J ühsi maa pahmassa üks rehepõrandatäis pahmast
15. põhi (taustavärv mustrilisel riidel) | vn поле, фон (о расцветке рисунка ткани)
M kaŋkaalla õli sinin maa i valkõad rizuŋkaᴅ riidel oli sinine põhi ja valged kirjad
■
Lu müü teemmä maata meie oleme põlluharijad (maarahvas)
Li vot see õli semmoinõ se maa tüü vaat selline oli see põllutöö
L mitäid ep pantu mahaa midagi ei pandud maha (= ei külvatud, ei istutatud)
Lu maamunad õllaa jo maaᴢ kartulid olid juba maas ~ maha pandud
J maaz viĺĺaa pitämä vilja kasvatama
K siis pantii grobaasõõ, vietii kalmailõõ nu i pantii mahaa siis pandi puusärki, viidi kalmistule ja, noh, maeti maha
M pokoinikkaa veetii maχ̆χaa maeti surnut
K pokoinikka laskõass mahaa surnu lastakse hauda
J koolõd de avvõta mahaa, niku jältšätši bõllu sured ja maetakse maha, nagu jälgegi polnud
I staruχa mätättii mah̆haa vanaeit maeti maha
Ja päivä issuzi mailõõ päike loojus
Lu müü jäimmä lakkõal maal me jäime lageda taeva alla (= peavarjuta)
Kõ maassa matalassa täm õli üvä ińeehmin maast madalast oli ta hea inimene
Lu maa miira vättšiä ilmatu palju rahvast
J maa pint rohukamar
K maa tšimo metsmesilane, kumalane, kimalane.
Vt. ka ahomaa, einämaa, gerttsogii-maa, hall-maa, joutomaa, kapussamaa, karjamaa, koominaa-maa, kujamaa, liivamaa, linamaa, meriajomaa, mitta-einämaa, mult-maa, munamaa, mutamaa, niittümaa, nurmimaa, paarńumaa, paĺĺaz-maa, pustomaa, puustamaa, põlto-maa, püssü-maa, rendi-maa, riheemaa, riigamaa, riigaa-maa, rohomaa, savimaa, silta-maa, soomaa, sööttümaa, taka-maa, tallazmaa, taramaa, tšerikkomaa, tšüntömaa, tšüntümaa, tšütömaa, tšütüzmaa, ulkomaa, upamaa, uus-maa, vajomamaa, vakomaa, välimaa, õma-maa, õvvõõ-maa
Vt. ka maaseltšä, mandõri, mätši²

marja¹ K R L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku (Kett. Ja-Len. vdjI) marjõ Lu J-Tsv. Марья Tum. Ii-reg₁, g marjaa P M Lu Li J
1. mari, marjad | vn ягода, ягоды
J meill on saatu akkunallõ, siäll on marjat kõikõllaizõᴅ rl meil on aed õues, seal on marjad igasugused
J tšen kõig nõmmõd nõdguʙ, see kõig marjõd maissõõʙ vs kes kõik nõmmed (läbi) tallab, see kõik marjad maitseb
Lu nii on naasti niku marjõ kk on nii ilus nagu mari
Lu kuza õli lõikkivo, siäl märkeni õhsa, sis siäl nõisi marja kazvõmaa kus oli raiesmik, seal mädanesid oksad, siis seal hakkasid marjad kasvama
M kassen mettsäs kazvap kõikõllaajun marja siin metsas kasvavad igasugused marjad
I miä suv̆vaa korjataɢ marjoo ma armastan marju korjata
M meemmä korjaamaa marjoo, a taramarjoo akõmaa läheme (metsa)marju korjama, aga aiamarju noppima
P kopitti marjoi ruupuu-raapuu korjas marju räpakalt (= korjas marju koos lehtede ja risuga)
Li marjalla on ripsiᴅ marjadel on kobarad
Lu võtin ühee kobraa marjaa võtsin ühe peotäie marju
P lillikaz on kõvassi apuo marja lillakas on väga hapu mari
M vohomarjaᴅ, makuzad marjaᴅ põldmarjad, maitsvad marjad
Lu se on müühäine marja, müühää valmisuʙ see on hiline mari, hilja valmib
M valmiᴢ marja valminud (valmis) mari
K katagaa marjoiss õlutta tšihutõttii kadakamarjadest pruuliti õlut
P rütšie-javoissa tehtii mämmiä, pantii kalinaa marjoi süämmie i süötii rukkijahust tehti marjaputru, pandi lodjapuumarju sisse ja söödi
J mustõlain võtti marjaa uzlaa mustlane võttis marjakobara
Lu mussa marja mustsõstar
P punan marja (Len. 272) punane sõstar
M kauniid marjaᴅ punased sõstrad
J varõz marjõᴅ kukemarjad
P vohuo marja sinikas
K vohoo marja ~ J karu marjõ põldmari, põldmurakas
J kurõõ marjõᴅ kuremarjad, jõhvikad
Lu nüd miä marjaa tuskaa koolõn nüüd ma suren marjamuresse (murest, et ei saa pimedana enam marjul käia)
Lu marja aika õli, miä jõka päivä tšäin mettsäᴢ oli marjaaeg, ma käisin iga päev metsas
M ku eezä uutta joulua ovat puuᴅ härmääᴢ, siis see leeb marja voosi kui enne uusaastat on puud härmas, siis (see) tuleb marja-aasta
Lu marjõ pehgoᴅ marjapõõsad
2. hapuoblika (marjataoline) õis | vn цветок щавеля (похожий на ягоду)
Lu marjapää on valkaa, kuniz bõõ valmiᴢ. ku valmiz leeʙ, siz marja meep kauniissi hapuoblika õisik on valge (= rohekas), kuni pole valminud (valmis). Kui valmib (saab valmis), siis lähevad õied punaseks
Lu kopitattii marjaa päät, kuivõtõttii i javõttii korjati hapuoblika õisikuid, kuivatati ja jahvatati
P ublikkaa pudgyõ marjaᴅ oblika õied (= õisik)
3. fig mari; kullake, lapsuke; kallis, kallike, armsam (hellitusnimi rahvalauludes) | vn ягодка, золотко, миленький (ласковое обращение в народных песнях)
J miä menin marja muilõõ mailõõ rl läksin ma, mari, muile maile
J mahto marjaa sünnütellä rl oskas marja (= lapsukese) sünnitada
Kõ aika, marja, matkaa mennä rl (on) aeg, armsam, teele asuda (minna)
Kõ sinnua oottõõp sinuu marja rl sind ootab sinu armsam
4. (kala)mari | vn икра (рыбья)
M ko on emäkala, täll on süämmez marja kui on emakala, (siis) tal on sees mari
M emäkalal on marja, isäkalal on mahso emakalal on mari, isakalal on niisk
Li kalal om marja, a konnal on kuru kalal on mari, aga konnal on kudu
M aud́iᴅ vatsakkaaᴅ, marjaa vattsa täünä kõhukad havid, kõht marja täis
P Li marjaakaa kala marjaga kala
J marjõ kala marjakala
K kalaa marja ~ M kal̆laa marja ~ Lu J kala marja kalamari
5. sääremari | vn икра (голенная)
M siiz on jalgaᴅ: sääreᴅ, marjaᴅ, põlvi siis on jalad: sääred, sääremarjad, põlv
J dublit sääree marjõᴅ jämedad sääremarjad
Lu sääri marjaᴅ sääremarjad
■
Lu kumpa on paganaa vai kehnoo tavaakaa, sitä jutõllaa täüᴢ marjõ, täüz marjakko kes on kurja või halva iseloomuga, selle kohta (seda) öeldakse: täis mari, täis marjake (= on alles mari, on alles marjake)!
J pää paĺĺõz niku perz marjõ pea paljas nagu tagumik.
Vt. ka bragattsimarja, kalamarja, kalinamarja, karuu-marja, katagamarja, kaunizmarja, klubnikkamarja, koiramarja, kriisimarja, kukkomarja, kukoomarja, lilli-marja, linnuu-marja, luumarja, mesimarja, mettsämarja, mettsäsika-marja, muragamarja, mussamarja, mähtšämarja, ori-marja, orjamarja, pehkomarja, perz-marja, pihlagamarja, pihlajamarja, poollazmarja, põlto-marja, sigaamarja, sikamarja, susimarja, suõõmarja, sõssõrõmarja, säärimarja, taitšinamarja, taramarja, tedree-marja, toomimarja, toomõmarja, tähtimarja, varõzmarja, viin-marja, viiženmarja, vohomarja
Vt. ka maukko, maukku, mukkura, mähnä

multa P M Lu Ra I (R) mult J-Tsv. Му́лда Pal₂, g mullaa R P M Ra J I
1. muld | vn земля, почва
M vargaz vargasaʙ hot seinäd jätäʙ, a tuli sööp kõik, muuta ku mullaa jätäʙ (kui) varas varastab, (siis) vähemalt seinad jätab, aga tuli sööb kõik, ainult mulla jätab
Lu meeb i kulta mullassi vs ka kuld muutub mullaks
I sooza on vajomikko paikka, siältä kaivommaɢ mussaa multaa soos on vajuv koht, sealt kaevame musta mulda
P mussa multa must muld
2. pori, kuivanud pori | vn грязь, высохшая грязь
Lu elä mee siältä (~ sitšäli), siäl on paĺĺo multaa, siä enee patškaaᴅ ära mine sealt (~ sealtkaudu), seal on palju pori, sa määrid enese ära
Lu kui jutõllaa brätšagõ, sis se on aina märtšä, a ku brätšagõ kuivaʙ, siiz jutõllaa multa kui öeldakse pori, siis see on alati märg, aga kui pori kuivab, siis öeldakse muld
Lu elä tuõ rihhee, silla on jalgaᴅ mullõᴢ (~ roojõᴢ ~ brätšagõᴢ) ära tule tuppa, sul on jalad porised
J mullaa tükkü porikamakas
3. savi | vn глина
J haritull põlloll mullaa tükküi ed levve haritud põllul ei leia sa savitükke
■
Ra mee paa multaa mine istuta (taim) maha (mine pane mulda)

nastassei Kõ, g nastassei = nastassi
pihlaalaa lähteelee veetii lampaa pääd da jalgad nastasseinn anastasiapäeval viidi lambapead ja -jalad Pihlaala allikale

nastassia K L P J nastõssia (J-Tsv.), g nastassia L P
1. anastasiapäev, nahtsepäev (29. X) | vn Анастасиин день, Настасьин день
J meemme nastõssian pärnispääle võõrõzii läheme anastasiapäeval Pärspääle võõrusele
L vasuo nastassia anastasiapäeva eelsel päeval (= vastu nahtsepäeva)
P nastassia päiväl uomnikko päiväss mennäss sis pihlaalaa tšasovnalõ anastasiapäeva hommikupoolikul minnakse siis Pihlaala kabelisse
L nastasia päivällä, se on sütšüzüllä .. jõka talo lõikkaz boranaa i lihaa sei kotonna, lõunaa piti, nastassia lõunat kutsuttii anastasiapäeval, see on sügisel .. iga talu tappis oina (= igas talus tapeti oinas) ja liha sõi (= söödi) kodus, pidas (= peeti) lõuna, kutsuti anastasia lõuna
L nastassia risiᴅ anastasia ristid (neli kiviristi küla taga, mille juurde viidi oinapealuud)
2. püha Anastasia | vn святая Анастасия
P luvatass sis ko tšell eväd mene etezii žiivatta, iezä nastassiat tševääl vai sütšüzün: miä lupaan vid́d́ä nastassialyõ lampaa pääd da jalgaᴅ tõotatakse siis, kui kellelgi ei edene loomad, enne anastasiapäeva kevadel või sügisel: mina tõotan viia Anastasiale lambapead ja -jalad

niittää Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li J (R U Ra) niittεä L niittä J-Tsv. niittääɢ I, pr niitän K P M Kõ S Lu J niiten J, imperf niitin Kett. R P M Lu J niittäzin J
1. (sirbiga vilja jne.) lõigata | vn жать, сжать (серпом)
R a jõka suvõõ koton einää leimmä, niitimmä leipää, ilazimma leipää aga igal suvel niitsime kodus heina, lõikasime vilja, koristasime vilja
Lu sirpiikaa niitetää, a vikahtõõkaa lüvvää sirbiga lõigatakse (vilja), aga vikatiga niidetakse (heina)
M sirpiikaa niittääᴢ sirbiga lõigatakse (vilja)
P tšen mitä tšülväʙ, sitä niitäʙ vs kes mida külvab, seda (ka) lõikab
L põltua niittäväᴅ lõikavad (sirbiga) vilja (põldu)
Lu rookoi niitetää, kattoi teh́h́ää pilliroogu lõigatakse (sirbiga), tehakse katuseid
Lu siz nõizimma sirpiikaa niittämää roht siis hakkasime sirbiga (seale) rohtu lõikama
Lu sütšüzüü poolõõ piäʙ maamunaa ladvõi niittää sügise poole tuleb kartulipealseid (sirbiga ära) lõigata
2. (lambaid) niita e. pügada; (juukseid) lõigata v. pügada; (habet) ajada | vn стричь, постричь (шерсть, волосы, бороду)
J rüttšeed on niitettü, piäb lampaad niittää rukis on lõigatud, tuleb lambad niita
M kane võdnaᴅ, kummad tšev̆vääl süntünnü, neitä troitsassi niittääᴢ need talled, kes kevadel on sündinud, need niidetakse nelipühiks
M eezepää niitettii kõlmisõõ vuuvvõᴢ, a nüd niitämmä kahisõõ vuuvvõᴢ, tšev̆vääl i sütšüzül vanasti niideti (lambaid) kolm korda aastas, nüüd niidame kaks korda aastas, kevadel ja sügisel
M lampaad niittääz lampaa-ravvoill lambaid niidetakse lambaraudadega
J villaa niitettii villa niideti (lambalt)
M kõõz lammassa niitettii, siottii jalgaᴅ, etti lammaz ei üppiizi kui lammast niideti, seoti (tal) jalad (kinni), et lammas ei hüpleks
L kaazikad niittäväd nuorikalt ivuhsõᴅ kaasitajad lõikavad pruudil juuksed (ära)
L ivuuhsõd lõikattii, niitettii vällεä juuksed lõigati, pöeti ära
Lu ivusat piäb ajjaa, niittää juuksed tuleb (maha) ajada, pügada
Kõ niität partaa vällää, etti õlõizid ilozap ajad habeme ära, et oleksid ilusam

paizõttua M Lu Li Ra J (P Kõ-Len.) paisõttua (K-Ahl. Lu) paisõttuaɢ I, pr paizõtuʙ M Lu Li Ra J paisõtuʙ Lu, imperf paizõttu P M Lu Li J paisõttu Lu paisõttujõ I paiste(sse) minna, (üles) paistetada, tursuda | vn распухать, распухнуть, вздуваться, вздуться
M tšimo niglaᴢ, paizõttu kõikk iho mesilane nõelas, kogu ihu läks paiste
M vod́aŋka, siiz inehmin paizõtuʙ (kui on) vesitõbi, siis inimene läheb paiste
Lu kuza õli puukki, se kõhta paizõttu kus oli puuk (end nahasse imenud), see koht paistetas (üles)
Lu milla jo mõnnõz vooᴢ jalgaᴅ paizõttuvaᴅ, mikkä eb avita mul juba mitmendat aastat (mitmes aasta) jalad paistetavad, miski ei aita
I jalka paisõttujõ, nigla-mato niglazi milla jalkaa jalg paistetas (üles), madu hammustas mind jalast (jalga)
M sigall kõrvatagussõt paizõttuvaᴅ seal kõrvatagused paistetavad
■
M lehmä sis paizõtuʙ lehm läheb siis täis (= lehma magu läheb gaase täis).
Vt. ka paizuttua, paizõhtua, paizõttuussa

palgoittaa (Lu), pr palgoitan Lu, imperf palgoitin
1. (endal) ära külmetada, (endal) ära külmuda lasta | vn замерзать, замёрзнуть; отморозить
tšen palgoitap tšäed vai jalgaᴅ kes külmetab (endal) käed või jalad ära
2. refl külmetuda, (end) külmetada | vn простужаться, простудиться
sigaa sappi on üvä palgoittamizõl sea sapp on hea külmetumise puhul (külmetumisel).
Vt. ka palentussa, pallottuussa, pallõgoittaa, pallõttua

pallotõlla: pallotõllaɢ I, pr pallottõlõn, imperf pallottõlin refl. = paluttaa
jalgad alkivaᴅ pallottõõmaa jalad hakkasid külmetama

panna Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku (Ja V Kr) pannõ J pann J-Tsv. pannᴀ Ku pannaɢ I, pr panõn Kett. K R U L P Po Lu J panen K-Ahl. Kr paan Kett. K U M Kõ S Po Lu Ra J Ku paa I, imperf panin K R L P M Kõ Lu Li J Ku pan̆nii I
1. panna (kusagile asetada v. pista v. lasta jne.); (selga, jalga jne.) panna | vn класть, положить, ставить, поставить, помещать, поместить; надевать, надеть и т. д.
Lu paa aro seinää nõjal pane reha seina najale
P pantii vettä tšugunikkaa, pantii lihaa süämie pandi vett (malm)potti, pandi liha sisse
Lu paa ravvaᴅ suhhõõ pane (hobusele) rauad suhu
K miä sinuu paan türmää ma panen su vangi
Lu saappugaa-põhja ku meeb rikkii, sis pannaa polu-põhja kui saapatald läheb katki, siis pannakse pooltald (alla)
K la paap paŋgõlõõ varoo las paneb pangele vitsa (peale)
Li klazikrintsoit tehtii, pantii klazit kõikk (klaas)akendega tuulekodasid tehti, pandi puha klaasid (ette)
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, pani (= lõi) templid otsa (= palgiotstele)
J ühsi lammaz rammitsõʙ, piäp panna maazi päälee üks lammas lonkab, tuleb panna (jalale) salvi peale
Lu merell on jää krompõlikko, kehno on panna võrkkoa vettee merel on jää konarlik, halb on lasta (panna) võrku vette
M omenat pannaz mah̆haa kartulid pannakse maha
I ehtiüʙ, busat paap kaglaa ehib end, paneb pärlid kaela
K pani üvät sõvad ülie pani ilusad (head) rõivad selga
Lu paan penžikaa päällee panen pintsaku selga
Lu paa hattu päχ́χ́ää pane müts pähe
K pani ne saappugad jalkaa pani need saapad jalga
P t́at́a võtti, tšintaat tšätee pani isa võttis, pani kindad kätte
2. nime panna | vn давать, дать имя
M risittääz lahsi, nimi kui tahoᴅ nii pannaᴢ ristitakse laps, nimi pannakse nii, nagu tahad
3. (mingisse seisundisse v. asendisse v. olukorda jne.) panna (ka impers.) | vn привести в какое-либо состояние, вид или положение
R siis panin opõzõõ rakkõisõõ siis panin hobuse rakkesse
Lu paat kaŋkaa niitee paned kanga niide
Lu paan kalat soolaa panen kalad soola
Li vihgot pantii roukkuu vihud pandi rõuku
Li rüiz on pantu kuhilallõ rukis on pandud hakki
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb panna hunnikusse ja põletada
M paa tšäsi kulakkaa pane käsi rusikasse
Lu paa sõlmõõ pane sõlme
Lu paan lukkuu panen lukku
Ku kahz boranaa pant́śii sarvõd vast́śikkoo kaks oinast panid sarved vastamisi
Lu talo piäp panna kuntaa talu tuleb korda seada
J mitä va õli enez ümper, kõik pani panttii mida ainult oli (= leidus) enese ümber, kõik pani panti
Lu panna rihvii rehvida (purjed)
Lu pannaa snaasti ~ pannaa taglassɪ taglastada
L pannass minnua vätšizie mehelie pannakse mind vägisi mehele
K pokoinikka pantii mahaa surnu maeti maha
L piεp panna akkuna tšiin peab panema akna kinni
J koorma pannaa tšiin nooraakaa koorem seotakse (pannakse) köiega kinni
L tšεäppä pantii tšiini haud aeti kinni
Li eb ällüü panna suuta tšiin ei taipa suud kinni panna
Lu minnua alki tukõhuttaa, paab end́ee tšiin mind hakkas lämmatama, pani (paneb) hinge kinni
L pantii kazvamaa kapussaa pandi kapsast kasvama
L läsivä pannass issumaa haige pannakse istuma
Li toĺa pantii makkaamaa Tolja pandi magama
P raagat pantii põlõmaa haod pandi põlema
P panin erniet tšihumaa panin herned keema
Lu piäb olut panna tšäümää, hiivaakaa pannaa tšäümää peab panema õlle käima, pärmiga pannakse käima
Li kahs päivää õli kala soolaᴢ, siis pantii palvaumaa kaks päeva oli kala soolas, siis pandi (päikese kätte) kuivama
Lu piimä pannaa jamoomaa piim pannakse hapnema
L panõd ahjuo lämpiämää paned ahju küdema
4. (midagi) tegema panna v. sundida; (mingit) funktsiooni kandma; (mingisse) ametisse panna | vn заставлять, заставить делать; поставлять, поставить носить (какую-нибудь) функцию, назначать, назнаить на службу
P miε panõn tämää pajattamaa ma panen ta rääkima
Lu se paap peltšäämää see paneb kartma
S noorikkõ i ženiχa pannas suut antamaa peigmees ja pruut pannakse suud andma
M nältšä paab i jänessä suv̆vaamaa kk nälg paneb jänestki armastama
M tahop tõissa panna omaa pillii mukkaa tanssimaa tahab teist panna oma pilli järgi tantsima
L tahob näit panna tšedrεämεä tappurass šolkkaa tahab neid panna takust siidi ketrama
Lu tämä pani milta tšüüneled johsõmaa ta pani mul pisarad jooksma
Lu saunas tšülpessää põldikaakaa, se paab veree liikkumaa saunas viheldakse nõgesega, see paneb vere käima (liikuma)
Li kõig oovoššit saap panna isutaizõssi kõiki köögivilju saab panna ruudiks
P pani minua lammas karjaasõõ popasterissi pani mu lambakarja abikarjaseks
M siis pantii min̆nua piigassi, ńäńkkoissii laχsia vaattamaa siis pandi mind (teenija)tüdrukuks, (lapse)hoidjaks, lapsi hoidma (vaatama)
5. (trahvi jne.) määrata | vn назначать, назначить, накладывать, наложить (штраф и т. д.)
M tällee pantii nellä sat̆taa rubĺaa štraffia talle määrati nelisada rubla trahvi
J tänä voonn karjõmaass panti armõtoi suur mahsu sel aastal määrati karjamaa eest armutu(lt) suur maks
Lu piäp panna hinta pääle tuleb hind määrata
6. teha, valmistada, ehitada, asutada | vn делать, сделать, готовить, изготовить, ставить, поставить, строить, построить; основать
J naizõt pantii lahjaa naised tegid pulmakingi
K pannass kuhilaad nurmõõsõõ tehakse hakid põllule
J laki lahnaa soomussiissa, silta on pantu sipulissa rl lagi latika soomustest, põrand on tehtud sibula(te)st
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema
S poigaᴅ nõisas panõmaa üv̆vää kot̆tua pojad hakkavad head maja ehitama
J pantu ku paja pahainõ rl ehitatud kui vilets (sepa)paja
M miε tään, kõõz on pantu mativõõ tšülä ma tean, millal Mati küla on asutatud
7. (mõjustada või kahjustada äkilise või energilise tegevusega, näit. lüüa, nõelata, tulistada jne. | vn оказать влияние или повредить что-либо в результате внезапного или энергичного воздействия, напр. ударить, укусить, выстрелить и т. д.)
M primozloill pannaᴢ vooroa kootidega lüüakse järgemööda
U miä tätä tahõn niskaa panna ma tahtsin talle vastu kukalt panna
M pani kõrvilõõ, šokalta šokalõõ andis vastu kõrvu, põselt põsele
L kui viippazi kultamyõkaakaa, nii tuhattõmalt virstalt mettsεä maalyõ pani kui äigas kuldmõõgaga, nii lõi tuhandelt verstalt metsa maha
M tuli paab i metsää puud maalõõ välk lööb ka metsapuud maha
J ajad rattaad uhamaa – paat koorõma ümper lased vankri auku – ajad koorma ümber
M põtkuri lehmä paab maalõõ piimää põtkur lehm lööb piima(nõu) ümber
M pantii maalõõ püssüssä lasti püssiga maha
Kõ valkõat algõtti panna pulemötoissa (Len. 212) valged hakkasid tulistama kuulipildujatest
J kui mato pani, sis tarvis sooss võttaa muttaa, muakaa üväss õõrua kui madu salvas, siis (on) tarvis võtta soost muda, mudaga hästi hõõruda (salvatud kohta)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
8. laimata; sõimata | vn поносить; ругать(ся)
Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, niku takabaaba: ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees nagu keelekandja külaeit: silme ees on hea, aga tagaselja (silme tagant) aina lõikas, aina laimas inimest
Li ku pani minnua emikkaal küll sõimas mind ropult
Lu see paap proijjua see sõimab
9. (mingil viisil häält teha, näit. laulda, rääkida | vn подавать голос, напр. петь, говорить)
J sisavõ pani pajuᴢ rl ööbik laulis paju(põõsa)s
Ra ain laulua tämä pani tema ainult laulis
Lu tämä alki panna virroa ta hakkas kõnelema eesti keelt
■
Ra siis pantii jo tuli rihee siis pandi toas juba tuli põlema
I tarõssa tulõmmaɢ, paammaɢ samovaraa tuleme saunast, paneme samovari üles
Lu tšümmee seinää panin kaŋgassa kümme seina lõin kangast (käärpuudele)
P ruikkua panõmaa rõugeid panema
M baŋkkoo pantii pandi kuppe
Lu ku lehmäl vai inemizel kõvõni vattsa, sis pantii kliizma kui lehmal või inimesel jäi kõht kinni, siis tehti klistiiri
K nellätšümmettä poklonaa piεp panna peab tegema nelikümmend kummardust
Kõ varis pani munaᴅ vares munes munad
M ai ku pani aisamaa, kõv̆vii aizaʙ oi, kuidas hakkas haisema, kõvasti haiseb
Ku panin johsuu panin jooksu
Ra tämä pani putkõõ, johsi mettsää pakkoo ta pani putku, jooksis metsa pakku
M pani menemää, nii etti jalgat persee tap̆paavaᴅ pani minema, nii et jalad puutusid (puutuvad) tagumikku
J paap kõrvaasõõ paneb kõrva taha
Lu miä panin merkil(e) senee kõhaa, kuza tämä on ma jätsin meelde selle koha, kus ta on
J kõiɢ, mitä näet, paa panõlõ, siiz leet selv meeᴢ kõik, mida näed, pane tähele, siis saad targaks meheks
Kõ õlõn ize pannu tähelee sitä, etti suvi meep talvõa möö olen ise pannud tähele seda, et suvi läheb talve järgi
Lu kõik võtti sõi, pani nahkaa kõik võttis sõi (ära), pani nahka
Lu kõik pani päχ́χ́ää kõik õppis pähe
J miä õppizin orjuõõᴢ, panin pähee piikuõõᴢ rl ma õppisin orjapõlves, panin pähe piigapõlves
J paŋkaa pää täünn jooge end täis (= purju)
Ku nüt tarvis pannᴀ viimized voimaᴅ nüüd on tarvis viimane (viimased) jõud välja panna
Lu meeltä paaᴅ õpetad
Kõ nõize, kursi, tšühze, paa paksutta (Len. 225) kerki, pulmaleib, küpse, paksene
M lumipilvi tuli, voᴅ i lunta paaʙ lumepilv tuli – vaat ja sajabki lund
M möö vaa paamma tanttsua meie aga lõhume tantsida
M näᴅ ku jalgaᴅ koppaa paavaᴅ näe, kuidas jalad löövad tantsu!
L älä panõ pahassi ära pane pahaks!
Lu tämä ep paa millää ta ei pane mikski
J vassaa panõma vastu panema

petoᴢ K-Ahl. P M Kõ Lu Li J (Kett.) petos J-Tsv., g petohsõõ: petohsyõ P petossõõ Lu petosõõ Lu J petosõ J
1. vale, pettus | vn неправда, ложь, обман
M kase kõiɢ om petoᴢ, mitä täm pajataʙ see kõik on vale, mida ta räägib
Lu petossõl on lüh́h́eed jalgaᴅ vs valel on lühikesed jalad
J petosõõ pääll eläʙ pettusest elab
Lu tämä piti petossa ta pettis
J petosõssi näüttemä (Tsv.) valet tunnistama
2. subst., adj. petis; petlik, petu-, vale- | vn враль, лгун, обманщик; лживый, обманчивый; ложный
M täm on maailma petoᴢ, elä siä tälle uzgo ühtäit sõnna ta on ilmatu suur petis, ära sa usu ühtegi tema sõna
Lu se on petoz inemin see on petis inimene
Lu tämä pajatap petozõssi, tämä on petoz meeᴢ ta räägib valet, ta on petis mees
Li petoz juttu petujutt
Lu petoz mäntšü valemäng.
Vt. ka peto², petokaᴢ, pettelikko

pitää K L P M Kõ S Lu Li J I (Kett. R U Ja-Len. Ra Ku) pitεä L P pit̆tää M Kõ pittää Kõ Po Lu Li J pittä J-Tsv. pit̆tääɢ I Ma (vdjI), pr piän K P M Kõ Lu Li J piεn P M Kõ J, imperf piin K P M Kõ Ja Lu Li J Ku piizii vdjI
1. pidada, sunnitud v. kohustatud v. nõutud olla | vn быть должным, неминуемым, обязательным
Li hot́ lumi vühhessaa õli, a piti mennä škouluu oli lumi kas või vööni, aga kooli tuli minna (pidi minema)
Lu mõizas piti tšävvä tegoll mõisas tuli käia (pidi käima) teol
P tšähsiäss, sis piεp tehä (kui) kästakse, siis peab tegema
M näd́d́ee piti siälä tehä töötä koko suv̆võõ nad pidid seal kogu suve tööd tegema
Kõ minuu piti mennä pakoosõõ ma pidin pakku minema
K naiskuumall piεb õmmõlla lahzõlõõ tšiutto naisvader peab õmblema lapsele särgi
Lu jõka noorikõl õli kirstu, i täün piti õlla igal noorikul oli (rõiva)kirst, ja (see) pidi täis olema
Lu kõrvõllin piäb õlla tüttö pruutneitsi peab olema tüdruk
Lu piäb õlla tšesä vesi, ku nõistii lassa pesemää pidi (peab) olema leige vesi, kui hakati last pesema
Lu miä panin koikaa omalõ paikalõ, kuza tälle piäb õlla ma panin voodi oma kohale, kus ta peab olema
Li mill piäp se kerkiissä tehä ma pean jõudma selle (ära) teha
Lu minul piäb vasata tämässä mul tuleb tema eest vastutada
M kui paĺĺo teilee piεʙ kui palju tuleb teile maksta?
Lu roopaa pääl piäb võttaa vettä, ku eb õõ piimää pudru peale tuleb võtta vett, kui piima ei ole
P piäp tšiirepii süvvä, suppi jahuʙ tuleb kiiremini süüa, supp jahtub (ära)
J ep pitäiz unohtaa, a miä ain unohtõn ei tohiks unustada (ei peaks unustama), aga mina aina unustan
J siä elä häppee, ep pitäis häp-peessä sa ära häbene, poleks tarvis häbeneda (ei peaks häbenema)
Li täll piäb ikossaa teda ajab luksuma
2. vaja(lik) olla | vn быть нужным, надобным
Lu mihee sillõ piεb rihmaa milleks sul köit vaja on?
I siltaa vassõ kane lavvaᴅ pitiväᴅ põranda jaoks oli neid laudu vaja
Lu minnua ep piä õpõttaa, miä muitõštši tarkka mind pole vaja õpetada, ma (olen) niigi tark
Lu boltuška pajatab mitä ep piä lobamokk räägib, mida pole vaja
Li mill ep piä atškoi, miä veel näen üvässi mul(le) pole prille vaja, ma näen veel hästi
M ep piä nii itkõa ei ole vaja nii nutta
3. (kedagi v. midagi, kellestki v. millestki) kinni pidada v. hoida (ka impers.); hoida v. tagasi suruda | vn держаться (за что-либо или кого-либо; также безл.), держать (не пропускать), сдерживать(ся)
L varmad mehet pitäväd ovõss tšiini tugevad mehed hoiavad hobust kinni
Lu kahs ammõssa on tehtü, kummõt pitävät tšiini varroa kaks sälku on tehtud, mis hoiavad (kapa)vitsa kinni
Li nii õli raŋkka irsi, što en võinu pittää, lousauzi tšäsi oli nii raske palk, et (ma) ei jaksanud kinni hoida, käsi läks lahti
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin (suurest naerust) kätega kõhtu kinni
S tšäjess pit̆tääš tšiin käest hoitakse kinni
J piä koonoas tšiin pea oma suu kinni!
Lu enne tehtii tohoss koššo, tämä on neĺĺänurkkõlin, daaže vettä piti ennemalt tehti tohust karp, see oli (on) neljanurgeline, isegi vett pidas
Ra välissä pelazimma kõrjua, ühs oli pitämäᴢ, a tõizõd menivät kõrjuu vahel mängisime peitust, üks oli (silmi kinni) pidamas, teised läksid peitu
J nüd jo kaugaa piäb üvää ilmaa nüüd peab juba kaua ilusat ilma
J pia tšiin pea kinni (= peatu)!
P miä piin tšiin aikuttõlõmiss ma hoidsin haigutust tagasi
P piin, piin tšiin i türzähtin nagramaa pidasin, pidasin (naeru) kinni ja purskasin (ikkagi) naerma
4. pidada, hoida, säilitada (kuskil, mingis olukorras v. seisundis) | vn хранить или держать (где-либо, в каком-либо положении или состоянии)
Lu astiais peettii kapussaa astjais hoiti (peeti) (hapu)kapsast
Lu akkunaa pääl peettää [sic!] kukkoja akna(laua) peal hoitakse (peetakse) lilli
M suvõlla peettii sõparattiiza talvisõppõi suvel hoiti rõivaaidas talverõivaid
P opõzõt piettii kammitsaᴢ hobuse(i)d peeti kammitsas
M lahs suv̆vaap pit̆tää sõrmõa suuza laps armastab hoida sõrme suus
I tšäellä piäp pit̆tääk keppiä keppi tuleb käes hoida (kepiga käies)
Lu müü piimme linnaa maaᴢ, kunniiᴢ päisere märtšeni me pidasime lina (seni) maas, kuni linaluu (ära) mädanes
P kuhilaas pitääss kahtšümmett viiz vihkua hakis hoitakse (= hakki pannakse) kakskümmend viis (vilja)vihku
P piti pitää tšäsii pääll pidi hoidma käte peal
Kõ tõin meeᴢ piäʙ tširvessä teine mees hoiab (peab) kirvest (käes)
Lu rootali meeᴢ piεb ruĺĺaa tüürimees hoiab rooli
Li miä piän taloo ülleel ma pean talu(majapidamist) üleval
Lu miä tätä piin üütä ma pidasin teda öömajal
Lu tämä piti maata rendill tema pidas maad rendil
Lu sadovnikka piäp saatua vaariᴢ aednik peab aeda korras
Lu piä kõrvad avõõ hoia kõrvad lahti!
M pittääs päätä maaᴢ hoitakse pead norus
M miä piän meeleᴢ ma pean meeles
5. (midagi) pidada, tähistada, pühitseda, korraldada, teha, (millegagi) tegelda | vn справлять, праздновать, устраивать, заниматься
L pulmõi piεttii koko näteli pulmi peeti kogu nädal
Lu müü veĺĺee autazimma i piimme pomitkoᴅ me matsime venna ja pidasime peied
K kotonn peettii risseeᴅ ristsed peeti kodus
P pappi piti moĺevenjaa preester pidas palvust
L räštoganna piettii piirua jõulu ajal peeti pidu
Lu õlut praaznikkaa piettii jürtšinn õllepüha peeti jüripäeval
I urppäivää üφs päivä piettii palmipuudepüha peeti üks päev
J ebõõ· aika pühää pittä pole aega püha pidada
M mama piti talkoi ema korraldas (pidas) talgud
J mentii tütöt i poigad jaanii tulta pitämää läksid tüdrukud ja poisid jaanituld tegema
M koko öötä piettii eittses tulta kogu öö tehti õitsil tuld
J mitä ammõttia nütt piäᴅ mis ametit (sa) nüüd pead?
Lu tüttö piti stirkkaa tüdruk pesi pesu
K lõunatt peettii eestää lõunat söödi kõigepealt
Lu piime [= piimmä] peenee remontii tegime väikese remondi
Lu tämä ain ommaa konstia piäʙ tema teeb aina oma tempe
P pittääš šutkaa tehakse nalja
Lu naizõt peetää juttua naised ajavad juttu
Lu tämä piäb ain läkinää ta aina lobiseb
M piettii illoa lõbutseti
Lu tämä piti petossa ta pettis
Kõ möö nüt võizimma pittää matkaa etes (Len. 213) me võisime nüüd matka jätkata
J kopeekaa peräss eb mahs spooraa pittä kopika pärast ei maksa tülitseda
J nõvvoa pitämä nõu pidama
6. (midagi seljas, peas, jalas jne.) pidada e. kanda; (midagi) kasutada; (koduloomi) pidada; (palgalist) pidada | vn носить, надевать; применять; держать (животных); держать (наёмника); Lu tämä piäp kaunissa platjaa ta kannab punast kleiti; M eezepää piettii mehed vöitä vööllä ennemalt kandsid mehed vöid vööl; Li kaglatunniᴅ, se on naisiijõ tunniᴅ, mehed evät peettü kaglatunnija kaelakell, see on naistekell, mehed ei kandnud kaelakelli; P talvõl pitääss hattua, suvõl furaškaa talvel kantakse talvemütsi, suvel nokkmütsi; Lu sapanaa peettii naizõt pääᴢ {s}-t (= linikutaolist peakatet) kandsid naised peas
Li rohkaapi karjušši piti jalgaᴢ paglatšentšiä enamasti kandis karjus jalas pastlaid
J piettü ~ pietüt sõvaᴅ kantud riided
Lu saunas piettii kolkkiije saunas kasutati kappasid
Ra pietää i puisii tullii kasutatakse ka puust tulle
J opõiziit, leh́mii, lampait pittä hobuseid, lehmi, lambaid pidada
Lu enne vähe kassin koiria peettii enne peeti siin vähe koeri
Lu soikkolas piettii paĺĺo mesi sampaita Soikkolas peeti palju mesipuid (= mesilasi)
M õli rikaz meez i treŋkiä piti oli rikas mees ja pidas sulast
7. pidada (millekski v. mingisuguseks), (kellestki v. millestki v. iseendast mingisugusel) arvamusel olla | vn считать (кого-нибудь или чего-нибудь кем-нибудь или чем-нибудь)
Po pìettii äppiäss peeti häbiks
J piäb ent suurõssi, ep taho tull med́d́ekaa parvõõ peab end tähtsaks (suureks), ei taha tulla meie hulka
J jõka tšülä poigõt pietä ent voimõkkann iga küla poisid peavad end tugevaks
P kahtši puu on jäkärikko, tätä pitääs kõikkõa kõvõpassi puussi kasepuu on sitke, seda peetakse kõige kõvemaks puuks
8. (kedagi) ülal pidada, (kedagi) hooldada v. toita; (midagi) hooldada e. korras hoida | vn содержать или опекать или кормить (кого-нибудь); содержать в порядке
Li poika piäb emmää i issää poeg peab ülal ema ja isa
J tänävoonnõ om med́d́e vooro pittä tšülä ärtšä tänavu on meie kord hooldada küla härga
J karjuššia tarviz üväss pittää karjust peab hästi toitma
Lu piεmmä võill da munõill toidame või ja munadega
J siεll vana baaba piäp kottoa seal hoiab vanaeit maja(pidamist korras)
9. (peaaegu) pidada (äärepealt midagi tegemast hoiduda) | vn едва удерживаться, -аться
P tämä piti türzähtää nagramaa ta pidi (äärepealt) naerma purskama
10. (mitte) tohtida (midagi teha) | vn (не) сметь, по- (делать что-либо)
L enäpεä ep piε lyõkkua troitsass suvistepühast (peale) ei tohi enam kiikuda
Lu ep piä nii paĺĺo hulkkua, piäp tehä tüütä ei tohi nii palju hulkuda, peab tööd tegema
Lu ep pitäiz õlla nii uhkaa ei tohiks nii uhke olla
11. (jumalat; üleloomulikke jõude) uskuda | vn веровать, уверовать (в бога; в сверхъестественные силы)
J baabuškat pitiväd jumalaa vanaeided uskusid jumalat
K nõitoi peettii usuti nõidu
■
Po tultii kottoo, pìettii lauta tuldi koju, söödi
J naapuris ku pietä üvä meelt küll naabrid rõõmustavad
J ep piä vaaria ei pea hoolt
Po piε õmmaa ùolta ole hoolas (pea oma hoolt)
J piäp tõizõ päälee vihaa peab teise peale viha
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
M kuh̆hõõ siε teetä piäᴅ kuhu sa lähed (teel oled)?
Lu drolli piti ääntä (plekist) krapp tegi häält (= kõrises lehma kaelas)
J vanass izäss müü piämm uvažeńńa vanast isast me peame lugu
K miä kurraa külḱee lopatkaa piin ma sihtisin vasemasse abaluusse
Po talopoigad pìettii ned́d́ee puolõss talupojad olid nende poolt
Kõ tšävvä eʙ või, jalgad evät piε (ta) ei saa käia, jalad ei kanna
J enne talopoik piti karjõmaat pomešikalt vanasti sai talupoeg karjamaad mõisnikult
M siä entää nii kehnossi piäᴅ sa pead end nii halvasti ülal
J vassaa pitämä vastu pidama
J vagoll pitämä (kedagi) vaos hoidma, talitsema
J vahõt pitämett vahetpidamata

poolsaappuga: puolsaappuga (P) = polusapoška
talvõl tšülmä. nuorikkõ panõp puolsaappugad jalkaa, tšülmetäb jalgaᴅ talvel on külm (pulmi pidada). Pruut paneb poolsaapad jalga, külmetab jalad (ära)

puissaa Kett. Ränk P M S Lu Li Ra (K-Ahl.) puissa Li J puistaa (K-Ahl.) puissaaɢ I, pr puisan K P M Lu Li Ra puisõn Lu J puissõn Li puis̆saa I, imperf puisin P M Lu Li J puis̆sii I
1. puistata, raputada | vn сы́пать, высыпа́ть, вы́сыпать, вытряхивать, вытряхнуть, вытрясать, вытрясти, трясти, потрясти
Li piäb raha kotissa puissaa lavvall tuleb raha kotist lauale puistata
M võta puisa üv̆vii pöllüd vällä plat́issa võta raputa tolm kleidist hästi välja
I jalgaᴅ puissi lumõssa raputas jalad lumest (puhtaks)
M uppoz meeᴢ, tõmmattii jõgõssa, sis puisattii, nõiz el̆loosõõ (kui) mees uppus, (siis) tõmmati jõest (välja), siis raputati, ärkas ellu
2. (vilja) rabada | vn молотить, смолотить, об- вручную
M puisattii rüttšije rabati rukist (rukkeid)
3. (heina, sõnnikut jne.) laotada | vn разбрасывать, разбросать (сено, навоз и т. д.)
M piti mennä einoi puissamaa tuli minna heinu laotama
S valua puisõttii aŋgolla sõnnikut laotati hanguga
4. hrl impers (palavikust v. külmast) vappuma panna; krampe tekitada | vn трясти, трястись, дрожать (от лихорадки, от холода); вызывать, вызвать судороги, разг. корчить
P horkka raputab inehmiiss, puisaʙ palavik raputab inimest, paneb vappuma
Ra inimin on nii kõvassi läsivä, nõizõp kõvassi puissamaa inimene on nii raskesti haige, hakkab (palavikust) kõvasti vappuma
I milla on tšülmä, minua puisap tšülmässä mul on külm, ma vappun külmast
M tätä puisaʙ tal on krambid
5. aborti teha | vn сделать аборт
Lu paĺĺo lahsii puisõtaa, tšen izze teeʙ, mõnikõs sihhe i lopuʙ tehakse palju aborte, kes ise teeb, mõni surebki sellest.
Vt. ka puisõtõlla

puuttua L M Kõ Po Lu Li J Ku (Kett. K R-Reg. P Ja-Len. Ra Kr) puuttuaɢ I, pr puutun Kõ Lu J puutuu I, imperf puuttuzin P M Kõ Lu J puuttujõ ~ puuttuji I
1. puutuda, puudutada | vn касаться, коснуться, трогать, тронуть, притрагиваться, притронуться
Kõ johzõʙ nii, etti jalgaᴅ maalõõ evät puutu jookseb nii (kiiresti), et jalad maha ei puutu
Lu elä puutu minnua omijõ sõnojõkaa ära puutu mind oma sõnadega
M elä puutu kehnoosõõ ińehmiisee, ku võit terppiä, parab mee möötä ära puutu halba inimesesse, kui võid (välja) kannatada, (siis) parem mine mööda
M on mokom etti õm̆maa va perennaissa laz̆zõʙ tüv̆vee, a tõin elä puutu on niisugune (lehm), et ainult oma perenaist laseb ligi (= laseb lüpsma), aga teised ärgu puudutagu (teine ära puuduta)
2. sattuda | vn попадать(ся), -сть(ся)
Lu kahs dovariššaa puuttuzivat parvõõ kaks sõpra sattusid kokku
Lu tšippaasõõ ku puutup kalaa vesi, se eb õõ üvä (kui) haava satub kala(pesu)vesi, see ei ole hea
Kõ ikilookaa al̆laa ep piä puuttua vikerkaare alla ei tohi sattuda
M bolpataʙ, mitä puutuʙ lobiseb, mis (keelele) satub
J meni varkailõõ de puuttuᴢ tšiin läks vargile ja sattus (= võeti) kinni
M peltšäz vihmaa, a puuttu rässää tilkkõõsõõ vs kartis vihma, aga sattus räästa tilkesse (= sattus vihma käest räästa alla)
Lu suõssa pakõni, a karruu puuttu vs hundi eest põgenes, aga karule sattus
■
J kui va paukkõs püsüss, nii puuttu kui vaid paugutas püssist, nii tabas (märki)
M kui tağgaas puuttua kuidas tagasi saada (sinna, kust tuldud)?
J silmiise puuttuma silma hakkama e. torkama e. puutuma

püssüzä: püssüᴢ Li Ra J püssüs Lu-Len. püstüᴢ J püsti(asendis), turris; ülespidi | vn торчком, дыбом, вверх (ногами), поднята (о голове)
J isä makas part püssüᴢ isa magas, habe püsti
Lu meillä kõikilla ivusset õltii püssüs (Len. 277) meil kõigil olid juuksed (hirmust) püsti
Li järtšü on väänettü alaspäi, jalgad õllaa püssüᴢ järi on keeratud kummuli, jalad on ülespidi
J pää püssüᴢ pea püsti.
Vt. ka püssüllää

ravvottaa P M (Kett. K-Ahl. Lu) ravvottaaɢ I, pr ravvotan K P M Lu, imperf ravvotin
1. rautada (hobust, vankrit jm.) | vn подковывать, подковать (лошадь), оковывать, оковать (телегу и пр.)
M seppä ravvotab opõzia i vaŋkkurii sepp rautab hobuseid ja vankreid
I kabjojõõ lüüäss potkovaᴅ, i opõnõ ravvotattuɢ kapjade alla (kapjadesse) lüüakse rauad ja hobune on(gi) rautatud
2. (käsi, jalgu) raudu panna | vn надевать, надеть (наручники), заковывать, заковать (в кандалы)
M on ravvotattu tšäed i jalgaᴅ käed ja jalad on raudu pandud.
Vt. ka ravvattaa

repiä Kett. K L P M Kõ S Lu J Ku (R Li Ra) ŕepiä (Kett. R) repiε L P rep̆piä M reppiä Lu Li J reppiε Lu rep̆piäɢ vdjI I Ma reppiäɢ I, pr revin K L P M Lu Li J ŕevin Kett. K-Ahl. rev̆vii vdjI Ma, imperf repizin Kett. P M Lu Li J reppizin Lu
1. rebida, kiskuda, kraapida | vn рвать, срывать, сорвать; дёргать, дёрнуть, с-; драть, содрать; соскабливать, соскоблить
L repi sõvad eneltäᴢ, i ivuuhsõt pεässä rebis enesel rõivad (seljast) ja juuksed peast
L se revib ivuuhsiiss entäzä see rebib ennast juustest
L niku pagana reviʙ nagu vanakurat kisub pahateole
P sis pannass vajotuhsõt päälie etti tuuli eb repiissi rässää arjaa siis pannakse harimalgad peale, et tuul ei rebiks katuse harja
S revittii valua valokokall (koormast) kisti sõnnikut (maha) sõnnikukonksuga
Lu ruvõõ ku revit poiᴢ, siz nõizõb veri tulõmaa kui kärna rebid ära, siis hakkab veri tulema
J kala soomuss kurasõõkaa revitää i torkaakaa kalasoomust kraabitakse noaga ja riiviga
J näd nii lugõttõõp mehe(s) kalmoll, jot kõik tšüüneled revip silmiiss näe, nii itkeb oma mehe kalmul, et lausa pisara(i)d kisub silmist
I näväd repizivät tarõza päreitä nad kiskusid saunas peerge
I parkkia revimmäk pajussa pajukoort (pargiks) rebime pajust
2. katki v. lõhki rebida v. kiskuda | vn разрывать, разорвать, раздирать, разодрать
P suvõll, ko mened marjaa, karu revip takapuolyõ suvel, kui lähed marjule, rebib karu tagumiku lõhki
L sõmõrõd verelie repiväd jalgaᴅ i valkõat tšäeᴅ kruusaterad kisuvad verele jalad ja valged käed
J tšen silt tšiutoo on repinnü linttiissi kes on sul särgi ribadeks kiskunud?
3. kitkuda, katkuda, (üles) kiskuda (lina, hernest, juurvilja jne.) | vn выдёргивать, выдергать, выдернуть
M lin̆naa sütšüzünn rep̆piäᴢ lina kitkutakse sügisel
Lu borkkõnõᴅ, lantuᴅ, svjoklaᴅ, jutõllaa, piäʙ reppiä, a maamunnaa kaivõtaa porgandid, kaalikad, peedid, öeldakse, peab üles kiskuma, aga kartuleid koogitakse
J revimm vällää nagriiᴅ kisume naerid üles
Ku pant́śii heit herneit repimää neid pandi herneid (üles) kiskuma
4. impers valutada; pakitada, pakitseda | vn болеть; ныть, заныть (зубы, нарывы)
Lu nõisi ammõssa repimää hammas hakkas valutama
Li sõrmõa ku ajatõp kõvassi, sis tätä kõvassi pakotõʙ, vaivattaaʙ, reviʙ kui ajab sõrme kõvasti umbe, siis ta valutab väga, pakitseb
■
P sõimaz minua suut silmät täünεä, siε õlõt senie revittü ja senie revittü (ta) sõimas mul (mind) suud-silmad täis: sina oled selle rebitud ja tolle rebitud.
Vt. ka revitellä, revittää, revätä

rikaᴢ K L P M Kõ Po Lu J I (R-Reg. Ja-Len. Ku) rikas K-Ahl. Риккасъ Tum., g rikkaa L P Po Lu J adj, subst rikas | vn богатый
Lu ennee õli rikkait i köühii enne oli rikkaid ja vaeseid
Lu rikkaa leip on karkia vs rikka leib on mõru
Ku rikkaallᴀ rahhaa, a laisal lahsiitᴀ vs rikkal (on) raha, aga laisal lapsi
M elä võta naissa rikkaassa koossa, a õsa opõn rikkaassa koossa vs ära võta naist rikkast talust, aga osta hobune rikkast talust
J rikaz varasusõõ poolõss rikas varanduse poolest
P nüt tämä on rikaz mieᴢ, täll on jalgad all nüüd on ta rikas mees, tal on jalad all (= on jõukal järjel)
M piäp tehä paĺĺo töötä, ku tahod õlla rikkaanna tuleb teha palju tööd, kui tahad olla rikas
Po koko vuos lied rikaᴢ oled kogu aasta rikas
M täm on maailmaa rikaᴢ, täll on kõikkõa paĺĺo ta on ilmatu rikas, tal on kõike palju

rikkoa Kett. K L P M Po Lu Li J (Kõ Li Ra Ku) rikkua Kett. K L P M Po Lu rikkoaɢ I (vdjI), pr rikon Kett. K L M Lu Ra J rik̆koo I, imperf rikõn Kett. K L M rikkozin L P M Lu J
1. lõhkuda, purustada, katki teha, katki lüüa | vn разбивать, разбить, ломать, сломать
L troittsann lyõkku rikottii suvistepühade ajal lõhuti kiik (ära)
Lu lobaakaa seinää ed riko vs laubaga (sa) seina ei purusta
M miä rikõn klaziruuvvoo, millõ nüᴅ puutuʙ emältä ma tegin aknaruudu katki, nüüd ma ema käest saan
K rihee pühtši, luvvat rikkõ (Ahl. 105) pühkis toa (puhtaks), tegi luuad katki
Lu kanamuna rikotaa ja siis pannul žaaritõtaa kanamuna lüüakse katki ja siis praetakse pannil
M jalgad rikkozin verelee lõin jalad veriseks
2. rikkuda | vn портить, испортить
Lu inemin rikob nimee, a nimi inemiss eb riko vs inimene rikub nime, aga nimi inimest ei riku
Lu eb vari luita riko, a tšülmä rikoʙ vs ega soe konte riku, aga külm rikub
P ruikuo rikottu ńako rõuge(test) rikutud nägu
M täm rikkõ mõnõt pulmaᴅ ta rikkus mitmed pulmad (ära)
3. neitsilikkust röövida | vn обесчещивать, обесчестить, лишать невинности (девушку)
L nuorikyõ rikomma röövime pruudilt neitsilikkuse
J kazelt tütölt tselk jo on rikottu selle tüdruku neitsilikkus on juba röövitud
4. nõiduda | vn заколдовывать, заколдовать
J miä rikkozin noorõt, tein tšivehsi ma nõidusin noorpaari (ära), tegin kiviks
■
Lu ep piä päätä rikkoa pole vaja pead vaevata (murda)

risikkoza: risikkoᴢ M Li
1. ristis, ristamisi | vn кресто-образно, крест-накрест
M täm piäp tšäs̆sie risikkoᴢ ta hoiab käsi ristis
M milla ovaᴅ jalgaᴅ risikkoᴢ mul on jalad ristis
2. sassis | vn (наречие со значением запутанности, ‘в запутанном виде’)
M niitid ovad risikkoᴢ, näitä leeb raskaš tšer̆riä lõngad on sassis, neid on raske kerida.
Vt. ka risikkoo, rissii, rissiippäi, rissilöissä, rissimii, rissimittää, rissizä

rissii Kett. K L P M Kõ Po Lu Li J I rissi Lu J
1. adv risti, ristamisi; põiki | vn крест-накрест; крестообразно, поперёк
M paa tšäed rissii pane käed risti
M miä isun jalgaᴅ rissii ma istun, jalad risti
J rissii kuus, pitkii tšümme jalka laiuti (risti) kuus, pikuti kümme jalga
M ühs kõrt meeᴅ pitumii, a tõin kõrta meeᴅ rissii üks kord lähed (äestades) piki (põldu), aga teine kord lähed risti
J rissii ja pitkii risti ja pikuti
M kõig on vizgottu rissii rassii kõik on visatud risti-rästi
2. prep risti, põiki | vn поперёк
Lu mussa katti ku meeʙ rissi teessä, siiᴢ üvvää elä oottõõ kui must kass läheb risti üle tee, siis head ära oota
Lu lainõ lüüb rissii laivaa laine käib risti laeva
J irsi lamaab rissii teet palk lamab põiki teed
■
J tüüt kuile eväd mee mukka, ain rissii tööd millegipärast ei laabu, aina kisuvad viltu
P on nii laiska, ep panõ õlkõa rissii on nii laisk, (et) ei pane kõrt(ki) kõrre peale
J pani tõizõlõõ jalgaa rissii pani teisele jala ette
Lu pikkarain sõna meni tämääkaa rissii temaga oli väike sõnavahetus.
Vt. ka risikkoo, risikossa, risikkoza, rissiippäi, rissilöissä, rissimii, rissimittää, rissizä

rissilöissä I ristiasendist v. -olekust (lahti v. ära | vn из крестообразного положения)
miä õigõtii pää i jalgaᴅ rissilöissä võt̆tii poizõgõ ma seadsin (sündimata vasika) pea õigeks ja võtsin jalad ristiasendist ära.
Vt. ka risikossa

sappi K-Ahl. P M Lu Li Ra J-Tsv., g sapii M Lu Li J sapõõ Lu
1. sapp; sapipõis | vn жёлчь; желчник
M sappi on kõltain viha vesi sapp on kollane viha vesi
P petšoŋkaz on sappi, sitä ep süvvä, võttaaz vällää, kuivattaaᴢ ja sis ku jäätütät tšäeᴅ vai jalgaᴅ, sis seneekaa võitaaᴢ, .. piäb ligottaa suojaz veez ja sis saaʙ võitaa maksa küljes on sapipõis, seda ei sööda, (see) võetakse välja, kuivatatakse ja siis, kui (sa) külmetad ära käed või jalad, siis sellega määritakse, .. (sapipõit) tuleb leotada soojas vees ja siis saab määrida
Lu sigaa sappi on üvä palgoittamizõl sea sapp on hea külmetuse puhul
Lu nii on pahan, jott sappi meni musassi on (oli) nii vihane, et sapp läks mustaks
2. (päikese- või kuu)sapp (halonähtus: kõrvalpäike, kõrvalkuu) | vn ложное Солнце, ложная Луна
Lu välissä päivüü tšültšiiᴢ õllaa sapiᴅ, kahs sappia, ühs on ühel poolõl päivüttä, tõin on tõizõl poolõl päivüttä, se tääʙ vihmaa iĺi tormia vahel on päikese külgedel sapid, kaks sappi, üks on ühel pool päikest, teine on teisel pool päikest, see ennustab vihma või tormi
Lu ümpäri päivüttä on kauniit sapõᴅ päikese ümber on punased sapid
Lu kuull on sapõᴅ kuul on sapid
Lu kuu sappi kuu sapp
■
Lu tuuli sappi tormi kese, tormisilm.
Vt. ka tuuli-sappi

se¹ K R-Reg. U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R-Lön. V) see K U M Lu Li Ra J sä Kr Сïá Pal₂ Сḯа K-reg₂, g senee K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku senie P sen̆nee M Kõ S I sene K Lu J
1. see, too | vn этот, тот
M õli tšülvüvakka, sen̆neekaa mitattii õzraa oli külvivakk, sellega mõõdeti otra
Li see on kehno inemin, märännü inemin see on halb inimene, paha inimene
K pimopilkko, se õli mokoma mäŋko pimesikk, see oli niisugune mäng
P tšel on jano, senel on jalgaᴅ vs kel on janu, sel on jalad
V kuza kõikk õmaᴅ, sitä en tää kus kõik (teised) on, seda (ma) ei tea
Lu se talo eläb rikkaapassi muita see talu elab teistest rikkamalt
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka viht, mis visati (jaanilaupäeval) üle pea (saunakatusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg
Li enne meil tehtii siittä puussa tšäpüje ennemalt tehti meil sellest puust (= kuslapuust) võrgukäbasid
Ku hüü saat́śii hukkaa siittᴀ̈ virttsᴀvee haizussa nad (põdravasikad) said hukka sellest virtsavee haisust
Lu antagaa seness innass andke selle hinnaga (ära)
Lu siitä mahsi tšümmee rubĺaa sellest maksis kümme rubla
K sill aikaa sel ajal
Li ehim miä sell aikaa sinne vai en kas ma jõuan sel ajal sinna või ei
P vad́d́alaizõt pajattivat sitä viittä vadjalased kõnelesid sedaviisi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
J see sama seesama
P senie iess piti tällie tehä tüötä selle eest pidi talle tööd tegema
P nuor vätši senie perässi pajatti enäpii venäissi, etti tšäüsi škouluza venäi tšieleᴢ noorsugu rääkis sellepärast rohkem vene keelt, et käis venekeelses koolis
M sen̆nee võrraa sellevõrra
Ku sitä vart selle jaoks
J sell koosia ~ sell tavall sel kombel, sel taval
Lu perrää senee starikalõ annõttii kah-tšümmeᴅ viis roozgia pärast seda anti vanamehele kakskümmend viis vitsahoopi
J siitt eb mennü paĺĺo aikaa sellest ei läinud palju aega
J pääle sene peale selle
J sitäppo-se [= sitäppo se] (Tsv.) see’p see on
2. seesugune, niisugune, selline | vn такой; таков
L mi maa, se on maaneri, mi lintu, se on tšieli, mi tüö, se on sõpa missugune (on) maa, selline on komme, missugune (on) lind, selline on ka keel (= laul), missugune (on) töö, selline on rõivas
Lu mikä maa, se i lintu missugune maa, niisugune lind(ki)

sika Kett. Ränk K L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku (vdjL R Ja Ma) sigga ~ sihkka ~ śihka Kr Си́ка K-reg₂ Ii-reg₁ Сикка Pal₂ Сика Tum., g sigaa Kett. K L P M Lu Li Ra J I siğgaa M Kõ S Ja I siga | vn свинья
Kõ siğgaa õsan i sika teep pieniä põrsai ostan sea ja siga toob (teeb) väikseid põrsaid
M mõnikkaal sigal on neĺĺitõššimii nännii mõnel seal on neliteist nisa
M sika õli i kahs sigaa poikaa oli siga ja kaks põrsast
M sika röhgäʙ siga röhib
M sika tõŋkaab maata, nen̆nääkaa siga tõngub maad kärsaga
M sigal on arjassõᴅ seal on harjased
M meil sik̆koo ep kaitsõttu, jõka peremeeᴢ piti kotonn meil sigu ei karjatatud, iga peremees pidas kodus
Lu siä õõᴅ juumarätte, sinnua saab viijjä sigaakaa karsinaa sa oled joomakalts, sind võib seaga (ühte) sulgu viia
J võtõtaa sigass veri, tehää kakku mokoma vereekaa, pannaa ahjoo võetakse (tapetud) sealt veri, tehakse käkk, niisugune verega, pannakse ahju
J karjõ on suuriõ sikojõ, a tõin on sigaa põrsait rl on kari suuri sigu, aga teine on seapõrsaid
M lohmip süüvvä niku sika lohmib süüa nagu siga
Kõ se on täünn niku sika see on täis (= purjus) nagu siga
Ra niku sika, kagla oŋ kaŋkaa, ühsluin nagu siga, kael on kange, paindumatu (ühest luust)
Lu meez ja nain on sika ja sitta kk mees ja naine on (nagu) siga ja sitt
J eletä niku sigat pahnaᴢ elavad nagu sead pahnas
Lu lottukõrva sika on üvvää sukkua lontkõrv siga on head tõugu
M taitaa puuttu sõlmu sika, ep kazva sinne nii tänne, iz̆zee sööʙ, a ep kazva vist juhtus (meile) kidur siga, ei kasva sugugi, ise sööb (küll), aga ei kasva
Ra sell õllaa tšäed roojaz niku sigaa jalgaᴅ sel on käed mustad nagu sea jalad
S Lu mettsä sika metssiga
Lu emikko sika ~ sika emikko emis, emasiga
Lu sika kulli kult, isasiga
Li naitõttu sika kohitsetud siga
M sigaa poika ~ sika poika seapõrsas
K sigaa nenä sea kärss
J sigaa arjõ seaharjas
J siga rakko seapõis
Lu sigaa sappi seasapp
K sigaa liha sealiha
I sigaa razva searasv
Lu sigaa pekki seapekk
M siğgaa rooka seasöök
I siğgaa roho soovõhk, seavõhk
Lu sika karsina ~ sigaa karsinõ seasulg
Lu sika kaukalo seaküna
■
L se on sigaa suku see on halb suguselts (= need on halvad inimesed)
Lu tšen sitä tahoʙ, ku tämä on tšihuttanu sigaa rookaa kes seda tahab, kui ta on keetnud halva toidu (on keetnud seasööki)
M täm on siğgaa rookaa tehnü tal on kõik segi nagu puder ja kapsad
J sigaa sorkk seasõrg (sõlm).
Vt. ka emikkosika, emäsika, isä-sika, kullisika, meespool-sika, mettsäsika, peensika, sukusika, sõlmusika, tšezikkosika

suuttua L P M Kõ S Li J (K R-Reg. Pi-Len. Lu), pr suutun K Li J suuttuun L, imperf suuttuzin K L P M Kõ J vihastada, vihaseks saada | vn сердиться, рассердиться, гневаться
M täll on üvä tapa, ep tämä suutu, ebõ·õ süämikko tal on hea iseloom, ei tema vihasta, ei ole kuri
P suuttuzin i sültšezin tämää päälie vihastasin ja sülitasin tema peale
M siz niku suuttu naizõõ päälee siis nagu vihastas naise peale
J miä nii suuttuzin sinu pääle, jot eläjez en tuõ teile ma vihastasin nii sinu peale, et elades(ki) ei tule (enam) teile
Kõ ku suutuʙ: la täm on suuttunnu, õmaᴅ jalgaᴅ jahzaʙ kui (keegi) vihastab, (siis öeldakse): las ta on vihane, (küll) võtab oma(d) jalad (ise) lahti
■
J piimä suutub (Must. 183) piim läheb kokku

takumõin Kett. P M J takumõinõ I takumõinee K-Ahl. takumain (R-Eur.) takumainee K-Ahl. takumein M-Set., g takumõizõõ J tagumine; viimane | vn задний, последний
M takumõizõd ampaad ovat poroampaaᴅ tagumised hambad on purihambad
M takumõizõd jalgaᴅ tagumised jalad
J jäi partiss takumõizõssi jäi salgas(t) viimaseks

tavata K R-Reg. L P M Kõ Po Lu J (Li Ra Ku) tavatõ Lu tavat J-Tsv. tavaaɢ (I), pr tapaan K L P tap̆paan M Kõ Po tappaan Lu Li J, imperf tapazin M Lu Li J
1. tabada, kätte saada, kinni võtta | vn поймать; схватить, застать
K äd́d́ä tapaz mind́ad unitilalt äi tabas miniad magamast
P tšen millizie nuorikyõ tapaab enellieš tšiin, se liep senie nain kes millise pruudi (pimedas rehetoas) kätte saab, sellest saab tema naine
J tavattii vargõš tšiin võeti varas kinni
M tauti tap̆paaʙ haigus tabab (= nakkab)
Lu miä taitaa tšülmää tapazin ma vist sain külma
Li merenikkoil on tehtü varjo avantoo ääree, ep tapajais tuuli kaluritel on tehtud varionn jääaugu äärde, (et) tuul ei puhuks peale (~ et tuul ei tabaks)
Lu näit tapas üü tšiini guballa (Len. 277) nad jäid lahel öö kätte (neid tabas öö lahel)
2. ulatuda, küündida, puutuda | vn достигать, касаться, соприкасаться
Lu rihmaa õttsa maχχaassaa ep tavannuᴅ köieots maani ei ulatunud
J tšihgut millõ seltšä, miä ize en tappa süga mul selga, ma ise ei ulata
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
3. jätkuda, piisata | vn хватать, хватить, быть достаточным
J meilee tappaab leipää talvõss meile jätkub talveks leiba (~ vilja)
K õma nältšä eb õõ nältšä, a ku kormua ep tapaa, se on pahapi oma nälg ei ole nälg, aga kui loomatoitu ei jätku, see on halvem
Lu tahoᴅ paĺĺo tehä, piäp tavata voimaa (kui) tahad palju teha, peab jõudu jätkuma
M täällä ep tap̆paa üv̆vää aisua, teemm akkunaa avõõ, tuulutamma siin ei jätku värsket õhku, teeme akna lahti, tuulutame
M baball rubĺaa ep tap̆paa eidel ei jätku rublat (= üks rubla jääb puudu)
Lu kuiv inemin, tämä tävvütäʙ, jott tapajaiᴢ eteeᴢ kokkuhoidlik inimene, tema hoiab kokku, et jätkuks edaspidiseks
Lu eb õ puhaz hullu, a vähäizee p tappaa ei ole päris hull, aga natuke jääb (arust) puudu
Lu ühel poigal kõikkõa ep tavannuᴅ üks poiss oli natuke puudulik (= oli vähese aruga)
Lu sell ep tappaa see on poole aruga
4. pidada, juhtuda, sattuda | vn приходиться, случаться, случиться
Lu tapazin õlõma ühe vuuvvõ sairas juhtusin olema ühe aasta haige
Lu miä tapazin nätšemää kasta ma juhtusin seda nägema
Lu miε tapazin i kuu-valoll kutomaa võrkkoa ma pidin ka kuupaistel võrku kuduma
Li miä tapazin viipurii ma sattusin Viiburisse
M isä õli näillä joomari, köühüüttä tavattii kõv̆vii isa oli neil joomar, vaesust kannatati kõvasti
M tapazin sitä mak̆kua toožo sain seda maitset ka proovida.
Vt. ka tagottaa

tšasovna K L P M S I (U) tšasona Lu Ra J tšassovńa L, g tšasovnaa M S tšasonaa Lu Ra kabel | vn часовня
S jürtšinn pappi tšäüp tšasovnas, sluužiʙ jüripäeval käib preester kabelis, peab jumalateenistust
Lu kõig vätši johsi tšasonaa tüvvee kattsomaa, tšen siäl lüüp kelloa kõik inimesed jooksid kabeli juurde vaatama, kes seal lööb kella
K pihlaalaa tšasovnalõõ veetii boranaa pääd ja jalgaᴅ Pihlaala kabeli juurde viidi oinapead ja -jalad
M pikkuruiškuin (~ pikuruiškuin) tšasovna väike kabel

tšen Al. Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Len. Ra Ii) ken ~ kee Ku kenn ~ ḱenn ~ ken Kr, g tšenee K M Lu Li J tšenie L P tšen̆nee M I tšennee [sic!] Lu tšene J-Tsv. Цэ́нэ Ii-reg₁, pl tšeᴅ K R P M Po tšeeᴅ Po
1. relat kes | vn кто
Lu tšen maata tšünti, se õli maameeᴢ kes maad kündis, see oli maamees (~ põllumees)
P tšen mitä tšülväʙ, sitä niitäʙ vs kes mida külvab, seda (ka) lõikab
M üvä, tšell on paĺĺo meelta pääᴢ hea, kellel on palju mõistust peas
J lesnitsa ontši turvaᴢ, tšen kui kutsuʙ redel ongi {t.}, kes kuidas kutsub
Li rüsümä tšülä põlõtõttii i kõig eläjed mentii, tšen kuhõõtši Rüsümäe küla põletati (maha) ja kõik inimesed läksid (ära), kes kuhugi
Ku ken merellᴀ̈ boo tavaᴅ, se i vaivaa boo nähᴅ kk kes merele pole sattunud, see pole ka vaeva näinud
I siällä paĺĺo vättšiä isutass maššinaa, tšellä kuhõõɢ piäb mennäɢ, sinneg i meeväᴅ seal läheb (istub) palju rahvast rongile, kes kuhu peab minema, sinna lähevadki
J tšell on lidnaa itšäve, se tulkoo med́d́ee tšülää rl kellel on linnaigatsus, see tulgu meie külasse
I ii ebõõ tšen̆neekaa pajattaaɢ ja pole, kellega (vadja keelt) rääkida
J arvaa, tšell on arva (ära), kellel on
K tšen sukkaa, tšen soojaa tšiuttua, tšen vöötä tetši kes tegi sukka, kes sooja särki, kes vööd
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ, vaatõtti, tšen kui paĺĺo õli võita süönnüᴅ kevadel poisid ja tüdrukud panid võilille lõua alla, vaatasid, kes kui palju oli võid söönud
M viiχ́teri meneʙ, tšelt kuhjat tšelt katod veeʙ tuulispask läheb, kellelt viib kuhja, kellelt katused
P mõizanikka kopitti kõikk tšed nõisõvad naimaasyõ da meneväd mehelie mõisnik kutsus (kogus) kokku kõik, kes hakkavad abielluma ja lähevad mehele
Lu tšen kõig nagrud nagrõʙ, se kõig idgud idgõʙ vs kes kõik naerud naerab, see kõik nutud nutab
Lu tšell on jano, sell on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
Li tšenee jalga šlapsõʙ, senee suu šmaksõʙ vs kelle jalg tatsub, selle suu matsub
M tšen tääb mitä näissä tuõb valmiissi kes teab, mis neist välja tuleb
M nävät tultii tšet kussa nad tulid mitmelt poolt (kes kust)
Lu piti ettsiä einä, tšen praavitti tuli otsida rohi (taim), mis tegi terveks
2. interrog kes | vn кто; Kõ tšen siä õõᴅ kes sa oled?; Li tšen tuuʙ kes tuleb?; L tšenie sõnat tarkõpaᴅ rl. kelle sõnad (on) targemad? M tšen̆nee kase tara iloza rl. kelle (oma) on see ilus aed?
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, siis öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
M tšen̆nee voitto kelle võit?
M tšellee vaj̆jaa on kellele on (seda) vaja?
Lu tšen tunnõp tšihuttaa olutt kes oskab õlut teha (~ pruulida)?
J tšen siäll minuu rihez on kes on seal minu toas (majas)?
J tšenee kase tšülä kuluinõ pantu ku paja pahainõ rl kelle poolt on rajatud see vilets küla nagu kehv (sepa)paja?
Lu tšetä mennää kossii kellele minnakse kosja (keda minnakse kosima)?
K tšeneesee on poika kellesse poeg on (läinud)?
J tšenee perususs mis päritolu (kelle suguvõsast ta on)?
3. keegi | vn кто-то; кто-либо; кто-нибудь
M kui tšell vaivatap silmiä, siz mennäs sinne võrottamaa kui kellelgi on silmad haiged, siis minnakse sinna (allika juurde) ohverdama
L mitä tšell õli mida kellelgi oli
K tšen meni mehelie nii idgõttii (kui) keegi läks mehele, siis itketi (= lauldi itku)
P tšen koton makaᴢ keegi magas kodus
M meil vot nii, ku koolõp tšen, siz mõnikkaad aivoo pellätäs pok̆koonikkoo meil on nii, (et) kui keegi sureb, siis mõned väga kardavad surnuid
M kui õli tšetä peressä kotonn, siz jäin sinne kui kedagi perest oli kodus, siis ma jäin sinna (ööseks)
I a ku põlõtap tšen da roojõkas meeʙ ni sis rõhgaa niglavaᴅ aga kui keegi suitsetab ja läheb (mesipuud vaatama) räpasena, siis (mesilased) nõelavad kõvasti
M tšel leeʙ kui näüttäüʙ, nii süvväss kuidas kellelegi meeldib, nii süüakse
Ra tšel lee alki kokottaa keegi hakkas koputama
P tšen mokomain keegi
J tšetä ni buit kaĺĺuma kedagi hüüdma
4. (mitte) keegi | vn никто
M tšen ep tiitännü keegi ei teadnud
Lu ved́ tšellä eväd õõ ühellaajõzõt tuzgõᴅ kõigil (kellelgi) pole ju ühesugused mured
Lu jumala, mokomaa tautia elä anna ni tšelle jumal, niisugust haigust ära anna mitte kellelegi.
Vt. ka ebnii-tšen
Vt. ka tšempa, tšeŋka, tšenleeʙ, tšenneiᴅ, tšenni, tšen-nibu·it, tšenniiᴅ, tšentši, tšentšäi

tšihkaa M (K-Ahl.) tšiihkaa (P), pr tšihgan K M, imperf tšihkazin M
1. sügelda | vn чесаться, зудеть
M ai ko vattsaa tšihgaʙ ah, kuidas kõht sügeleb
M alkõ seltšää tšihkaa selg hakkas sügelema
M tšiihkutustauti, tšiihkavad jalgaᴅ, tšäeᴅ, kraapi vaikka verelie sügelised, jalad, käed sügelevad, kraabi või verele
2. impers sügelema panna, sügelemist, kihelemist põhjustada | vn вызывать зуд
M karssa tšihgaʙ sügelised panevad sügelema
3. sügada, kratsida | vn чесать
M tšäet tšihkuzivaᴅ, ain tšihkazin tšäs̆siä käed sügelesid, aina sügasin käsi.
Vt. ka tšihgottaa, tšihguttaa, tšihgutõlla, tšihkua

tšiihkutustauti P sügelised | vn чесотка
P tšiihkutustauti, tšiihkavad jalgaᴅ, tšäeᴅ, kraapi vaikka verelie sügelised, sügelevad jalad, käed, kraabi kas või verele

tšäsi Kett. K L P Pi Ke M S V Po Lu Li Ra J I Ma (R Kõ Ja vdjI) käsi Ku (K R J) Kr Чэ́сы K-reg₂ Це́си Pal₁ Ii-reg₁ Че́сы ~ Кχе́зи Pal₁ Часси Tum., g tšäee K L M Lu Li Ra J tšäjee Po tšäjie L tšäie P tšäe Lu Ra J
1. käsi (inimese kehaosana) | vn рука (человека)
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin kätega kõhtu kinni
P veri johzõp tšäess veri jookseb käest
I tšäsiillä vizgattii lapatkalla käsitsi tuulati, visati (vilja) kühvliga
Lu tšäsi tšättä pezeʙ, mõlõpad on valkaaᴅ vs käsi peseb kätt, mõlemad on valged (= puhtad)
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs ta sööb kätega, tööd teeb kõhuga
M ühel tšättä lühzin vohoo ühe käega lüpsin kitse
I miä rinnassa see võttaa täm̆mää ühele tšäele ku nõssaa tälle i mahha i jalgaᴅ evät tagossaɢ ma võtan temal ühe käega rinnust (kinni), (ja) kui tõstan, tal ei ulatu jaladki maha
M silmät töh̆hee vaattaaᴢ, vaitõ tšäed evät tšäü silmad vaatavad töö peale, aga käed ei liigu
Li ku teed raŋkkaa tüüᴅ, sis tuõb villi tšättee kui teed rasket tööd, siis tuleb vill kätte
M täm näd nii on üvä ińeehmin, mitä nii tšüzü, täm millõõ niku õikõa tšäsi kõikkõza avitaʙ ta, näed, on nii hea inimene, mida ka ei palu, ta on mulle nagu parem käsi, kõigiti aitab
Lu niku võtap tšäjell poiᴢ nagu käega võtab (valu) ära
J nõdraa tšäekaa helde käega
J mustõlaizõlõ ann vaa koorõtt, kül tämä siis tšätt katsoʙ mustlasele anna vaid koort, küll ta siis kätt vaatab
Lu tämä lüüp tšäellä, ep too mittä valmiᴢ tema lööb käega: (niikuinii) ei saa midagi valmis
Ra millõ riheᴢ kõig on tšäen alla mul on toas kõik käe järgi
Lu mennää tšäess tšiini minnakse käest kinni (hoides)
J tšäed üheᴢ käsikäes
M häilütin tšäekaa lehvitasin käega
J tšässii viskoma, harottõõma käsi ringutama
J võtti tšäeᴅ käed väsisid
Lu annõttii tšättä tervitati, anti kätt
J tšäsi varsiit üles koorima varrukaid üles käärima
P kurõa tšäsi vasak käsi
P õikõa tšäsi parem käsi
Lu tšäee päälüᴢ käeselg
J tšäee ripsi käelaba; käeranne
Ra tšäee jäseneᴅ käeliigesed
Lu tšäsi linneeᴅ käejooned
Lu tšäsi luuᴅ käeluud
2. väljendab suunda | vn выражает направление
K tämä meni õikõaa tšäteesee ta läks paremat kätt
M kur̆rõaš tšäjeᴢ vasakut kätt
M õikõaš tšäjeᴢ ~ õikõata tšättä möö paremat kätt
Ku äärimäin talo pahõpaa kättä viimane maja vasakul
3. sülle, süles | vn на руки, на колени
P miä mairottõlõn tätä (= lassa), tämä tulõb millõ tšätiesie ma rahustan teda (= last) hellalt, ta tuleb mulle sülle
Lu isä lahsi tšäez issu isa istus, laps süles
4. väljendab kokkulepet | vn выражает соглашение, договорённость
J ku noorikk oŋ kozittu, siiz jutõlla: tšäed on lüütü kui pruut on kositud, siis öeldakse: käed on löödud
5. allkiri | vn подпись
M anna õm̆maa tšäee tširjotuᴢ anna oma allkiri
6. fig sümboliseerib inimest | vn символизирует человека
M elä va juttõõ tõizõlõõ tšäelee, laa möö kah̆hõõ täämmä ära ainult ütle kellelegi teisele, las me kahekesi teame
7. fig sümboliseerib võimu | vn символизирует власть
Lu kõiɢ müü õlõmma inemizeᴅ jumalaa tšäeᴢ kõik me, inimesed, oleme jumala käes (võimuses)
■
J ženihõll on noorikk vähäize peent tšätt peigmehel on pruut pisut väikest kasvu
M täm on vargaᴢ, aivoo piäp pittšää tšättä ta on varas, aina varastab
M pittšä tšäsin pikanäpumees (varas)
P kui siš tšäsi tšäüʙ – vassaaʙ – pazgass, üväss kuidas siis käsi käib? – Vastab: Halvasti, hästi!
J siält sain õtsaa tšättee sealt sain otsa kätte (= mulle sai (asi) selgeks)
M uni tuli tšät̆tee unenägu läks täide
Lu tšäzissä meep pois, tšettä ep taho kuunõll läheb ülekäte, kedagi ei taha kuulata
J kui paĺĺo ni riitõõ, muut minu tšäsi jääp pääle kui palju (sa) ka ei vaidle, aga minu sõna (käsi) jääb peale
J tšäess hukka menemä käest hukka (= ülekäte) minema
I minuu tšäess on lähnüt tuli minu käest on tuli (lahti) läinud
J tšäess menemä ebaõnnestuma, käest (ära) minema
Ra meni üli tšäe se laajeŋki see laeng läks luhta
J tšäe kõrvõll tšäüttemä saamatut (inimest) juhtima, õpetama
M võtan täm̆mää tšäsiilee võtan ta käsile (noomin teda)
I miä sin̆nua võt̆taa tšät̆tee ma võtan sind käsile
I võt̆tii tšät̆tee, nõizii antamaa piimää tällee võtsin kätte, hakkasin talle piima andma
Ra se ko on lovkoi inimin, nii kõik tunnõp tehä, mitä vaa võtap tšättee, senee teeʙ see alles on osav inimene, oskab kõike teha, mis vaid võtab kätte, selle teeb (ära)
Lu sain tšäessä poiᴢ sain kaelast (käest) ära
J teep tüütä koko tšäelle rl teeb tööd kõigest jõust
Lu milla kõik on tšäsillä riheᴢ mul on toas kõik käepärast
Lu ahnaal inemizel tüü tšäes põlõʙ püüdlikul inimesel töö põleb käes
P pääsi näilt tšäziss vällää pääses nende käest ära
P tämä on minuu tšäziiᴢ, ep kuhõid mene ta on mul käes, kuhugi ei lähe (ära)
M näil rahad mennäz läpi tšäs̆sii neil raha käes ei püsi
J tšäsi vara ~ tšäee vara tagavara
Lu ivusõõleikkaaja on harmaata tšättä õielõikaja on halli värvi (putukas).
Vt. ka adra-tšäsi, adrotšäsi, liiva-tšäsi, tšämmeltšäsi

tšülmettää M Lu tšülmettä J-Tsv., pr tšülmetän M Lu tšülmeten J, imperf tšülmetin J
1. impers külmetada, külmavärinaid tekitada v. peale ajada | vn быть холодно, трясти от холода
M min̆nua tšülmetäʙ, nii raputaʙ, etti ampaat kol̆laavaᴅ mul on külm (mul on külmavärinad), nii raputab, et hambad lõgisevad
M läsivä värizeʙ, tšülmetäp tätä haige väriseb, tal on külmavärinad
Lu tšülmetab jalkoi jalad külmetavad
2. (ära, läbi) külmetada | vn простужать, простудить
P talvõl tšülmä, noorikkõ panõp puolsaappugad jalkaa, tšülmetäb jalgaᴅ talvel (on) külm: pruut paneb poolsaapad jalga, külmetab jalad (ära)
3. (end) külmetada | vn простужаться, простудиться, остывать, остыть, зябнуть
Lu siε õõd nii kõvassi tšülmettänüᴅ sa oled nii kõvasti külmetanud.
Vt. ka tšülmässää

tšülmä Kett. Len. K L P M Kõ Ja Lu Li J I (S Ra Ko) tšülme Lu Li J I tšülm J-Tsv. külmä Ku külm ~ ḱülme Kr Чюлме Tum. Чю́льмэ Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁ Кю́льме Pal₁, g tšülmää P Lu Ra J
1. külm (madal temperatuur) | vn холод, мороз
M talvõlla i sütšüzünn, kui tultii tšülmäᴅ, piettii rivaᴅ talvel ja sügisel, kui tulid külmad, kanti sääremähiseid
Lu rojukkaal ilmal i vihmaa i luntaa i tuulta i tšülmää rajuilmaga on nii vihma kui lund ja tuult ja külma
Li tullaa tšülmäd i kahud i hallõᴅ tulevad külmad ja kahud ja hallad
Lu tšülmä alki jo alõnna külm hakkas juba alanema
L kuhyõ siε menet kannii tšülmällä kuhu sa lähed nii(suguse) külmaga?
I kõõs tuud jo tšülmässä, ni sis ahjo lämmitättüɢ, soojõttõõd ümper ahjoa kui juba tuled külma käest, siis on ahi köetud, soojendad (end) ahju ääres
L tšülmεä ed nõizõ tšärsimεä külma (sa) ei hakka kannatama
Li maamunaa varrõd alkivat tšülmässä kõllõssua kartulivarred hakkavad külmast kolletama
Kõ lahzõᴅ ikottavaᴅ tšülmässä lapsed luksuvad külmast
I min̆nua puisap tšülmässä ma vappun külmast
M kane rajurak̆kõõd mennäᴢ, siiz ain tšülmää puhuʙ (kui) need rahetormid mööduvad, siis puhuvad aina külmad tuuled
Ja tšülmä kolaap (Len. 242) pakane paugub
J tšülm jäätütti jalgõᴅ külm võttis jalad (ära)
M tšülmä porotab vee külm kaanetab vee
I tšülme pallõttaap tšäsijä käed külmetavad
Li siiz müö siäl tšülmää näimme paĺĺo siis me saime seal palju külma kannatada
Lu miä taita tšülmää tapazin ma sain vist külma
Lu enne juutii tikopii tšaajua, ku tšülmä tapazi enne joodi sookailuteed, kui külmetati
K tšülmä lei kõik mettsämarjaᴅ külm võttis kõik metsamarjad (ära)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
M nät ku tšülmä pani, rakkõ kõig uulõᴅ näe, kuidas külm tõmbas läbi, ajas huuled puha ohatisse
J ku võtti tšülmä jalgaᴅ, sis tehtii jalkoilõõ vanni einäruuvuiss kui külm võttis jalad (ära), siis tehti jalgadele heinapepredest vanni
J tšülmess ajõ kõig ruumõ tšippaisõ külmast ajas kogu keha paiseid täis
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
M malina tšai on üvä tšülmässi vabarnatee on hea külmetuse puhul
J pikkarainõ tšülmä väike (~ kerge) külm
J pakkaine tšülmä (Must. 178) kõva pakane
Lu kipsu tšülmä käre külm
Lu milla ku on tšülmä, hibijo on ku tšülmä suurimõᴢ küll mul on külm, ihu on nagu kananahal
Lu tikoppi on tšülmää roho sookail on külmarohi
Ra tšülmää rohokukka raudrohi
2. adj külm | vn холодный, прохладный
Lu ku enne jürtšiä jürizeʙ, on tšülmä tšesä kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi
M tällä õli läülü süämellä, täm tahtõ tšülmää vettä tal oli süda paha, ta tahtis külma vett
K iilijänn jo tšülmäp vesi eliapäeval on vesi juba külmem
M ai ku tšülmä utu oi kui külm udu
Lu tšülmä häkä külm udu(viirg), hägu; külm kaste
P suppi jahtu, meni tšülmässi supp jahtus, läks külmaks
P tšülmä rihi külm tuba
L bokka on tšülmä külg külmetab
M i vot se on tšülmä suppi, okro·ška on tooš tšülmää suppia, ebõõ väl̆liä mit̆täiᴅ ja vaat see (= botvinja) on külm supp, okroška on ka külm supp, pole vahet midagi
3. adv (on, oli) külm | vn холодно, морозно
Lu milla õli nii tšülmä, što ampaad alkasti lotissa suuᴢ mul oli nii külm, et hambad hakkasid suus plagisema
J kuu kõrjaap päivää, tuõp pimmiä-pi i tšülmä kuu varjab päikese, läheb pimedamaks ja hakkab külm
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
J talvõll on tšülm häülüä furaškõᴢ talvel on nokkmütsiga külm käia
■
J tšülää naizõd antavat tšülmäd meeleᴅ (itkust:) külanaised ei anna südamlikku nõu
P tämä on tšülmää veriekaa, tšülmäverelliin, ep peltšää ta on külma verega, külmavereline, ei karda
P a minuu jätäd tšülmää tšülää päälee (itkust:) aga minu jätad võõraste sekka (külma küla peale)
Lu tšülmä seppä soss-sepp, vilets, oskamatu sepp
K P läpi tšülää tšülmä johzõʙ (Kett. 776) rl läbi küla voolab külm (= oja).
Vt. ka oomnikkotšülmä, tšülm-tšülm

vaikka K-Ahl. P M Kõ Lu Ra vaikk P M Kõ S J vaik Ja-Len.
1. kuigi, ehkki | vn хотя
P vaikka tämä on mokomain, a miε suvaan tätä kuigi ta on niisugune, aga ma armastan teda
P tämä vaikk on pien, a täll om pulkkõi pääzä kuigi ta on väike, aga tal on mõistust (tal on pulki peas)
M tulõn, vaikka õlõisi tuisku tulen, kuigi oleks tuisk
2. kas või | vn хоть, хотя бы
P tšiihkutustauti, tšiihkavad jalgaᴅ, tšäeᴅ, kraapi vaikka verelie sügelised, sügelevad jalad, käed, kraabi kas või verele
P vanat tüttärikot tahtovad vaikka kaχs päivεä iezεä surmaa õlla mehell vanatüdrukud tahavad kas või kaks päeva enne surma olla mehel
M tšeeli veeʙ vaikka viipurii vs keel viib kas või Viiburisse (= keelega saab kõikjal hakkama)
3. ükskõik (kui, milline, kuidas jne.), mis tahes | vn хоть (как, какой, сколько и т. д.)
M siis täm seizoʙ vaikka kui kaugaa siis tema (= rukkihakk) seisab (põllul) ükskõik kui kaua
Kõ vaikka milläin töö tehtii, ain tehtii rissi päälee ükskõik milline töö tehti (sai valmis), ikka tehti rist peale
M õlkoo vaikka kui ahaz el̆lää, ain piäʙ sop̆pia olgu kui tahes kitsas (koos) elada, ikka peab (omavahel) sobima
M iĺi vaikka mitä või mida tahes
4. kui aga, kui vaid | vn если только
S ühs kõik tšellee, vaikk mehelee ükskõik kellele, kui aga (saaks) mehele
5. või, ehk | vn или
M õli vaikk mõnt paaria oli ehk mõni paar
Lu alus pannaa tšiini tumbiõ vaikka knehtojõõ purjelaev pannakse (sadamasillal) kinni (kai)pollarite või paal(post)ide külge (meres).
Vt. ka vaikko²

vaivakaᴢ M I (Kett.) vaivõkõᴢ J-Tsv., g vaivakkaa M vaivõkkaa J
1. adj haige | vn больной
M jalgad on vaivakkaaᴅ, kehnoss saap tšävvä jalad on haiged, kehvasti saab käia
I süä jo kõittši õli vaivakaᴢ süda oli juba täiesti haige
2. Kett. subst., adj. vaevane, vilets, armetu | vn убогий, жалкий.
Vt. ka vaivan, vaivõin

vaivan Kett. P Lu J (K M) vaivanõ K-Al. R L P Lu I Вайвана Tum., g vaivazõõ Lu J vaivazyõ P
1. adj., subst haige, tõbine; vigane, sant | vn больной; увечный; калека
J maama vajotab vaivazõõ vattsaa (itkust:) ema vajutab (= mudib) haige kõhtu
Lu eb antanu rahvaa mukkaa, eb antanu tervee, anti vaivazõõ (jumal) ei andnud teiste inimeste taolist, ei andnud tervet, andis vigase (lapse)
Lu rampa, kummal on vaivazõd jalgaᴅ lonkur (on see), kellel on vigased jalad
J ikä tšüläzä õltii õmad vaivazõᴅ kk igas külas olid omad sandid
P kõikk jumalaa vaivazõᴅ, bõllu tšättä, bõllu jalkaa kõik jumala sandid, (kellel) polnud kätt, (kellel) polnud jalga
Kett. jumalaa vaivan sant
P jumalaa vaivazõᴅ nõdrameelsed
2. subst vaeslaps, orb; adj vanemateta, orvuks jäänud | vn сирота; осиротевший
K kuttsuas tšezzeekazvolline tüttärikko, kummal on isä da emä elozad eik õlõissi vaivanõ, nuorikkoa tšennittämää (Al. 30) (pulmakomme:) kutsutakse alaealine tüdruk, kellel isa ja ema on elus ja kes ei oleks vaeslaps, pruudi jalgu (pruuti) kängitsema
K no tšellä jäi lahsai, vaivazia, siiz mehelee juõltii: elä obižoita lahsai aga kellel (= naisel) jäi (maha) lapsi, orbe, siis (tema) mehele öeldi: ära tee lastele ülekohut
R lugõttõli vaivanõ lahsi itkes vaeslaps
L vaivanõ lahzukkainõ vaeslapsuke.
Vt. ka vaivain, vaivakaᴢ, vaivõin

vanni Lu J, g vannii Lu J vann | vn ванна
Lu kagra lesemee vannia tehää jalkoilõõ kaerakliivanni tehakse jalgadele
J ku võtti tšülmä jalgaᴅ, sis tehtii jalkoilõõ vanni einäruuvuiss kui külm võttis jalad ära, siis tehti jalgadele heinapepredest vanni.
Vt. ka vanna

veero¹ Kett. Lu Li Ra J, g veeroo Lu Li Ra J ratas | vn колесо
Lu rattaad õltii kahõõ veerookaa, a vaŋkkurid neĺĺää veerookaa kaarikud olid kahe rattaga, aga vankrid nelja rattaga
Lu ku huuttorii meettä, siz veerot paŋkaa allõ kui üksiktallu lähete, siis pange rattad alla (= muretsege vanker)
Ra saatii vanoi rattaa veeroi saadi vanu kaarikurattaid
Lu ruĺaa veero rooliratas
J plokii veero ploki ratas
J viska vokii veerolõõ nauhõt päälee pane (viska) vokirattale nöörid peale
Lu veero pulikad õltii tehtü kõvass puuss ratta kodarad olid tehtud kõvast puust
Lu veeroo värttenäᴅ ratta kodarad
Lu veeroo ooboᴅ ratta pöid
Li veeroo teltši (voki)ratta telg
Li veeroo palttõõᴅ (voki)ratta ääre(kõrgenduse)d
Ra veero jalgaᴅ voki (= vokiratta) aisad.
Vt. ka ruĺa-veero, vokii-veero
Vt. ka veeru¹